← Eesti

2-08-21109/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-08-21109 Otsuse kuupäev 30.jaanuar 2009 Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi G.S. hagi M.S. vastu lapsele elatise nõudes Hageja G.S. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx- x xxxxxxxx ) M.S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx-xx xxxxxxxx ) 29.jaanuar 2009 Kostja Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Välja mõista M.S.lt G.S. kasuks elatis S.S.( sündinud xx.xxxxxx xxxx) ülalpidamiseks 2500 ( kaks tuhat viissada ) krooni kuus alates 01.jaanuarist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Viivitamata täidetavaks tunnistada elatis alates 01.jaanuarist

  1. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Hageja on esitanud kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise väljamõistmiseks poolte lapse Sander Sosi ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. Kostja on esitanud vastuväite ja asja menetletakse edasi hagimenetluses. Kohtuistungil seletasid pooled, et nad on kokku leppinud elatise summas ja see on 2500 krooni kuus. Mõlemad kinnitasid kokkulepet. Hageja palub elatis välja mõista alates 01.jaanuarist
  2. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. 1 Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
  3. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada elatis alates 01.01.
  4. Kuna pooled on elatise summa suuruses kokku leppinud, tuleb kostjalt välja mõista elatis 2500 krooni kuus hageja kasuks lapse Sander Sosi ülalpidamiseks. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Silvi Maiste kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.