) § 428 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lõige 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja V V avaldab, et ta loobub eelpool toodud asjaoludel hagist kostja I V M ja kostja II II M vastu täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamise nõudes ning palub kohtul hagist loobumine vastu võtta, 2 2-09-66169 lõpetada tsiviilasja nr 2-09-66169 menetlus ja palub jätta menetluskulud tervikuna kostja I V Ma kanda. Kõigi menetluskulude kostja I V Ma kanda jätmine on põhjendatud sellega, et varjas täitemenetluses vara (ühisvara) olemasolu ja sellega andis põhjuse hagi esitamiseks. Erinevalt kostja II II Mast ei ole ta tunnistanud abikaasade ühisvara olemasolu ka pärast hagi esitamist, vaieldes ebamõistlikult esitatud hagile vastu. Hageja avaldab, et kohtul ei ole vaja menetluse lõpetamise tagajärgede eelnevaks selgitamiseks ja menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungit pidada.
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed on hagejale arusaadavad. Riigikohtu 27.01.2010. a lahendi nr 3-2-1-162-09 punktis 12 on märgitud, et kolleegiumi arvates võimaldab AÕS § 363 lg 2 koostoimes
-is menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist reguleerivate sätetega ka tõlgendust, mille kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele. Haginõude esitamiseks tuleb hagejal tavaliselt kanda menetluskulusid, neid võib lugeda haginõude osaks, kuna üldjuhul taotletakse hagis nende jätmist kostja kanda. Hagi rahuldamise korral mõistetakse menetluskulud üldjuhul välja kostjalt hageja kasuks. Seega puudub tsiviilasjas menetluse lõpetamisega õiguslik alus Pärnu Maakohtu kinnistus-osakonna Lääne jaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXX kantud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks, kuna see tagab ka hageja menetluskulude hüvitamise nõuet. II Tasutud riigilõivu tagastamine
lõike 2 punkti 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud hagi esitamisel kokku riigilõivu (dokument toimikus) 12 950 krooni, millisest summast on 12 500 krooni tasutud hagi esitamise eest ja 450 krooni hagi tagamise avalduse läbivaatamise eest. Hageja palub talle tagastada poolt tasutud riigilõivust summas 6 475 krooni ja kanda see hageja pangakontole 1060 200 021 0000 SEB’s. III Menetluskulude kindlaks määramine
lõige 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lõige 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on kandnud tsiviilasjas nr 2-09-66169 järgmised menetluskulud:
lõike 3 alusel hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-09-66169. Hageja V V avaldab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (lisa 5) ja õiguabi teenuse eest tasutud käibemaksu tagasi ei saa. Kostja I V Malt hageja V Vi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda hageja V Vi pangakontole 1060 200 021 0000 SEB’s.
lõike 2 alusel palun märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal I V Mal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni vIst võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Taotluse esitamise ajal on vItusintress aastas 7,00 % + 1,00 % (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2010. a) 3 2-09-66169 Kostja V M poolt esitatud kirjalik seisukoht hagist loobumise ja menetluskulude jaotuse osas. I.Kostja I V M ei ole nõus hageja kohtukulusid hüvitama.
lg.4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul kui kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas hagi kostjate V ja II M vastu nende ühisvara jagamise nõudes. V M on kogu protsessi jooksul olnud vastu vara jagamisele, kuna ta leiab, et vara on II Ma oma. Kostjad ei ole hageja kohtusse esitatud nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, hageja väidetav ühisvara on jagamata, mistõttu hagist loobumise korral kannab hageja kostja kohtukulud. Hageja soovib kohtukulusid kostja I, V Malt, jääb arusaamatuks, miks ta seda ei soovi kostja II II Malt. Mõlemad kostjad on protessuaalselt ühes seisus. II. Kostja I soovib, et hageja hüvitaks talle kantud õigusabi kulud täies ulatuses. Kostja on tasunud õigusabi eest 10 800 krooni, lisaks käibemaks alljärgneva põhjendatud ja vajaliku abi osutamise eest.
Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise hagist vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kuna hageja loobus hagist, on tema taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses
Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja taotluses märgitud arveldusarvele. Hageja on taotlenud menetluskulude kokku summas 30475 krooni, millest hageja esindaja õigusabitasud koos käibemaksuga kokku on 24000 krooni ja hagejale riigituludest tagastamisele mittekuuluv riigilõiv 6475 krooni, väljamõistmist kostja V Malt. Kostja V M on aga selle taotluse rahuldamisele vastu ja palub hagejalt välja mõista enda menetluskulud kokku summas 10800 krooni koos käibemaksuga. Seoses menetluskulude suuruse määramisega peab kohus vajalikuks märkida järgmist: Vastavalt hagimaterjalidele on tsiviilasjas nr 2-08-20777 jõustunud kohtulahend kostja V Malt võlgnevuse 61837 krooni ja lisanduva vIse nõudes esitatud täitmiseks kohtutäiturile kuna kostja V M nõuet vabatahtlikult ei täitnud. Et kostja V Mal lahusvara puudus, siis täitemenetlusest tulenevalt osutus vajalikuks kostja V Ma ja tema lahutatud abikaasa II Ma ühisvara jagamiseks võlausaldaja poolt hagi esitamine, et määrata kindlaks V Male kuuluva osa suurus ühisvaras, millise vara arvelt oleks võimalik hüvitada hageja võlanõue. Seonduvalt eeltooduga esitaski hageja 08.12.2009.a. hagiavalduse kohtule täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Hagihind on 125000 krooni. Kostja V M haginõuet ei tunnistanud, II M tunnistas vajadust jagada ühisvara täitemenetluse raames, kuid arvestades hageja nõude suurust, ei pidanud ta õigeks ühisvara jagamist võrdsetes osade. Kostja II M leidis ka, et menetluskulud tuleb jätta kostja V M kanda kuna tema ei ole V Ma poolt laenu võtmises ja tekkinud võlas süüdi ega ole ta ka osaline selle laenu kulutamises. Tema oma 4 2-09-66169 käitumisega ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks (tl.42). Kostja V M lepinguline esindaja tasus 2010.a. septembris pangaülekandega hageja V Vile kõik kostja V Ma võlgnevused, mis mõisteti V Malt välja tsiviilasjas nr 2-08-20777 jõustunud kohtuotsusega. Eeltoodust nähtub, et hageja loobumine hagist oli tingitud asjaolust, et kostja hüvitas kohtumenetluse ajal haginõude esitamise tinginud summa. Kui võlgnevus sai tasutud, siis langes ära vajadus täitemenetluses hageja, kui kolmanda isiku, hagiavalduse alusel abikaasade ühisvara jagamiseks. Seega on kostja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud Vastavalt
lg 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
lõige 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Vabariigi Valitsuse
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määrukaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kristel Pedassaar Kohtunik Märkused:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.