2-08-61358 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2008.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-61358 Menetlustoiming Lõpplahend Avaldaja Jõgeva linn linnavalitsuse kaudu (Suur 5 Jõgeva 48306) esindaja Sirje Pint; Puudutatud isikud JxxxxBxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), Axxx Rxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx); KxxxxxRxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx), KxxxxxRxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxx ja Kxxx Rxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht kõigil lastekodu „xxxxxxxxxxx”, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja vandeadvokaat Eve Laine (AB Ann Saar, asukoht Oru 4 Tartu 51005) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Jõgeva linna avaldus laste äravõtmiseks Jana Bogatõrjovalt ning temalt elatise välja mõistmiseks 17.
- a RESOLUTSIOON
- Võtta Jxxx Bxxxxxxxxxxxx ära lapsed Kxxxx Rxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx), Kxxxx Rxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Kxxx Rxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx). Laste elu korraldamise eest vastutab Jõgeva linnavalitsus.
- Mõista Jxxx Bxxxxxxxxxxxx Jõgeva linna kasuks välja igakuine elatis alates avalduse esitamisest 24.09.2008.a kuni laste täisealiseks saamiseni järgmiselt: 2.
- 750 (seitsesada viiskümmend) krooni KxxxxxRxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks, 2.
- 750 (seitsesada viiskümmend) krooni Kxxxx Rxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks ja 2.
- 750 (seitsesada viiskümmend) krooni Kxxx Rxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks. Kohtukulude jaotus Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv menetluskuluna avaldaja kanda, muud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse p 1 ja 3 osas on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruse p 2 osas võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetluse käik 24.09.2008 esitas Jõgeva linn linnavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palub võtta Jxxx Bxxxxxxxxxxxxx ära lapsed Kxxxx, Kxxxx ja KxxxxRxxxxxxxx ning mõista JxxxxBxxxxxxxxxxxx välja elatis laste ülalpidamiseks. Avalduse kohaselt on Jxxx Bxxxxxxxxxxx ja Axxx Rxxxxxxxxxx kooselust 3 last: xxxxxxxxxxxa sündinud Kxxxx, xxxxxxxxxx.a sündinud Kxxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud Kxxx. Perekond elas xxxxxxxxxxxxx ja rahuldav elukorraldus toimis seni, kuni lapsed veel koolis ei käinud. Vanim laps, Kxxxx, läks kooli xxxxxa ja siis tekkisid suuremad pereprobleemid. 01.06.2004.a lahkus ema, JxxxxBxxxxxxxxxx, pere juurest ja asus elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas. Jxxx Bxxxxxxxxxxxxon uue elukaaslase JxxxxxMxxxxx Lxxxxx ühine tütar xxxxxxxxxxxx sündinud Jxxxxxx. Ema lahkumise järel kasvatas kahte vanemat tütart Axxx Rxxxxxxxx ja nooremat, KxxxxRxxxxxxxxx JxxxxBxxxxxxxxxx. 2007.a septembris toimus nn lastevahatus- Kxxx asus elama xxxxxxxx isa juurde, Kxxxx aga xxxxxxxxxx ema juurde. Lapsed on aastate jooksul suhelnud ka xxxxxxxxx elava emaga ning aeg-ajalt seal ka pikemalt viibinud. Seetõttu on xxxxxxxlinna sotsiaaltöötajatel tihe koostöö xxxxxxxx valla sotsiaaltöötajatega ja ollakse informeeritud JxxxxBxxxxxxxxxx kodusest olukorrast ja eluviisidest. Avaldaja arvates ei ole Jxxx Bxxxxxxxxxx suuteline lapsi kasvatama ja tagama neile turvalist elukorraldust. Laste isal, Axxx Rxxxxxxxxxx on pidevalt probleeme seoses alkoholi tarbimisega, mille tagajärjel ta satub haiglasse. JxxxxBxxxxxxxxxx ei ole nendel perioodidel