2-09-69822 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2010.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-69822 Tsiviilasi K L hagi Eesti Vabarii

§ 356lg.

1 alusel peatamine kuni haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 108 lg.1; § 208 lg.1; § 244 lg.1;

§ 363

lg.1 palub hageja: 1) Kohustada Eesti Vabariigi Maa-ameti kaudu sõlmima K Liga asjaõigusleping ja tegema tahteavalduse Läänemaal M vallas E külas asuva kinnisasja - kinnistu "K", mis on kantud kinnistusraamatu registriosasse nr. XXXXXXX, katastriüksuse tunnus CCCC:CCCC:CCCC, K Li omandisse andmise kohta. 2) Peatada käesoleva hagiasja menetlus peale hagi kohtumenetlusse võtmist teise menetluse tõttu - kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Tallinna Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr. 3-09-

1. 3) koguda tõendeid ja nõuda Riigi Maa-ametilt tsiviilasja materjalide juurde välja Eesti Vabariigi ja S S vahel 22.10.2009.a. sõlmitud müügileping Läänemaal M vallas E külas asuva kinnistu "K", mis on kantud kinnistusraamatu registriosasse nr. XXXXXXX, müügiks, mille tõestas notar Tea Türnpuu. 4) Määrata kindlaks menetluskulude jaotus, pannes kõik hageja menetluskulud kostja Eesti Vabariigi kanda. 28.01.2010.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. Kohus teatas kostjale Eesti Vabariigile Maa-ameti kaudu ja iseseisva nõudeta kolmandale isikule kostja poolel S S´le, et K L esitas 21.12.2009.a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi nende vastu asjaõiguslepingu sõlmimisele ja kinnisasjale omandi üleandmiseks tahteavalduse tegemisele kohustamise nõudes ja väljastas kostjale hagiavalduse selle lisadega. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ning kolmandale isikule ja kohustas kostjat ja kolmandat isikut kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht esitatud hagi suhtes vähemalt 20 päeva jooksul peale menetluse taastamise kohta saadud määruse ärakirja kättesaamist. Kohus peatas käesoleva hagiasja menetluse teise menetluse tõttu - kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Tallinna Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr. 3-09-
2. 3 2-09-69822 Taotlus 21.05.2010.a. esitas hageja kohtule taotluse menetluse uuendamiseks, asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning avalduse hagist loobumiseks. K L on 21.12.2009.a. esitanud Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja Eesti Vabariigi vastu asjaõiguslepingu sõlmimisele ja kinnisasjale omandi üleandmiseks tahteavalduse tegemisele kohustamise nõudes, milles K L nõuab seadusest tuleneva ostueesõiguse alusel kinnistu "K", mis on kantud kinnistusraamatu registriosasse nr. XXXXXXX, katastriüksuse tunnus CCCC:CCCC:CCCC enda omandisse andmist. Tsiviilasja menetlusse on kolmanda isikuna kaasatud esialgne ostja hr S S. Pärnu Maakohtu kohtunik Kristel Pedassaar on oma 28.01.2010.a. kohtumäärusega võtnud hagi tsiviilasjana nr. 2-09-69822 enda menetlusse ja peatanud tsiviilasja menetluse vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele teise kohtumenetluse tõttu - kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Tallinna Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr. 3-09-
3. Kuna hageja K L on kohtuvälisel teel saavutanud hagiga taotletava eesmärgi ja tal puudub seetõttu õiguslik huvi tsiviilasja edasiseks menetlemiseks, siis ta soovib hagist loobuda

§ 429lg.1 sätetel.

Hageja on teadlik hagist loobumise tagajärgedest

§ 432sätetel.

Hageja palub hagist loobumise tõttu tsiviilasja menetluse lõpetamisel tagastada talle

§ 150lg.

2 p. 2 alusel pool hagi esitamisel makstud riigilõivust kokku 10 000,00 krooni, summas 5000,00 krooni ja kanda see hagi esitamisel riigilõivu tasunud hageja abikaasa R L'i arveldusarvele nr.10602000209008 SEB Pangas (maksekorraldus – hagiavalduse lisa 11). Kuna pooled on enne hagist loobumist e-kirjadega kokku leppinud (lisa 1) menetluskulude enda kanda jätmises, siis tuleb menetluskulud jätta

§ 168lg.3 sätetel neid kandnud poolte kanda.

Kuna kohus peatas tsiviilasja menetluse hagi menetlusse võtmisel ega kohustanud kostjaid ja kolmandat isikute hagile kohe ka vastama, ei ole teised menetlusosalised tõenäoliselt menetluskulu kandnud. Hagist loobumise vastuvõtmiseks ja asja menetluse lõpetamiseks tuleb esmalt peatatud tsiviilasja menetlus uuendada

§ 361lg.4 sätetel.

Kuna hageja soovib tsiviilasja menetlust lõpetada hagist loobumise tõttu, tuleb tsiviilasja menetlus uuendada

§ 361

lg.2 alusel – kuna tsiviilasja on nüüd võimalik lahendada sõltumata peatamise aluseks olnud teisest kohtuasjast – haldusasjast. Kuna hageja taotleb tsiviilasja menetluse uuendamist ja hagist loobumist, see tähendab, hageja ei soovi enam hagi sisulist läbivaatamist, siis on mõistlik tsiviilasja edasi menetleda kirjalikus menetluses

§ 403

lg.1 sätetel ja mitte pidada menetluse lõpetamiseks kohtuistungit

§ 431lg.1 sätetel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 150lg.2 p.2; § 168 lg.3 § 361 lg.-d 2 ja 4; § 429 lg.1; § 431 lg.1 palub hageja: 1.

Uuendada tsiviilasja nr. 2-09-69822 menetlus;

1. Lahendada tsiviilasi nr.2-09-69822 kirjalikus menetluses;
2. Võtta vastu hageja K Li hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja nr.2-09-69822 menetlus hagist loobumise tõttu;
3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus jättes menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda;
4. Tagastada K Lile

) § 361 lg 1, 2, 3 ja 4 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel (lg. 1). Käesoleva seadustiku §-s 356 sätestatud juhul võib menetluse uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada (lg. 2). Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (lg. 3). Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (lg. 4).

§ 429lg 1.

lg 2 ja lg 3 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Lg. 2 kohaselt Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Lg. 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (

§ 429lg 5).

Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja avaldas, et ta on hagiga kohtuväliselt saavutanud taotletava eesmärgi ja tal puudub õiguslik huvi tsiviilasja edasiseks menetluseks ning ta soovib hagist loobuda. Kostja ja kolmas isik hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotle. Hageja palub tagastada talle tasutud riigilõivust (s.o 10 000 kr) pool s.o 5000 krooni.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist.

150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. 5 2-09-69822 Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et: 1) tsiviilasja nr 2-09-69822 menetlus tuleb uuendada; 2) võtta vastu hageja K L hagi Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) vastu ja kolmanda isiku kostja poolel S S vastu asjaõiguslepingu sõlmimisele ja kinnisasjale omandi üleandmiseks tahteavalduse tegemisele kohustamise nõudes. 3) seoses hagist loobumisega lõpetada käesolevas asjas menetlus. 4) tagastada hageja K Lile pool hagi esitamisel makstud riigilõivust ja kanda tagastamisele kuuluv summa 5000 (viis tuhat krooni) R Li arveldusarvele nr. 10602000209008 AS SEB Pangas. Riigilõivu summas 10 000 kr tasus R L 21.12.2009, Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumber 2900072369). 5) Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kristel Pedassaar kohtunik 6