2-07-33899/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-33899 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi AS EMT hagi nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja RESOLUTSIOON
3. Jätta hagi rahuldamata.
4. Jätta kostjalt T. R.´ilt IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx mnt. x, Xxxxxx, hageja AS EMT , registrikood 10096159, asukoht Valge 16, 19095, Tallinn, kasuks välja mõistmata hageja poolt arvatav võlg üks tuhat ükssada kaheksakümmend kuus (1186,60) krooni ja 60 senti.
5. Kohtukulud jätta hageja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. T. R.´i vastu võla 1186,60 krooni esindaja Eerika Erlach ja kostja T. R. ASJAOLUD Pooled sõlmisid
6. detsembril
7. a. Liitumislepingu, mille alusel pidi hageja osutama kostjale teleteenust ja viimane pidi selle eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja lepingut korralikult ei täitnud ning võlgneb vastavalt talle esitatud arvetele nr-d V05079813860, B05069416424 ja B05059179622 hagejale 593,80 krooni põhivõlga ja 654,15 krooni viiviseid. Juhindudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendist 3-2-1-6605 ja TsMS §-st 133 lg 2 soovib hageja viiviseid põhivõlast väiksemas ulatuses ehk 592,80 krooni suuruses summas. HAGEJA NÕUE Hageja esitatud arved on 593,80 krooni ulatuses kostja poolt tasumata, kuigi Liitumislepingu p. 5.1.2 kohaselt kohustus kostja teleteenuste eest tasuma õigeaegselt. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping osapooltele täitmiseks kohustuslik VÕS § 101 lg 1 p. 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seetõttu soovib hageja kostjalt põhivõla 593,80 krooni väljamõistmist, millele lisaks soovib ka viivist 592,80 krooni. Seega kokku 1 186,60 krooni. Kohtukulud soovib ta panna kostja kanda. KOSTJA ARVAMUS Kostja hagi ei tunnista. Tema arvamuse kohaselt on ta hagejale kõigi enne
8. maid
9. a. sooritatud kõneteenuste eest tasunud.
10. a. märtsis tellis ta EMT-lt KÕNESTOPP teenuse ja
11. mail
12. a. tasus ta Kärdla esinduses viimased 354,35 krooni, millega nullis oma arved ning lõpetas lepingu. Enne seda kasutas vastavat lepingujärgset telefoni tema poeg R. R., kuid pärast lepingu lõpetamist ja viimase summa tasumist telefoniga enam keegi ei rääkinud. Kuna hageja on ise tunnistanud lepingu lõpetamist, siis ei ole ta millegagi tõendanud oma esitatud arvete õigsust ega ära näidanud millised kõned, kuhu ja mis ulatuses on kostja lepingujärgselt telefonilt pärast
13. maid
14. a. võetud. Hageja on kõneeristused hävitanud, kuigi vastavalt Elektroonilise side seaduse §-le 106 lg 2-le aasta jooksul võlgnevuse tasumisest kliendi poolt ning tal ei ole võetud kõnede kohta esitada mingeid tõendeid. Kostja on alati pidanud võlga võõra omaks ning kõik oma võlad esimesel võimalusel likvideerinud, kuid pärast
15. maid
16. a. tema valduses olnud telefonilt helistatud ei ole ja käesolevat võlanõuet ta mingil juhul ei tunnista. Seetõttu palub ta jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja enda kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.
17. detsembril
18. a. sõlmisid küll pooled Liitumislepingu ja arvetest nr-d V050798813860, B05069416424 ja B05059179622 nähtub, et kostja võlgneb hagejale 593,80 krooni ajavahemiku eest
19. maist kuni
20. juulini
21. a. Samas väidab kostja, et tema tellis
22. a. märtsis EMT Kärdla esindusest 159.- krooni eest Kõnestopp teenuse ja lõpetas
23. mail
24. a. üldse EMT teenuste kasutamise, tasudes samal päeval Kärdla esindusse viimased 354,35 krooni, nullides kogu arveldussaldo. Sellest päevast alates kostja käesoleva lepingu alusel enam hageja teleteenust ei kasutanud ja seetõttu ei saanud talle ka uusi võlgnevusi tekkida. Seda, et kostja avaldas soovi käesolev Liitumisleping lõpetada ja see ka
25. mail
26. a. kliendi soovil lõpetati, kinnitab ka hageja. Ta väidab küll, et pärast lepingu lõpetamist oli side aktiivne veel
27. juunini 2005.a. , kuid ei ole seda mingite dokumentide ega muude asjasse puutuvate andmetega tõendanud. Hageja ei ole suutnud kohtule tõendada, miks tema poolt väidetav numbriliikuvusega lepingu lõpetamise protsess võimaldas veel kostjal vastava telefoniga helistada, ega ka seda, kas helistamised pärast
28. maid
29. a. ikka üldse aset leidsid. Kõneeristusi hagejal vaidlusaluse perioodi kohta esitada ei ole, sest need on käesolevaks ajaks väidetavalt hävitatud. See on küll kooskõlas andmekaitsega, kuid ei vasta asja lahendamise huvidele ning on vastuolus Elektroonilise side seaduse §-s 106 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt tuleb vastavad andmed kustutada või anonüümseks muuta ühe kalendrikuu jooksul pärast seda, kui andmete säilitamise vajadus on ära langenud või andmete töötlemise eesmärk on saavutatud. Andmed tuleb kustutada või muuta anonüümseks viivitamata pärast ühe aasta möödumist sideteenuse lepingus ettenähtud sideteenuste eest tasumist või võlgnevuse tasumist kliendi poolt. Käesoleval juhul on hageja väitel kostja võlgnevus tasumata, kuid andmed on siiski kustutatud ja neid taastada ei ole võimalik. Seega ei ole tõendatud ega ka enam võimalik tõendada, et kostja oleks pärast
30. mail
31. a. käesolevas asjas kõnealuse Liitumislepingu lõpetamist veel lepingus mainitud telefonilt helistanud ja tal väidetav võlgnevus tekkinud. Selline tõendamiskoormis lasub hagejal, kuid ta on oma väidetava võla delegeerinud Lindorff Eesti AS-le ega ole sellise võla tekkimist suutnud veenvalt tõendada. Käesolevas asjas on tegemist teeninduslepinguga, mille üheks pooleks on tarbija, kelle positsioon on reeglina nõrgem teenust pakkuva äriühingu omast, kelleks käesoleval juhul on veel hästi tuntud ja tugev firma. Seetõttu arvestab kohus ka nõrgema poole seisukohta ja lähtub tema ootuspärasest huvist. Füüsiline isik tarbijana oli
32. mail
33. a. veendunud, et pärast Liitumislepingu lõpetamist ja telefoni seiskamist talle enam mingit võlga ei teki ega arveid ei esitata. Ta ei osanud uneski näha, et pärast rohkem kui kahe aasta möödumist ja teleteenustest loobumist võidakse talle lõpetatud lepingu alusel veel mingeid nõudmisi esitada. Seetõttu leiab maakohus, et käesolev hagi on tõendamata ja jätab selle täies ulatuses rahuldamata. Kohtukulud jätab maakohus hageja enda kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, jätab maakohus hagi rahuldamata. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik