← Eesti

2-08-63014/3

Obsah (7)§ 396§ 76§ 397§ 399§ 101§ 108§ 158

2-08-63014 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Koopia Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Margit Veike Tsiviilasi OÜ

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja on jätnud laenulepingust tuleneva maksekohustuse hageja ees nõuetekohaselt täitmata.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

§ 399

lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ja p 2 järgi, kui laenusaaja ei 2-08-63014 täida kohustust maksta intressi.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist. ning

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 järgi võib võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist ning p 4 järgi taganeda lepingust või öelda leping üles..

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled olid laenulepingu üldtingimuste punktis 5 kokku leppinud, et laenusumma tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on kreeditoril õigus nõuda laenusaajalt viivist kreeditori hinnakirjas fikseeritud määra ulatuses. Hageja on arvestanud viivuist vastavalt hinnakirjale 0,25 % tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste punkt 6.1. näeb ette, et kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingus toodud laenusaaja kohustust, on kreeditoril õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi 25 % ulatuses tasumata laenu brutosummast. Kostjapoolse kohustuste rikkumise tõttu on hageja teinud kulutusi laenusumma ja intressi sissenõudmiseks Kuluhüvitises on pooled kokku leppinud laenulepingu üldtingimuste punktis 2.

§ 101

lg 1 p 2 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolt kohustuse rikkumisel muu hulgas õigus nõuda kahju hüvitamist. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi laenusumma 12 814,90 krooni, intressi 1824,90 krooni, leppetrahvi 3659,95 krooni, hageja tehtud kulutuste summas 500 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 9903,20 krooni ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule/…/. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ü.Raag Kohtunik / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.