tundnud huvi laste käekäigu ja toimetuleku vastus. Alates 11.07.2008.a viibivad lapsed lastekodus xxxxxxxxxxxx kuid xxxxxBxxxxxxxxxx pole tundnud huvi nende elukorralduse vastu ega neid külastanud. Kuna lapsed on kohaliku omavalitsuse ülalpidamisel, palus avaldaja Jxxx Bxxxxxxxxxxxx välja mõista elatise avaldaja kasuks seadusega sätestatud miinimummääras iga lapse kohta. Avaldusele lisatud xxxxxxxx vallavalitsuse arvamuse kohaselt on JxxxxBxxxxxxxxxx peres suureks probleemiks alkoholitarbimine-juuakse 2-3 nädalat järjest, on keeldutud alkoholiravist. Alkoholi tarbimise tõttu jätab JxxxxBxxxxxxxxxx joomaperioodil lapsed hooletusse, varasemalt võttis lapsi ka „joomapunkritesse“ kaasa, kust nad naasesid näljaste ja külmunutena. Kodus toimuvad peod ja lärm ei lase lastel välja puhata, häiriv on pidude õhkkond(tekivad tülid, kaklused). Jxxx Bxxxxxxxxxx on ka joomahoo ajal korduvalt kodust lahkunud ja jätnud lapsed järelvalveta, toidu ja joogita. Ema joomingute tõttu on Kxxx ja Kxxxx ka koolist puudunud. Jxxx Bxxxxxxxxxx on viibinud ravil psühhiaatriakliinikus. Nii Jxxx Bxxxxxxxxxx kui tema elukaaslane on teinud korduvalt demonstratiivseid enesetapukatseid. Samuti toimuvad kodus pidevalt riiud ja kaklused, mis on muutunud ka vägivaldseks. Laste eest hoolitseb JxxxxBxxxxxxxxxx ämm. Kohtuistungil jäi avaldaja esitatu juurde ja lisas, et oma arvamuses on tuginetud eelkõige xxxxxxxx valla poolt kogutud andmetele perekonna elukorralduse kohta. Laste isalt, AxxxxRxxxxxxxxxxt on lapsed ära võetud kohtu 14.10.2008.a määrusega. Avaldaja loobus elatise nõudest osaliselt ja palus elatisena välja mõista 1000 krooni lapse kohta. Avaldaja elatise vähendamisel arvestas avaldaja seda, et Jxxx Bxxxxxxxxxx on tunnistatud osaliselt töövõimetuks. Jxxx Bxxxxxxxxxx elukoha, xxxxxxxxxxalla, sotsiaaltöötaja Pxxxx Sxxx selgitas kohtuistungil, et Jxxx Bxxxxxxxxxxxlapsed oleks ilmselt hooldamata, kui ei oleks tema ämma ExxxRxxxx Lxxxx. Jxxxxjoomahoo ajal olid tüdrukud ka varem alati Exxxjuures, kuid viimasel aastal, kui Jxxxxjuures elas Kxxxxx elas Kxxxx tegelikult ExxxRxxxx Lxxxxjuures. ExxxRxxxx Lxxx tagas tema kooli jõudmise, toitmise jms. Samas ei ole Kxxxx, Kxxxx ja Kxxx Exx –Rxxxx Lxxxxlapsed ja tal ei ole mingit kohustust neid kasvatada. Ta on ka teatanud, et tüdrukud on sõnakuulmatud ega austa teda, mistõttu ei kavatse ta neid kasvatama asuda,. Oma lapselapse Jxxxxxxxx, tuleb ta toime. Vaatamata valla abile ei ole JxxxxBxxxxxxxxxxxnäidanud üles soovi ja valmidust ise oma lapsi vastutustundlikult kasvatada. Kui joomaperioodi ei ole, on olukord enam-vähem talutav. Alkoholist ei ole JxxxxBxxxxxxxxxx ega tema elukaaslane suutnud loobuda. Jxxx Bxxxxxxxxxx leidis, et avaldus ei ole põhjendatud. Ta kinnitas, et hoolitseb laste eest, saatis Kxxxxxx kooli, on põhiliseks isikuks, kes perele süüa teeb, peseb laste riideid. JxxxxBxxxxxxxxxx arvates ei hoolitsenud ExxxRxxxx Lxxx sugugi üksi laste eest. Jxxx Bxxxxxxxxxx ei eitanud alkoholi tarbimist ja teatas, et on püüdnud seda ka maha jätta, kuid pole õnnestunud. Ise ta selles probleemi ei näinud, pidas loomulikuks, et joomahoo ajal vaatab lapse järgi ämm. Siiski kinnitas, et ka tema arvates ei ole lastel turvaline olla peres, kus tarbitakse palju alkoholi. Pärast seda, kui Axxx Rxxxxxxxxxxx lapsed ära võeti, soovis Jxxx Bxxxxxxxxxx neid enda juurde, kuid talle ei antud, sest asi tema suhtes oli juba kohtus. Jxxx Bxxxxxxxxxx siiski möönis, et ei saaks kohe lapsi enda juurde võtta, sest kõigepealt oleks tal endal vaja jalad alla saada ja alkoholist loobuda. Elatise osas leidis Jxxx Bxxxxxxxxxx, et