2-07-3676 KOHTUMÄÄRUS Lapse äravõtmises vanemalt vanemlike õiguste äravõtmiseta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Inna Teresk on viibinud isikute ärakuulamise juures ja toiminguid protok
) § 465, tegi kohus määrusega alljärgnevad otsustused: Kohtu otsustused
- Avaldus rahuldada. Vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses võtta ära L Xlt (isikukood ) tema laps Y X (isikukood ) ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Suunata Y X kasvama Laste- ja Noortekodusse. 1 2-07-3676 Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
- Seoses menetluskuludega ja määruse edastamisega: 2.
- menetluskuluna kohtumenetluses advokaadi osutatud riigi õigusabi tasu 4448 (neli tuhat nelisada nelikümmend kaheksa) krooni 60 senti (tasu 3770.00 krooni, millele lisandub käibemaks 678.60 krooni) arvestada riigi selleks ostatrbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaat Ruth Sillale (Sild) OÜ Advokaadibüroost Ruth Sild Posti 5, 90502; 2.
- menetluskulu riigi õigusabitasus jätta riigi kanda; 2.3.menetluskuludes saata määruse koopia Eesti Advokatuurile ja Eesti Rahandusministeeriumile. Selgitused kohtumääruse täitmisest ja kaebeõigusest
- Selgitada: 3.
- määrus kuulub viivitamatult täitmisele; 3.
- kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus (PKS § 53 lg3); 3.
- Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda (PKS § 53 lg4). 3.4.
§ 660
lg3 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Pärnu Maakohtu kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule; 3.5.
§ 661
kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 3.6. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt sisule tehti (
§ 478lg2).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Taebla Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse L Xlt tema tütre Y X ( .) äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Y X viibib alates 18.jaanuarist 2007.a. Z Laste- ja Noortekodu Turvakodus, kuna kodune olukord muutus tema jaoks ohtlikuks. Avalduse kohaselt on L X sünnitanud kuus last. 1992.a. paigutati tema lapsed (tol ajal oli viis last ja pere elas Cl) W Lastekodusse, sest ema L. X oli teadmata kadunud, lapsed olid omapead ja näljas, korter antisanitaarses seisus, polnud uksi ega aknaid. 1994.a. paigutati L X kaks last (D ja J) tugiperre ning nad lapsendati hiljem. Samal aastal asus L. X elama ja kasvatama oma teisi lapsi Z vanemate juurde. 199x.a. sündis Y (lapse sünniaktil on kanne isa kohta tehtud isa ütluste järgi, tl.7 ). Sel ajal elas L X oma elukaaslase ja Yga mõnda aega puidutöökoja juures valvuri soojakus. 1996.a. lahkus L X Zst koos kõige vanema pojaga Pärnusse, tema kolm last (sh ka Y) jäid tema vanemate kasvatada. L X ema N R suri 10.12.2004.a. Peale seda asus ema korterisse elama L X ise, tama kasbvatada jäid poeg M ja Y. L. Rjumantseva ei olnud eelnenud 8 aasta jooksul laste kasvatamisel osalenud. Varsti tekkisid Yl probleemid koolis käimise ja õppimisega. Toimusid valla sotsiaaltöötajate poolt kodukülastused ja vestlused ning asi muutus siis pisut paremaks. 2006.a. detsembris muutus olukord uuesti halvaks, tekkisid probleemid koolis, kuuldused raha puudumises, kuna ema mängib s kasiinos raha maha. Yl ei lasta kodus televiisorit vaadata, ta peab elama vennaga ühes toas. Vend tarvitab tihti alkoholi ja toob sõpru koju. Y ei saa emalt abi ega tuge. Tihti lukustab ema end tuppa ja ei soovi, et tütar teda segaks. Lahkudes mitmeks päevaks kodust jätab lapse koos vennaga või üksi koju. Y on kurtnud, et kodus napib tihti sööki. L X ei taha kooli ega ka valla sotsiaaltöötajaga koostööd teha ja ta on 2 2-07-3676 korduvalt väljendanud soovi, et jäetagu ta rahule. 16.01.2007.a. õhtul tõi vend oma tuppa, kus ööbis ka Y, oma alkoholijoobes sõbrad. Y vend M hakkas oma õde kiusama ja piinama, pekstes õde jalaga, lämmatades teda ja tõugates teda. Y ei saanud abi oma emalt, kes oli sealsamas teises toas lukustatud ukse taga. Y sai järgmine päev emalt veel riielda, et oli julgenud karjuda. Toimunus on venda Mi suhtes algatatud kriminaalmenetlus. Avaldaja arvates tuleb L Xlt võtta ära tütar Y ilma vanema õiguste äravõtmiseta, et edaspidi läbi sotiaalhoolekande tagada lapsele normaalne areng ja heaolu. Y jätmine ema juurde on ohtlik temale. Puudused lapse hooldamisel, kasvatamisel ning turvalisuse tagamisel ohustavad Y elu, tervist ja arengut. Oma taotluses tugineb avaldaja PS §-dele 50 lg1,2; 53 lg1,3. Oma avalduse tõendamiseks on avaldaja lisanud avaldusele järgmised materjalid: väljavõtted elanike registrist (tl.5,6); Y X sünniaktist (tl.7); kodukülastuse aktid 19.05.2007.a. ja 09.01.2007.a. (tl.8,9); Y X iseloomustused koolist, noortekodust, mis kajastavad ka tema kodust olukorda (tl.10, 28, 30, 36, 37 ), Taebla Vallavalitsuse materjalid vanemaõiguste äravõtmise kohta 1997.a. osade laste suhtes L Xlt (tl.11-13); Taebla vallavanema käskkiri 19.01.2007.a. vältimatu abi osutamise kohta Y Xle ja tema paigutamiseks turvakodusse
