Obsah (7)

§ 11§ 218§ 2§ 23§ 25§ 48§ 50

2-08-65296 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mölder Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2008.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-08-65296 Tsiviilasi A T kaebus Pärnu Tööpiirkonna k

§ 11lg. 1 p. 4, 218 ja Ts

MS § 475 lg. 1 p. 15 palub kaebuse esitaja lõpetada menetluse täiteasjas nr. 181/2008/

1. Kohtutäitur Svetlana Põld seisukoht
3. 2008.a. otsuses põhjendab kohtutäitur täitemenetluse algatamist sellega, et OÜ Lipimätas esitas talle avalduse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja
5. 2007.a. otsuse 2-05-21911 täitmiseks. Otsuse kohaselt pidi A T võimaldama Lipimätas OÜ-le juurdepääsu üle talle kuuluva kinnistu kuid on sulgenud juurdepääsu, kaevates ekskavaatoriga selle mitmest kohast läbi, mis muudab juurdepääsu sõidukiga kohtu poolt määratud asukohast võimatuks. Täitemenetlus algatati kuna kohtulahend on jõus. Täitemenetluse lõpetamiseks puudub täituri hinnangul alus. Täitur palub kaebuse jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad leidis, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 475 lg. 1 p. 15 järgi on hagita asjaks kaebused kohtutäituri otsuste peale. Täitemenetluse seadustiku § 11 lg. 1 p. 4 järgi on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine.

§ 218lg.

1 järgi kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Küsimus on, kas kohtutäituril oli alus täitemenetluse algatamiseks?

§ 2lg.

1 p. 1 järgi täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse nõuded, muu hulgas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Antud juhul oli täitemenetluse algatamisel olemas Pärnu Maakohtu

1. mai 2007.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-05-21911, millega kohus kohustas kaebuse esitajat A T võimaldama Lipimätas OÜ-le juurdepääsu talle kuuluvalt kinnistult avalikult kasutatavale teele, üle A. T kinnistu ( ). Otsus jõustus
2. juulil 2007.a.

§ 23lg.

1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Antud juhul oli OÜ Lipimätas esitanud kohtutäiturile avalduse /t.l. 17/, kohtulahendi täitmiseks, põhjendades avaldust sellega, et võlgnik on sulgenud juurdepääsu kohtu poolt määratud kohast, muutes sealt läbipääsu sõidukiga võimatuks. Eeltoodust tulenevalt oli kohtutäituril alus täitemenetluse algatamiseks. Teiseks küsimuseks on- kas täitur peaks algatatud täitemenetluse lõpetama.

§ 25

järgi kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Täitmisteatega /t.l. 27/ on täitur andnud A. Tle tähtaja nõude vabatahtlikuks täitmiseks 10 päeva, arvates täitmisteate saamisest. Täituri toimikus puudub dokument selle kohta, et täitur oleks kontrollinud nõude vabatahtlikku täitmist kohustatud isiku poolt.

§ 48

toob ära täitemenetluse lõpetamise alused, milleks on : 1) sissenõudja avaldus; 2) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud; 3) nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel; 4) kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine; 5) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine; 6) sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele; 7) täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu; 8) muul seaduses sätestatud alusel.

§ 50järgi täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega.

Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. Täitemenetluse praeguses seisus puudub seadusest tulenev alus täitemenetluse lõpetamiseks. Antud asjas puuduvad täitetoimikust tõendid selle kohta, et täitur oleks kaebuse esitaja väiteid kohtuotsusega määratud juurdepääsu võimaldamise kohustuse täitmise kohta kontrollinud. Samuti ei ole täitur ära kuulanud sissenõudja esindajat. Samas on täitur tähelepanuta jätnud, et ka sissenõudja on juurdepääsuõiguse kasutamisel rikkunud koormatud kinnisasja omaniku õigust ja asunud võõrale kinnisasjale rajama teed viisil, milleks tal õigus puudus. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et täitur peaks kaaluma täitemenetluse lõpetamist ja selleks läbi viima vajalikud toimingud, kuulates ära poolte seisukohad ja viies kohapeal läbi paikvaatluse, et veenduda kaebuse esitaja väidete õigsuses ja selles, et tegelikult ei ole õigustatud isiku juurdepääs kaebuse esitaja kinnistu kaudu takistatud. Asja edasisel menetlemisel tuleb silmas pidada asjaolu, et kohus ei ole määranud juurdepääsutee laiust ega selle sõidukiga läbimise võimalust. Kuna Riigikohus oma otsusega 3-2-1-91-08 on asunud seisukohale, et juurdepääsu vajadust sõidukiga on vaja täiendavalt põhjendada, siis antud juhul eeldab rasketehnika kasutamine kinnistul kindlasti täiendavat kokkulepet kinnisasjade omanike vahel. Kuni asjaolude täpsustamiseni täituri poolt tuleb kaebuse esitaja kaebus jätta rahuldamata. TsMS § 172 lg. 5 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud avaldaja, kui avaldus jääb rahuldamata. Seoses avalduse rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Külli Mölder kohtunik 1