tal ei ole võimalik maksta elatist avaldaja soovitud ulatuses, sest tema pension on vaid 3000 krooni kuus. Axxx Rxxxxxxxx avaldas arvamust, et Jxxxxx tuleks lapsed ära võtta. Ta leidis, et Jxxx Bxxxxxxxxxx juures on lastel isegi halvem olukord kui tema juures. Laste esindaja toetas avaldust ja leidis, et see on põhjendatud. Esindaja teatas, et koos emaga oli nõus elama vaid Kxxxx, kes aga ei ole kunagi pikemalt emaga koos elanud. Esindaja märkis, et JxxxxBxxxxxxxxxx ei ole pikemalt elanud koos kõigi kolme tüdrukuga ning ilmselt ei kujuta ka ette sellist elu. Tal on eelkõige vajalik vabaneda alkoholisõltuvusest ja siis tuleks kõne alla võimalus võtta tütred enda juurde. Kohus kuulas samuti ära ka lapsed ning selgitas neile menetluse kulugu ja menetlustoimingu eesmärki. Kxxxx, Kxxxxxja Kxxx Rxxxxxxxx avaldasin kohtule asjas oma arvamuse, mida kohus lahendi tegemisel arvesse võtab. Kohtu seisukoht Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 53 lg 1 p 1 sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapsed ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. PrKS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lastekaitseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et lastel Kxxxx, Kxxxx ja Kxxx Rxxxxxxxxxx (edaspidi nimetatud „lapsed“) on ohtlik elada ema JaxxxBxxxxxxxxxxxx. Otsustuse tegemisel järgib kohus eelkõige laste huve ja vajadusi. Esitatud tõenditest nähtub, et Jxxx Bxxxxxxxxxxxei suuda tagada lasetele turvalist ja stabiilset elukeskkonda. Temaga koos on eri perioodidel elanud vaid osad lapsed- kuni 2007.a sügiseni väiksem laps Kxxxx ja alates septembrist 2007.a vanem laps Kxxxx. Seega ei ole ta kunagi pidanud hoolitsema korraga kõigi oma nelja lapse eest pikemalt kui mõni päev. xxxxxxxx valla sotsiaaltöötajate poolt kogutud materjalidest (t lk 30-126) nähtub, et Jxxx Bxxxxxxxxxxxon vajanud pidevalt abi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Pidevalt toimuvad peres pikaajalised joomingud, mille ajal on lapsed jäänud tähelepanu ja hoolitsuseta. Igasugust asjaajamist korraldas ja tuletas pidevalt meelde sotsiaaltöötaja, ravi ja ravimeid nii endale kui lastele pidi korraldama sotsiaaltöötaja või perearst, pidevalt oli probleeme sellega, et majja tuli keegi tuttav või sugulane, kellega peeti pidu ja kes ei lahkunud, mistõttu ei saanud lapsed oma kodus magada ja ka lihtsalt olla ning veetsid aega (s.h magasid, tegid kodutöid jne) Exx-Rxxxx Lxxx juures või isegi lahkusid koos temaga majast. 2007-2008.a õppeaastal oligi Kxxxx peamiselt ExxxRxxxi Lxxxxkorteris, kes tema elu korraldamise eest hoolitses. JxxxxBxxxxxxxxxx on varasemal perioodil korduvalt asetanud oma lapsed ka otsesesse ohtu võttes neid kaasa autosse, kus juhiks oli alkoholijoobes isik, võimaldades Kxxxx pruukida alkoholi nii, et ta sattus haiglasse. Lastele psüühikale ei mõju hästi ka Jxxx Bxxxxxxxxxx avalikud enesetapukatsed ja nähtud tülid ning vägivald. Nii rahaprobleemide, alkoholi pruukimise kui ka lastekasvatamise (hooldamata jätmise) tõttu on pidevalt tekkinud tülisid Jxxx Bxxxxxxxxxx ja tema ämma Exx-Rxxxx Lxxx vahel. ExxRxxxx Lxxx soovib oma poja ja tema pere elu korraldada ja soovib, et asju tehtaks nagu tema soovib, mis tekitab pingeid. Lisapingeid tekitab loomulikult ka see, et Jxxx Bxxxxxxxxxx lapsed on ajapikku jäänudki peamiselt ExxxRxxxx Lxxx hooldada. Ta ei ole valmis võtta püsivalt enda kasvatada ja hooldada lapsi, kellega tal puudub vereside. Tõenditest nähtub ka, et ka majandamisega ei tule JxxxxBxxxxxxxxxx ja tema elukaaslane iseseisvalt toime- saadud pension kulutatakse peamiselt