lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lähtudes
ÜS § 136 lõikes 8 sätestatust on hageja antud avalduse esitanud kohtule tähtaegselt.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud Hagi esitamisel on tasutud 10.08.2007. a 650 krooni riigilõivu (tl 43). Seega peab kostja antud kohtukulu hagejale hüvitama. Avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 3336,56 krooni ulatuses. Kinnituskirja (tl 44) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - Lindorff Eesti AS-ile – õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osast.
lg 1 sätestab muu hulgas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja - Lindorff Eesti AS – töötaja kaudu. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad oma sisu poolest, 2
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Seega, arvestades eelnevat on määruskaebuse esitamise õigus vaid kostjal. Lembit Käis Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.