(14); päringud rahvastikuregistrist L X kohta ja tema perekonnakoosseisu kohta (tl.16-17); teatisega, millest nähtub, et korteril, kus L. X elab on tasumata kommunaalmakseid 12.03.2007.a. seisuga summas 20627.00 krooni (tl.29); Lääne Politseiprefektuuri teatisega 12.03.2007.a., millest nähtub, et politseisse on seoses Zs XXX toimuvaga pöördutud 18.01.2007.a. Siis selgus, et korteris elavat XX aastast Yt oli jõhkralt peksnud tema vend . Politsei väljakutse oli sellesse korterisse ka 19.01.2007.a., kuna olid seganud naabrite öörahu (tl.31-32). Asjast puudutatud isikute seisukohad ärakuulamisel Taebla Vallavalitsus Taebla Vallavalitsuse esindaja teatas ärakuulamisel, et vald jääb oma avalduses taotletu juurde. Y jätmine oma ema juurde on ohtlik temale. Vald on leidnud Yle koha Z Laste- ja Noortekodusse, kus temal on normaalsed tingimused elamiseks ja õppimiseks. Noortekodus viibimisel on Yl soovi korral võimalus emaga ja tema perega suhtlemiseks. L X ei ole nõus, et temalt Y ära võetakse. Ta leiab, et avalduses toodud põhjused ei vasta tegelikkusele. Y on ise hooletu ja ei kuule sõna ega soovi kodus midagi teha. Kui midagi Yle ei meeldi, siis jookseb ta valla sotsiaaltöötaja juurde kaebama. Kodus elab veel lisaks temale ja abikaasale ka kaks poega, nendest üks oma perega. L X leiab, et Yl on Noortekodus parem olla. Y X väljendas soovi elada Z Laste – ja Noortekodus, kust on temal võimalik soovi korral suhelda ka oma emaga. Kodus ei soovinud Y olla, kuna seal elab tema vend M, kes on tarvitanud tema suhtes vägivalda ning keda ta seetõttu kardab. Y X esindaja R. Sild leiab, et Taebla Valla avaldus L Xlt lapse Y äravõtmiseks ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta kuulub rahuldamisele. Esindaja on Yga vestelnud kahel korral ja mõlemal korral on Y kinnitanud, et ta ei soovi koju tagasi minna. Õppides Z Põhikoolis ning elades Z Laste- ja Noortekodus on Yl võimalus oma perega suhelda. Arvestades aga Y kodus valitsevat olukorda ja asjaolu, et kuni käesoleva ajani elab kodus vend M , kes on süüdi mõistetud Y väärkohtlemise eest, ei ole Yl kodus ohutu elada. L X on väitnud, et mõlemad on tema lapsed ja Mi kodu on samuti tema juures. L X ei suuda mõista, et tema kohus on last kaitsta. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PS) § 53 lg1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, 3 2-07-3676 kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Vastavalt PerekS §-le 58 lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Kohtul tuleb lahendada seega õiguslik küsimus, kas lapse jätmine ema juurde ohustab lapse tervist või elu. Kohtule esitatud ülalloetletud materjalidest ja avaldaja esindaja ning asjast puudutatud isikute selgitustest saab kohus teha järelduse, et Y X jätmine ema L X juurde ohustab tema tervist ja elu. Elades ema juures ja ajal, mil ema oli kodus, on Y vend kasutanud Y suhtes füüsilist jõhkrat vägivalda, mis omakorda on tinginud Y paigutamise vältimatu abi korras turvakodusse – Z Laste–ja Noortekodusse. Ema ei pöördunud ise poja korralekutsumiseks politsei poole, vaid on asunud olukorra tekkimises Yt süüdistama ja poega kaitsma. L X on võtnud valla sotsiaaltöötajate suhtes süüdistava hoiaku ning seeläbi keeldunud koostööst Y X probleemile lahendust otsivate valla töötajatega. Y ei ole leidnud emalt L Xlt vajalikku kaitset ning abi. Kohtul ei ole alust kahelda eestkosteasutuse esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Arvestades kohtu poolt asjas kindlakstehtud tähtsust omavaid asjaolusid, tuleb asjas kohaldada PS § 53 lg1, mis on aluseks vanemalt lapse äravõtmiseks. Asjas on alaealisele Y Xle antud riigiõigusabi ilma hüvitamiskohutuseta. Advokaat on andnud menetluses õigusabi ja esitanud taotluse hüvitada õigusabi tasuna 4448.60 krooni. Arvestuse aluseks on võetud aega ettevalmistuseks kohtulikuks menetluseks, sealhulgas alaealisega kohtumiseks viimase elukohas Zs, osalemist kohtumenetluses asjast puudutatud isikute ärakuulamisel s ja Zs, arvamuse koostamine. Tasu riigiõigusabi osutamise eest kokku 3570.00 krooni, käibemaks 18% 642.60 krooni. Lisaks taotleb advokaat sõidukulu kaks korda – Zsõidu eest (2x50 km) 200.00 krooni, millele lisandub 18 % käibemaksu, ehk. 36.00 krooni. Kõik kokku 4448.60 krooni. Advokaadi esitatud aruanne õigusabis on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Kohtumenetluses advokaadi osutatud riigi õigusabi tasu 4448.60 krooni tuleb arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Ruth Sillale. Kristel Pedassaar kohtunik 4