alkoholile, mistõttu on vald pidevalt toetanud neid raha panemisega toidupoe arvele, et nad saaksid hädapärast toidukaupa osta, toetanud peret kütte muretsemisel, viinud ka toidukaupa, riideid jm. Kuigi Jxxx Bxxxxxxxxxx kinnitas istungil, et ta hoolitseb oma laste eest ise, on kohtul kogutud tõendite põhjal tekkinud veendumus, et ta on küll kainusperioodil abiks laste eest hoolitsemisele, kuid temale loota ei saa- joominguperioodi käigus jätab ta lapsed täielikult tähelepanu ja hoolitsuseta, elukohas valitseb õhkkond, kus lastel ei ole turvaline jne. Kohus leiab, et selline elukeskkond ei ole sobilik laste normaalseks arenguks ja õppimiseks. On üldteada, et lapsed vajavad normaalseks eluks eelkõige turvatunnet ja stabiilsust, sh kindlat kodu ja kindlustunnet selles osas, et nad teavad, mis saab homme. Esitatud tõendite alusel jõudis kohus järeldusele, et JxxxxBxxxxxxxxxx ja tema elukaaslase elulaad ei võimalda tagada lastele vajalikku elukorraldust. Lisaks märgib kohus, et kooselu alkohoolikuga võib kallutada lapsi alkoholi pruukimiselenende arusaamise kohaselt on selline elukeskkond normaalne ja nad ei tauni seda. Teatud vanuses võivad nad asuda ise alkoholi tarbima ning selles osas vanemate keeld ilmselgelt puudub. Jxxx Bxxxxxxxxxxxei ole suutnud tagada lastele turvalist ja nende arengut võimaldavat keskkonda vaatamata sellele, et sotisaaltöötajad on teinud tema abistamiseks jõupingutusi. Kohus leiab, et selline Jxxx Bxxxxxxxxxxxkäitumine on laste tervisele ja arengule ohuks. Siiski märgib kohus, et alkoholist täielikult loobumisel on Jxxx Bxxxxxxxxxxx võimalus nõuda lapsi enda juurde tagasi. Kohus leiab, et laste huvide kaitseks tuleb nende elu korraldamine jätta eestkosteasutuse ülesandeks. Avaldaja palus mõista JxxxxBxxxxxxxxxxxx välja elatis seaduses sätestatud minimaalmääras iga lapse kohta, kuid vähendas oma nõuet 1000 kroonile lapse kohta. JxxxxBxxxxxxxxxx tunnistas oma kohustust tasuda elatist, kuid selgitas, et tema ainsaks püsivaks sissetuleksuks on pension umbes 3000 krooni kuus. Tööd on vaid aegajalt ja need on juhutööd. Jxxx Bxxxxxxxxxxx on töövõime kaotus 90%. PrkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama alaealist last. PrkS § 62 sätestab, et kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatus- või eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. Lapsed viibivad alaliselt xxxxxxxx Lastekodus, kuhu nad on paigutatud Jõgeva linnavalitsuse poolt Tartu Maakohtu 25.07.2008.a määruse alusel. Laste ülalpidamise eest lastekodus tasub nad sinna paigutanud isik- seega Jõgeva linnavalitsus. JxxxxBxxxxxxxxxx ei ole alates juulist, kui lapsed xxxxxxxx Lastekodusse (esialgu turvakodusse) paigutati, linnavalitsusele laste ülalpidamise eest elatist tasunud. Seega on ta jätnud PrkS § 60 lg 1 nimetatud kohustuse täitmata ja lähtudes PrkS § 61 lg1 ning 62 tuleb temalt elatis välja mõista. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel JxxxxBxxxxxxxxxx sissetulekut, tema tervislikku seisundit ja asjaolu, e tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Lähtudes PrkS § 61 lg 2, 5 ja 6 p 1 ei ole võimalik avaldaja nõuet täise ulatuses rahuldada. JxxxxBxxxxxxxxxx sissetulekuks on 3000 krooni kuus ja sellest peab jääma mingi osa ka JxxxxxxxLxxx ülalpidamiseks. Seetõttu mõistab kohus elatisena välja 750 krooni iga lapse ülalpidamiseks. Kohus märgib, et elatise nõude menetlemine ühises menetluses laste äravõtmise avaldusega ei riku ühegi menetlusosalise õigusi ja samas on taganud asja kiire, igakülgne, võimalikult väikeste kuludega läbivaatamise. Maimu Laumets Kohtunik