Obsah (7)
§ 415§ 416§ 407§ 468§ 173§ 162§ 1742-07-3316 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS) Koopia Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mail 2007.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number
§ 415, § 422).
Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
§ 416lg 1).
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kxxxxx Nxxxxx esitas 25.01.2007 kohtule hagiavalduse Jxxx Lxxx vastu lapsele elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps Exxxx Lxxx, sündinud xxxxxxxxx.a. Laps kasvab hageja juures ja hageja ülalpidamisel. Kostja on lapsele maksnud elatist alla 600 krooni kuus. Hageja leiab, et saadav elatis on ebapiisav ega kata lapse ülalpidamiskulutusi. Hageja keskmine töötasu on 3945 krooni kuus. Lapse kulud ühes kuus kokku on 4540 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis 2684 krooni kuus tagantjärele, alates oktoobrist 2006.a. Kohus võttis hagiavalduse 06.02.2007.a. määrusega menetlusse maksekäsu kiirmenetluses. Kohus edastas kostjale makseettepaneku selle kohta, et kostja maksab laps Exxxx Lxxx ülalpidamiseks elatist 2684 krooni kuus alates
- oktoobrist 2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kostja Jxxx Lxxxxsaatis 21.02.2007.a. makseettepanekule vastuväite. Kostja teatab, et ei ole makseettepaneku nõus. Kostja väitel on ta täitnud ülalpidamiskohustust ja maksnud lapse ülalpidamiseks iga kuu 25 % oma palgast. Kostja palk on alammäära piires. Kostjal pole suuremat summat võimalik maksta, kuna kostja maksab elatist ka
- aastal sündinud tütar Mxxx-Lxxx Lxxx ülalpidamiseks. Palgast tuleb kostjal tasuda veel elektri ja üüri eest ning ravimite eest. 07.03.2007.a. tegi kohus määruse, millega otsustas võtta maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlusse hagiavaldusena. Kohus tegi hagejale ettepaneku põhjendada täiendavalt elatisesummat. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama
- aprilliks 2007.a. Hageja saatis kohtule 16.03.2007.a. hagiavalduse täienduse. Hageja teatab, et lapse ülalpidamiskulud on oluliselt suurenenud alates septembrist 2006.a. seoses lapse õppimaasumisega Luua Metsanduskooli. Lisandunud on ühiselamukohamaks, transpordikulud, nädal kodust eemal elades peab mingi raha ka kaasa andma. Hageja sõnul on tal raskusi üksi lapse ülalpidamisega toimetulekul. Hageja arvates peab vanemate vastutus olema võrdne ja kostja ei peaks töötama miinimumpalga eest, eriti kui lapsi on palju. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 19.03.2007, kuid kohtule vastanud ei ole. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega
§ 407
lg 1 ja lg 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
§ 407lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. 2
(3)Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kostja vastu esitatud elatisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud sünnitunnistuse (tl.9) põhjal tuvastas kohus, et hagejal ja kostjal on ühine alaealine laps Exxxx Lxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxx.a. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Jxxx Lxxx isana on kohustatud teda ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks. Kostja pole ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ja hageja taotleb kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist 2684 krooni kuus, selle hulgas on ka vajalik tulumaksuosa. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Sellest seadusesättest tuleneb, et elatise suuruse üle otsustamisel ei tule lähtuda mitte ainult vanema varalisest seisundist, vaid arvestada tuleb ka lapse vajadusi. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2007.a. on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgamäär 3600 krooni kuus, seega elatise miinimummääraks 1800.- krooni kuus. Kohus leiab, et hageja elatisenõue taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule lapse kulude (vajaduste) arvestuse. Kulude arvestus sisaldab lapse tavapäraseks ülalpidamiseks vajalikke väljaminekuid eluasemekuludele, toidule, riietele, transpordile, tervishoiu – ja hügieenitarvetele, kommunaalmaksetele ja huvitegevusele. Laps õpib Luua Metsanduskoolis, sellega kaasnevad transpordi- ja eluasemekulud. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud kulude arvestus liialdatud ja see ei ületa selleealise lapse tegelikke ja põhjendatud vajadusi. Hageja on hagis märkinud, et soovib lisada elatisele tulumaksu. Arvestades, et hagejal tuleb elatiselt tasuda tulumaksu, on saadav elatis ligilähedane elatise alammäärale. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära s.o. 1800 krooni osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on aluseks elatise vähendamisel allapoole miinimummäära. Kostja põhjendus, et „tema ülalpidamisel on veel üks laps ning töötasu pole piisav“ ei ole aluseks elatise vähendamiseks allapoole ettenähtud miinimumi. Kostja töötasuõiendist (tl.16) nähtub, et hagiavalduse esitamisele eelnenud 6 kuu jooksul on kostja töötasuks olnud palgamiinimum. Kohus leiab, et kui tööealisel tervel isikul on ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse ees, siis tuleb tal teha pingutusi selleks, et tema sissetulek oleks suurem kui võimalik miinimum. Kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 2684.- krooni. Hageja tunnistab, et eelmise aasta eest on ta saanud kostjalt elatise katteks 1300 krooni. Nimetatud summa tuleb lugeda kostja poolt tasutuks. PkS § 70 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja taotleb elatise väljamõistmist ka tagantjärele alates oktoobrist 2006.a. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. 3
(3)Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kostja pole ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ja elatis tuleb temalt välja mõista alates oktoobrist 2006.a. Elatis lapsele tuleb välja mõista lapse täisealiseks saamiseni. Elatise maksmise kohustus säilib vanemal ka lapse täisealiseks saamisel, kui laps jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. PkS § 1 järgi mõistab kohus täisealisele isikule elatise vanemalt välja selle isiku enda nõudel.
§ 468
lg.3 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus loeb selliseks hädavajalikuks ulatuseks kahe kuu elatise. Menetluskulude jaotus
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt. Muid menetluskulusid pooled avaldanud ei ole.
§ 174
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: / allkiri / Koopia õige. Kohtunik : 4
(3)