KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kirjalikus menetluses Kohus Kohtukoosseis Kohtuotsuse avalikult avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk 12. aprillil 2010. a Pärnu
§ 60lg 1, § 61 lg 1-4 ning Ts
MS § 403 lg 1, § 434, § 436 lg 1, 2, 3, § 438 lg 1 ja 2, § 439, § 632 lg 1, § 633 lg 7 kohus otsustas. Rahuldada M.P. hagi elatusraha määra vähendamise nõudes osaliselt ja välja mõista M.P.’ilt igakuuline elatisraha 2000 (kaks tuhat) krooni alates
- detsembrist 2009.a kuni tema lapse K.P. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.a. ning välja mõista M.P.’ilt igakuuline elatisraha 2000 (kaks tuhat) krooni alates
- detsembrist 2009.a kuni tema lapse K.P. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.a. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jäta poolte kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue.
- Asjaolud. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega (tsiviilasi nr. 2-08-8847) kohustati hagejat tasuma tema ja kostja ühiste laste (tütar K.ja poeg K.) ülalpidamiseks elatist 2175 krooni . Lisaks sellele mõistis Pärnu Maakohus kunagi lapse kohta tagasiulatuvalt välja 24 225 krooni, ehk kokku 45 450 krooni. Hageja ülalpidamisel on veel kolmas laps – tütar S., sündinud xx xx xxxx.a. Käesolevaks ajaks on oluliselt vähenenud hageja sissetulek. Hageja sissetulek on tänasel päeval umbes 9500 krooni bruto (hageja töötab xxxxxxxxxxxxxxx ja igakuuline täpne kuutasu sõltub sellest, kas konkreetse kuu jooksul on olnud xxxxxxxxxxxxxx). Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et igakuulune palk on vähenenud üleüldisest majandussituatsioonist tulenevalt. Hageja elukaaslase sissetulekuks on vaid lapsetoetus 900 krooni. Pere sissetulekuks on 8400 krooni. Hageja pere igakuuluised väljaminekud on 6800 krooni majapidamisele, kuus elatisega, mida hageja maksab K. ja K. ülalpidamiseks lisaks elatise võlgnevuse osalise tasumisega 1000 krooni kuus on hageja per väljaminekuks 12 150 krooni. Seega sissetulekute ja väljaminekute vahe on miinus 3750 krooni. Selle tõttu on tema laps S. halvemas olukorras kui tema lapsed K. ja K., antud asjaolu on elatise vähendamise taotlemisel seaduslikuks aluseks. Olles teadlik kehtivast kohtupraktikast palub hageja taotleb elatiseks määratud igakuise vähendamist alla miinimummäära 1000 kroonini kuus igale pasele.
- Tõendamine. Hageja esitab oma väidete tõendamiseks kohtule:
- palgatõendid, millest nähtub ka elatise tasumist hageja poolt oma lastele;
- dokumendid eluasemekulude suuruse ja tasumise kohta;
- hageja lapse S. sünnitunnistus; 4.väikelaenu laeping;
- Ego järelmaksu leping; 6.Pangakonto väljavõte Nimetatud tõendid kogumis tõendavad, et hageja sissetulek on vähenenud sellisel määral, et temal on raskusi tasuda oma lastele elatist määras 4350 krooni kuus.
- Õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (edaspidi
) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
§ 60lg 1 kohaselt on lapsevanem kohustatud oma lapsi ülal pidama.
Vastavalt
§ 60
lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus
§ 61lg 3 järgi elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta.
Seega kui vanemalt tema lapse ülalpidamiseks väljamõistetud igakuine elatis ei vasta enam vanema varalisele seisundile või lapse vajadusele, saab kohus elatist vastavalt muutunud olukorrale suurendada või vähendada. Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla
§ 61
lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvateks tunnistatud põhjustel (
§ 61lg 6 p 3). 2
(4)Riigikohus oma lahendites nr. 3-2-1-31-09 ja 3-2-1-65-07 viidanud sellel, et kohtud peavad kaaluma, kas esinevad niinimetatud muud mõjuvad põhjused elatise välja mõistmata jätmiseks või elatise suuruse vähendamiseks. Hageja arvates on põhjusteks tema töötasu ja elatustaseme oluline langus, mis ei luba hagejal jätkata samal tasemel elatise makseid. Kohtul on olemas reaalne alus elatise igakuiste maksete vähendamiseks. 6 Hageja nõue. Hageja lähtudes
§ 61
lg 3-5 palub vähendada hagejale pandud kohustus maksta tema laste ülalpidamiseks elatist 1000 kroonini kuus 7.Hageja ei nõustu kostja vastuses hagile toodud seisukohtadega. Hageja arvamus kostja vastuse kohta on alljärgnevad. Hageja oli seoses tööülesannetega välislähetusel 2009.a. juuli kuni november. Välislähetustasu oli keskmiselt 26 .000 krooni. Hageja arvates ei saa antud sissetulekut lugeda regulaarseks sissetulekuks. Hageja esitab tütar S. tehtavate kulutuste arvestuse, arvestuse kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Hagejale teadaolevalt on kostja töövõimeline, kuid ei otsigi omale tööd. Kostja pole välja toonud, millised on kulutused laste ülalpidamiseks. Hageja nõustub kostja viidatud kohtupraktikaga. Hageja teeb kostjale kompromissettepaneku maksta igale lapsele 1250 krooni kuus. Kostja vastuväited hagile. Kostja hagi õigeks ei võta ja esitatud nõuet ei tunnista.
