Obsah (4)

§ 162§ 138§ 144§ 173

2-07-1337 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 16.aprill 2007.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-1337 Tsiviilasi K. K.

§ 162

palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT 2.03.2007.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 16.04.2007 /t.l. 31/. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt PKS § 15 lg-le 1 on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 17 lg 5 sätestab, et kui perekonnaseaduse

1. peatüki
2. ja
3. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. 2 2-07-1337 Hageja on esitanud hagiavalduse kostja vastu kinnistu nimetusega X, asukohaga X ja X küla X vald Saare maakond, kinnistu registriosa nr 1496934 ühisomanikuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudes. Kostja peab X kinnistut lahusvaraks. Asja materjalidest nähtuvalt on pooled abielus alates 6.novembrist 1987.a. /t.l. 6/. Leisi Vallavalitsuse 19.03.2001.a. korraldusest nr 93 /t.l. 5/ nähtub, et kuni natsionaliseerimiseni asus tolleaegse X valla X külas X talu nr X, kinnistunumbriga X, mille omanikuks oli A.M.. Talu pindala oli 13,33 ha. Saare maakonna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 27.09.1993.a. otsusega nr 13/17 tunnistati omandireformi õigustatud isikuteks eelnimetatud talu maade osas täies ulatuses võrdsetes mõttelistes osades endise omaniku õed M.-L. K. ja S. P.. Lähtuvalt M.-L. K. soovist on tema osa kompenseeritud Leisi Vallavalitsuse 28.04.1995.a. korraldusega nr
4. S.P. on oma osa maa tagastamise nõudeõiguse loovutanud tütrepoeg A. K.ile, kes soovib nõudeõigusest suurema maa tagastamist. Tagastataval maal hooneid ei asu. Tagastatav maa on seni olnud 2,19 ha ulatuses Leisi valla halduses ja 6,40 ulatuses Kuressaare metskonna kasutuses. Lähtudes maareformi seaduse vastavatest sätetest vallavalitsus muuhulgas tagastas X valla X ja X küla X maaüksuse suurusega 8,59 ha A. K.ile (isikukood ). Leisi Vallavalitsuse 14.novembri 2001.a. kinnistamisavalduse alusel /t.l. 4/ on kostja A. K. kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse X kinnistu ainuomanikuna alates 07.veebruarist 2002.a. /t.l. 12, 34/. Vastavalt PKS §-le 141 on abielu kestel abikaasale tagastatud või asendatud õigusvastaselt võõrandatud vara või selle vara eest makstav hüvitus (kompensatsioon) abikaasa lahusvara, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus eeltoodust tulenevalt leiab, et vaidlusalune X kinnistu on kostja A. K.i lahusvara PKS § 141 mõttes ning seda ei saa lugeda poolte ühisvaraks. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja palub oma kirjalikus vastuses menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seoses tekkinud menetluskuludega märgib kohus järgmist.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja hageja peab kandma ka kostja menetluskulud. R.Undrest kohtunik 3