← Eesti

2-08-60532/4

Obsah (10)§ 187§ 146§ 407§ 444§ 367§ 162§ 173§ 174§ 468§ 178

2-08-60532 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-08-60532 Tsiv

§-s

  1. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s
  2. Juhul, kui kostja taotleb kautsjoni tasumisel menetlusabi, selgitab kohus järgmist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 19.09.2008.a. esitas AS Eesti Krediidipank maakohtule hagi B M vastu võla, intressi, leppetrahvi ja muude pangateenuste kulutuste nõudes. Hagihind 45 082.42 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.07.2007.a. väikelaenulepingu nr 20049, mille alusel hageja laenas kostjale 50 000 krooni laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 06.07.2012.a. Lepingu p. 2.3 järgi oli intressimäär 14 % aastas ja lepingu punkti 2.7 järgi oli maksegraafikujärgne laenumakse tasumise päev iga kuu 7. kuupäev. 07.02.2008.a. sõlmisid pooled kokkuleppe, millega hageja nõustus lepingu alusel kostjal tekkinud võlgnevuste ajatamisega, kuid vaatamata sellele ei asunud kostja lepingut nõuetekohaselt täitma. Leping loeti ülesöelduks alates 12.08.2008.a. Kostja põhivõlgnevus hagejale seisuga 18.09.2008.a. on 45 082.42 krooni ja kõrvalnõuded moodustavad 4610.12 krooni, kokku võlgneb kostja hagejale 49 692.54 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VÕS-dest 8 lg 2, 76 lg 1, 82, 100, 101, 108, 113 lg 1, 127, 158 ja

§ 146

ja 367 palub hageja: 1) mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr 20049 tulenev põhivõlg summas 45 082.42 krooni, intress 2280.59 krooni, viivis 1746.95 krooni, leppetrahv 566.58 krooni ja muude pangateenuse eest summas 16 krooni, kokku 49 692.54 krooni. 2) mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest hageja kasuks viivis 0,1 % põhivõlast s.o 45 082.42 kroonilt päevas kuni põhivõla tasumiseni. 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud s.o riigilõiv 2750 krooni. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 22-23, 24/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. 2 2-08-60532 Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407

lg 3).

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 30.09.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 22-23/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud edasiandmiseks (emale) 09.10.2008 /t.l. 24/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 25/. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja

§ 367alusel kostjalt viivist ning VÕS § 158 alusel leppetrahvi.

Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hagi esitamise seisuga on hageja menetluskulud riigilõiv 2750 krooni.

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

1 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud 2750 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Otsuse tegemisel juhindub kohus veel

§-dest 434-438. Kristel Pedassaar kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.