← Eesti

2-07-34874/5

Tsiviilasi nr. 2-07-34874 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2007.a. Jõgeva kohtumaja Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-34874 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Lxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Rxxx Vxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) LxxxVxxxxx hagi Rxxx Vxxxxxxx vastu elatise nõudes. RESOLUTSIOON Välja mõista Rxxx Vxxxxxxxxxx Lxx Vxxxxx kasuks elatis 1800 krooni kuus lapse Rxxxx Vxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 01.05.
  2. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamatuse täitmisele TsMS § 468 lg 3 alusel kahe kuu elatise osas, so kokku 3600 krooni. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtule 12.09.
  3. esitatud hagis taotles LxxxVxxxxx elatise väljamõistmist suuruses 2000 krooni kuus lapse RxxxxxVxxxxxxx ülalpidamiseks tagasiulatuvalt üks aasta. Laps elab ema juures ja on ema ülalpidamisel. Lapse isa ei ole lapsele raha andnud. Kohtuistungil hageja oli nõus elatise määramisega miinimummääras. Kostja selgitas, et tema sissetulek on töövõietuspension, lapsele oleks võimalik maksta 500 krooni. Kostja elab vennale kuulouvas majas ning tegeleb loomapidamisega. Teisi ülapeetavaid kostjal ei ole. Varasaemalt ei ole kostja lapsele ülalpidamist andnud, kuna hageja ei olevat seda küsinud. Kostja ei vaja igapäevaselt ravimeid ning on võimeline tegema lisatööd. Kohus leiab, et Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt tuleb isalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks ema kasuks. Elatise suuruseks on piisav määrata 1800 krooni kuus lapse kohta, so seaduses sätestatud miinimummäär. Asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada elatist alla miinimummäära kohus ei tuvastanud. Kostja on kohustatud ning peab olema võimeline kavandama oma elu sellsielt, et lapsele oleks tagatud ülalpidamine vähemalt seaduses sätestatud miinummääras. Kostja meditsiiniliselt kindlaks tehtud töövõimetus ei vabasta teda lapse ülapidamise kohustusest. Kostja on seni aastatid säästnud lapse ülalpidamise arvelt. Kostja elab kolmandale isikule kuuluvas majas ning seetõttu ei ole temal kulutusi seoses eluaseme omandamisega. Kostjal ei ole tegelikke kulutusi seoses oma tervisliku seisundiga. Samas on kostja võimeline teglema koduse loomapidamisega tulu saamise eesmärgil. Neil asjaoludel kohus ei pea õigeks elatise määramist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuigi kosja võimalused endale piisava sissetuleku saamiseks on formaalselt piiratud töövõimetuse languse tõttu. Lapsevanem peab tegema kõik endast sõltuva lapsele arenguks vajalike tingimuste loomiseks. Kostja ei osale lapse igapäevases kasvatamises, seda enam on ta kohustatud osalema lapse vajaduste materiaalses rahuldamises. Seadusandja on kehtestanud elatise alammäära ning kostjal tuleb seadust täita. Samas kohus arvestab kostja tegelikku seisundit elatise määramisel tagasiulatuvalt. Elatise kehtestamine tagasiulatuvalt kuni üks aasta oleks ebaproportsionaalselt suur koorem kostjale võrreldes tema kohtus tuvastatud majanduslike võimalustena. Seetõttu kohus määrab elatise tasumise kohustuse tagasiulatuvalt alates 01.mai 2007.a Poolte võimalikud kohtuklulud jätab kohus kostja kanda. Riigilõivu tasumisest on pooled elatise nõudes vabastatud. Lapse igapäevaseid vajadusi arvestades määrab kohus TsMS § 468 lg 3 alusel elatise koheselt sissenõutavaks kahe kuu elatise suuruses, so kokku 3600 krooni. Kohtunik 2

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.