) § 3 p 1 kohaselt tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on 18.06.2006 sõlminud kauba ja/või teenuste ostmise finantseerimise lepingu (krediiditarvelepingu), mille kohaselt hageja võimaldas kostjal osta kaupu või teenuseid Stockmanni kaubamajast ja Stockmanni koostööpartnerite ettevõtetest lepingus määratud korras ja tingimustel Krediidilimiidiks oli 3000 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostjal kasutatud krediidi eest tasumata 7299.42 krooni. Asjaolu, et kostja jättis hagejale tähtajaks tasumata viimase poolt talle üle antud krediidi, annab tunnistust, et kostja on rikkunud poolte vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi. Nimetatud asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt rikutud kohustuse täitmist, st 7299.42 krooni kasutatud krediidi tasumist. Hageja nõue tasumata krediidi saamiseks nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud tähtaegselt lepingust tulenevat krediidi tasumise kohustust, annab tunnistust, et kostja on viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt viivist ja seda ka siis kui lepingus viivise osas kokku lepitud ei ole. Viivise määraks loetakse
Seisuga 16.07.2008 kuni 30.09.2008 on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 162.05 krooni (7299,42 –st 0,03% x 74 =162,05). Hageja nõue viivise saamiseks on nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud (hagiavalduse kohaselt riigilõiv) kui ka asja läbivaatamiskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja ning palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 880.46 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 550 krooni . Kostjalt kuulub välja mõistmisele hageja kasuks menetluskuluna 1430.46 krooni. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamtule täitmisele TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.