2, 5-6, § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1, § 431 lg 1, § 432, § 433 lg 1 ja 463-466 kohus määras: Võtta vastu Aktiva Finants OÜ avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-08-61342, Aktiva Finants OÜ hagis P.A vastu võla ja viivise summas 4722.58 (neli tuhat seitsesada kakskümmend kaks krooni ja 58 senti) nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud P.A kanda ja välja mõista P.A’lt riigilõiv summas 325 (kolmsada kakskümmend viis) krooni ning õigusabi kulud summas
5 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks pool riigilõivust, s.o. 225.00 kr ning õigusabikulud summas 2500.00 krooni. Samuti palub hageja tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 225.00 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud pool riigilõivu 100.- kr ja hagilt tasutud pool riigilõivu 125.00 krooni). Menetluses loobumise avaldus toimetati kostjale kätte ja kostja 18.03.2010.a ning 31.03.2010.a kohtule saadetud teatistes kinnitas, et on võla tasunud koheselt peale teate saamist, et nõue on loovutatud Tele2 Eesti OÜ-lt hagejale. Kostja vaidles vastu menetluskuludele, kuna temaga ei ole enne hagi esitamist ühendust võetud ning leidis, et hageja ei saa menetluskulusid nõuda, sest hagejat esindanud S. Eensaar on hageja juhatuse liige. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud hagist loobumise taotluse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada.
5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
1 tulenevalt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja väited, et temaga ei ole enne hagi esitamist kontakti võetud, ei ole põhjendatud, kuna kostja elukoht ei olnud teada. Rahvastikuregistris on P. Aitai elukohaks xxxx xxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx. Sama elukoht on kostjal ka maksuameti andmebaasis, kus kostja viimaseks töökohaks on märgitud 2005.a märtsis OÜ Svandman. Ka välisministeerium on teatanud kohtule, et neil puuduvad andmeid P.A elukoha kohta välisriigis, kuna ta pole oma elukohta seal registreerinud. Kostjale saadeti arved, lepingu lõpetamise teade, teade nõude loovutamise kohta, samuti võlateade, kuid kostja ei ole lepingupartnereid oma elukoha muutusest teavitanud ning on pannud end ise sellisesse olukorda, kus ta ei ole temale saadetud posti kätte saanud. Kohus märgib ka, et OÜ Aktiva Finants esindav Silver Eensaar ei ole nimetatud firma juhatuse liikmeks, mistõttu puudub alus õigusabi kulude rahuldamata jätmiseks. Äriregistri andmebaasi kohaselt on hageja esindaja olnud hageja juhatuse liige perioodil 04.07.2001- 06.04.2004.a. Hagi on kohtule esitatud 19.09.2008.a.
lg.2 p.2 kohaselt tagastatakse vastava taotluse alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja esindaja on hagiavalduse esitamiselt tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 16.09.2008.a riigilõivu 250 krooni, millest pool summas 125 krooni kuulub hagejale tagastamisele tema poolt soovitud arvele. Hageja on ekslikult arvanud hagilt tasutud riigilõivu hulka ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 200.- kr, kuigi see saab toimuda üksnes tsiviilasja hagimenetlusse ülemineku korral vastavalt
p. 7 tulenevalt, kui maksekäsu kiirmenetluses avaldust kostjale makseettepaneku kättetoimetamise võimatuse tõttu ei rahuldatud ja avaldaja esitab hagiavalduse kuu aja jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist, arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kohtuväliste kulude hulka. Seega ei ole maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu näol tegemist käesoleva tsiviilasja kohtukuluga
lg.2 mõttes ja
2 p.2 alusel poolt riigilõivu tagasi nõuda ei saa. Samas saab seda riigilõivu nõuda kostjalt menetluskuluna. Vastava taotluse on hageja 29.03.2010.a. avalduses esitanud. Seega jäävad menetluskulud asjas kostja P.A kanda ning vastavalt hageja taotlusele kuulub kostjalt väljamõistmisele vältimatu ja vajaliku menetluskuluna riigilõiv 325 krooni ning hagihinda (2361.79 kr) ja esindaja töömahtu arvestades õigusabikulud põhjendatud ulatuses summas 1000.- krooni (s.o. ligikaudu 50 % tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Tulenevalt
.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist
juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati, tühistatakse.
1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Ivika Sillaots Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.