Tsiviilasi nr 2-07-2914 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht 16.mai 2007 a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-07-2914 Tsiviilasi Mxxxxxx Rxxxxx hagi AxxxRxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxxx Rxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Axx Rxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht ja postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxgelik asukoht teadmata), tegelik viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 30.aprill 2007 RESOLUTSIOON Rahuldada Mxxxxxx Rxxxxx hagi AxxxRxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Lahutada Mxxxxxx Rxxxxx( Mxxxx ja Axx Rxxxxx abielu, mis on sõlmitud 21.septembril 1990.a. Tartu Linna Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr . 838 abieluaktide raamatus. Anda tagasi Mxxxxxx Rxxxxxxxx tema abieelne perekonnanimi „Mxxx“. Jätta laps Kxxx Rxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, Mxxxxxx Rxxxxxx (Mxxxx kasvatada. Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega 16.mail 2007a. kohtu kantselei kaudu Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Tartu linna rahvastikutoimingute talitusele. Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud abielu lahutamise asjas nende endi kanda. 1
(3)Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja põhjendused Mxxxxxx Rxxxxx on 10.01.2007a esitanud kohtule hagiavalduse AxxxRxxxxxxvastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxa. Tartu linna Perekonnaseisuosakonnas kanne nr 838 all. Hageja väitel ei ole pooled alates 1999a koos elanud. Kuna kostja oli varem kohtu poolt karistatud ja tihti vägivaldne, ei näe hageja põhjust abielu säilitada. Pooltel on abielust 09.01.1991a sündinud poeg Kxxx Rxxxxx, kes elab hageja juures. Hageja palub kohtul abielu lahutada ja teatab, et ühisvara pooltel jagada ei ole. Kohtuistungitel 28.märtsil ja 30.aprillil jäi hageja oma nõude juurde. Ta soovib abielu lahutada, koos ei ela kostjaga aastast 1998 või
- Laps Kxxx Rxxxxx on olnud hageja kasvatada ja nii peakski jääma. Aastaid ei ole hageja kostjaga suhelnud, lapsele ülalpidamist andnud ei ole. Ühisvara jagada ei ole ja elatisenõuet ei esita. Hagejal on uus elukaaslane. Hageja soovib tagasi oma abielueelset perekonnanime „Mxxxx. Menetluse käik Kohus kostja asukoha kindlakstegemiseks kuulas ära kostja ema Kxxxx Rxxxxxx (tl.21). Kostja ema on teadlik, et hageja ja kostja ei ela aastaid koos, poeg Kxxx elab ema juures ja vahepeal viibib ka Kxxxx Rxxxxxx juures. KxxxxxRxxxxx teab, et Axx Rxxxxx elab Tallinnas. Kostja seisukoht Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte antud 27.aprillil
- Kostja võttis kohtuga ühendust ja oli ärakuulatav. Kostja seletas, et ta ei ole nõus hagis märgituga – et ta oli vägivaldne. Kuid ta ei vaidlusta. On abielu lahutamisega nõus. Laps jääb hageja juurde elama. Kostja on nõus, et hageja hakkab kandma oma endist perekonnanime. Kostja kinnitas, et elab Tallinnas, kuid posti sinna mitte saata ja post saata talle ema elukohta Mxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära pooled, leiab kohus, et abielu lahutamise nõue tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et Mxxxxxx Rxxxxx ja Axx Rxxxxx abielu on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxa. Tartu linna Perekonnaseisuosakonnas kanne nr 838 all (tl.5). Pooled käesolevaks ajaks enam koos ei ela, abielulised suhted on lõppenud 1999a. Abielust on sündinud poeg Kxxx (tl.6) xxxxxxxxxx.a. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel abielu lahutamise nõudes on Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. 2
(3)Käesoleval juhtumil on pooled kinnitanud, et nende abielulised suhted, suhtlemine üldse ja omavahelised kontaktid on lõppenud aastaid tagasi. Kumbki pool on rajanud elu teisest poolest eraldi ja nad kooselu taastamist ei soovi. Tulenevalt eeltoodust ei ole abielu jätkamine kohtu hinnangul võimalik ja abielu tuleb PKS § 29 lg 2 alusel lahutada. Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, kelle kasvatada jääb alaealine laps- hageja kasvatada. Seega on pooltel selles küsimuses saavutatud kokkulepe PkS § 51 kohaselt. PkS § 31 sätestab võimaluse anda abiellumisel oma perekonnanime muutnud abikaasale tema soovil tagasi abielueelne perekonnanimi. Hageja on selleks soovi avaldanud ja tema soovil tuleb talle anda tagasi perekonnanimi „Mxxx“. Vastavalt PKS § 30 p-le 3 lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas PKS § 29 lg-ga 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus abielulahutuse nõudega seotud poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 164 lg 1, § 450 lg 1; PKS § 29 lg 2 lg 5, § 30 p 3, § 31, § 51. Kohtunik 3
(3)