Obsah (4)
§ 449§ 173§ 162§ 174Tsiviilasi nr 2-07-2277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (VAHEOTSUS) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2008.a Jõgeva kohtumaja Ts
§ 449alusel hageja nõude põhjendatuse kohta.
Kostja teatas kirjalikus vastuses, et ei ole hageja taotlusega nõus. Kostja leiab, et puudub vajadus asjas vaheotsuse tegemiseks. Kostja on seisukohal, et asi tuleb lahendada tervikotsusega ning hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna see on põhjendamata ja hagi aluseks olevad asjaolud tõendamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, kuulanud ära pooled ja nende esindajad, leiab, et asjas tuleb teha hageja taotlusel vaheotsus nõude põhjendatuse kohta.
§ 449
lg 1 näeb ette, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Exxxxx Pxxxxxxon esitanud nõude AxxxDxxxxxx vastu Kxxxxxxxx talu majapidamisest ära viidud asjade eest kahju hüvitise nõudes. Kohtu hinnangul on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Exxxxx Pxxxxxx väitel on AxxxDxxxxxxKxxxxxxxx talu majapidamisest ära viinud ja osaliselt võõrandanud tema ja tema abikaasa Gxxxxx-Axxxx Dxxxxxx ühisvara hulka kuulunud järgmised esemed: 1) gaasikeevitusaparaat, 2) 2-he hõlmaline ader, 3) lattniiduk, 4) heinakaaruti, 5) vaoajaja ja vaheltharija, 6) rootor kartulivõtumasin, 7) haamerveski, 8) traktor T-40, 9) erinevad traktori varuosad, 10) traktor T-40 uued rehvid, 11) traktor T-40 esisild, 12) võrkäkked, 13) mootorsaag Stihl, 14) 3
(3)akulaadija Start, 15) stereoduubel Osaka, 16) makk-raadio, 17) nahkdiivan+kaks tugitooli, 18) küttepuud 30 rm, 19) elektrikeevitusaparaat, 20) kompressor, 21) elektriline käi, 22) ketaslõikaja, 23) servatud õhukuiv saematerjal, 24) kaks trelli, 25) sõiduauto Žiguli mootor, 26) sõiduauto Moskvitš mootor, 27) kaks naiste jalgratast, 28) kokkupandav sisine jalgratas, 29) sõiduauto Žiguli varuosad, 30) tööriistade komplektid, 31) akordion Accord, 32) plüüž põrandatekk. Exxxxx Pxxxxx hindab nimetatud vara väärtuseks kokku 205 800 krooni, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul ei ole antud juhul leidnud tõendamist, et kostja AxxxDxxxxxxoleks hageja Exxxxx Pxxxxxx kinnistult ära viinud hagejale kuuluvaid asju ja sellega tekitanud kahju. Hageja on asjaolu soovinud tõendada tunnistajate ütlustega. Hageja poolt kutsutud tunnistajad Rxxx Rxxxxxxja VxxxxxxxxxRxxxxx (ütlused tl. 121-125) andsid kohtuistungil ütlusi selle kohta, milline vara neile teadaolevalt oli Kxxxxxxxx kinnistul ja mis kuulus Exxxxx Pxxxxxx ja tema abikaasa Gxxxx-Axxxx Dxxxxxx ühisvara hulka. Tunnistajad ei teadnud anda ütlusi selle kohta nagu oleks kostja AxxxDxxxxx nimetatud vara ära viinud. Tunnistaja Axxxx Pxxxxx (ütlused tl.125-128) teadis anda ütlusi selle kohta, et kostja AxxxDxxxxx võõrandas hageja Exxxxx Pxxxxxx ja tema abikaasa Gxxxxx-Axxxx Dxxxxxx ühisvara hulka kuulunud ja Kxxxxxxxx kinnistul asunud asju kinnistunaaber Rxxx Axxxxxxx. Tunnistaja sõnul ostis RxxxxAxxxx AxxxDxxxxxxxx muu hulgas adra, lattniiduki, heinakaaruti, vaoajaja, rootorkartulivõtumasina ja traktori, tema teada ostis Rxxx Axxxx põllutööriistad 15 000 krooni eest. Samas tunnistaja Rxxx Axxxx (ütlused 141-142) ütluste järgi ei ole ta midagi AxxxDxxxxxx käest ostnud. Tema abikaasa, tunnistaja Hxxxx Axxxx (tl.139-141), tunnistas kohtule, et ostis põllutööriistu hageja abikaasa Gxxxxx-Axxxx Dxxxxxx käest tema eluajal
- aastal. Tema sõnul ostis ta kartulivõtumasina, heinakaarutaja, adra, niidumasina ja traktori. Gxxxxx-Axxxx Dxxxxx andis talle hooldamise eest veski. Tunnistajale teadaolevalt soovis hageja abikaasa Gxxxxx-Axxxx Dxxxxx oma majapidamist likvideerida ja seetõttu müüs oma asju. Ka tunnistaja Axxxx Dxxxxxi ütluste (tl.143-144) kohaselt müüs hageja abikaasa GxxxxxxAxxxx Dxxxxx naabritele Rxxxxja HxxxxxAxxxxxxx traktori. Temale teadaolevalt vahetas Gxxxxx-Axxxx adra Axxxxxxxxx saunaahju vastu. Tunnistaja Pxxxxx Pxxxxx (tl.135-136) ütluste kohaselt nägi ta
- mai 2005.a. paiku, et Axx Dxxxxx ja Rxxx ja Hxxxx Axxxx olid Kxxxxxxxxxtalu õuel autoga, millel oli käru taga. Tema sõnul veeti käruga ära asju. Tema nägi, et kärus oli tagurpidi pandud laud ja õhkjahutussüsteem. Tunnistaja ütlused ei kinnitanud aga hageja väidet nagu oleks Axx Dxxxxx ära viinud hageja poolt hagis loetletud asju. Kõiki tõendeid kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole leidnud usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et kostja Axx Dxxxxx on ära viinud hageja ja tema abikaasa ühisvara hulka kuulunud asju. Hageja poolt esitatud tõendid (tunnistajate ütlused) on asjaolu kindlakstegemiseks ebapiisavad. Pigem võib tunnistajate ütlustest järeldada, et hageja abikaasa Gxxxxx-Axxxx Dxxxxx võis oma eluajal ise nende ühisvarasse kuuluvaid ja nende kinnistul asuvaid asju võõrandada. Kuna tõendamist pole leidnud põhjuslik seos hagejal kahju tekkimise ja kostja vastutuse vahel, siis leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks on põhjendamata. Hageja on asunud tõendama kahju ulatust, so vara väärtust, mis tema väitel kostja on ära viinud ja mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Vara väärtust soovib hageja tõendada tunnistajate ütlustega ja osaliselt kohtule esitatud vastava ala asjatundjate kirjalike arvamustega. Kohus 4
(3)leiab, et kuna kostja süü hagejal kahju tekkimise osas on tõendamata, siis puudub vajadus hinnata tõendeid kahju ulatuse kindlakstegemiseks. Exxxxx Pxxxxxx nõu Axx Dxxxxxx vastu kahju hüvitamiseks on põhjendamata ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
§ 449lg 2 alusel teeb kohus asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
Menetluskulude jaotus
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda..
§ 174
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: 5
(3)