§ 61
lg 3 sätestab, ett kohus võib huvitaud isiku nõudel elatise suurust muuta kas vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel. Kuna hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis ületab
§ 61lg 4 sätestatud miinimumi, esitab kostja kohtule tõendid selle kohta, et S.O.
igakuised vajadused pole vähenenud vaid on suurenenud ning on keskmiselt kuus 6954 krooni. Oluline on siinkohal märkida, et poolte ühise lapse ülalpidamiseks kuluva summa suurus on seoses hageja poolt poolte korteriomandi kaasomandisse soetamisel võetud laenu tasumata jätmisega suurenenud, kuna kostja tasub eluasemelaenu ainuisikuliselt. Kostja seiskoht on hagi kohta, et hagi tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtu õiguslik põhjendus. Kohtupraktika analoogilistes asjades. Riigikohtu lahendites on väljendatud seisukoht, et elatist maksma kohustatud isiku töötasu vähesus või selle puudumine ei saa olla elatise suuruse vähendamise aluseks alla selle alammäära (lahendid 3-2-1-65-07 ja 3-2-1-127-09).
§ 60lg 1 kohaselt on lapsevanem kohustatud oma lapsi ülal pidama.
Vastavalt
§ 60
lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus
§ 61lg 3 järgi elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta. Kogutud tõendite analüüs. 3
(4)Kohus, uurinud menetlusosaliste kirjalike tõendeid, leiab, et poolte poolt on piisavalt tõendatud poolte majanduslik olukord ja laste vajadused. Kohtupraktikast lähtudes loetakse laste vajadused kuni miinimummäärani tõendatuks iseenesest. Hageja oma arvamuses kostja vastusele märgib, et lapse S. ülalpidamiseks kulub 2000 krooni kuus. Seega, et hageja lapsed saaks võrdselt kohaledud, on kohtu arvates olema alus elatusraha vähendamiseks all miinimummäära summani 2000 krooni kuus ka teiste laste suhtes. Uurides menetlusosaliste kontoväljavõtteid on hageja siiski oma sissetulekute määratlemisel liiga tagasihoidlik, nii septembris kui ka oktoobris oli hageja töötasu üle 30 000 krooni kuus, sellest oli maha võetud juba ka elatis. Hageja kandis kogu raha elukaaslasele, enesel mingeid kulutusi ei olnud, kui mitte arvestada 1100 kroonist ostu Tallinna Lennujaama R kioskist. 05.09.09. 208$ kulu USD Camp bastionis Hellman’is ja 10.08.09 9000 krooni maksmist T.T., millest nimetud isik 12.08.09 2300 krooni tagasi maksis. Kohus nõustub, et see erakorraline sissetulek, kuid samas saaks sellest säästa oma laste jaoks. Kostja peamiseks sissetulekuallikaks on hageja poolt makstav elatusraha, millele lisandub lastetoetus ja töötukassa toetus, lisaks teostab iga kuu 500 kroonise ülekande H.K.. Samas on kohatu kostja poolt peale elatusraha ülekandmist teostada elatusraha eest ost A.T. kosmeetikast. Kas 10.11.09 saadud elatusraha eest oli tarvis 11.11.09 käia Rakveres ja Viljandis? Sellest kohus järeldab, et kostjal elatusraha senises määras laste tarbeks vaja ei lähe. Elatusraha pole mõeldud kostja vajadusteks. Tuleb arvestada ka asjaolu, et kostja elab maakohas, kus kartul, kapsas, kaalikas vähemalt peaks olema omast käest võtta Kohus lähtudes asjaolust, et hageja ülalpidamisel on veel kolmas laps ja seaduse kohaselt peavad laste ülalpidamiseks olema võrdsed tingimused võib määratud elatist vähendada alla alammäära 175 krooni ulatuses. Rein Pokk Kohtunik 4
(4)