lg 2 järgi abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada. Pooled ei ela enam koos. Abielu lahutamisega on mõlemad nõus.
lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PS § 61 lg 4 kohaselt seadusandja on sidunud elatise suuruse Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. § 61 lg 6 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, 1) kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2 ) lapsel on piisav sissetulek, 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja kohtuistungil oli nõus elatisega 3000 krooni kuus kokku nelja lapse kohta. Hageja oli selle elatise suurusega nõus. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada otsus kogu ulatuses alates 01.maist 2007.
MS § 544 lg 1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Lg 2 kohaselt kui isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist menetletakse seoses perekonnasuhtega, kohaldatakse täiendavalt seaduses hagita perekonnaasjadele sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Hageja on esitanud koos abielu lahutamisega nõude, et kostja tohib suhelda oma lastega ainult kainena ja hagejal on õigus keelduda lubamast K.K.il ebakaines olekus viibimise korral lastega suhelda. Hageja on nõuet põhjendanud asjaoluga, et kostja on neid külastanud joobnuna, kostja käitus agressiivselt ja hageja oli sunnitud kutsuma politsei, kes viis kostja kainenema. TsMS sätete kohaselt on lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks hagita asi ja lahendatav hagita menetluse kohaselt. Kohus leiab, et tulenevalt kehtivast
ja § 52 on põhjendatud ja mõistlik lahendada kostja lastega suhtlemisesse puutuv koos abielu lahutamisega hagi menetluses. Kostja oli kohtuistungil nõus, et kohus temale kainena lastega suhtlemise määrab. 3 Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et tasutud abielulahutuse riigilõiv tuleb jagada pooleks, pool jääb hageja kanda, pool kostja kanda. Muud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.