Obsah (4)

§ 76§ 100§ 101§ 113

2-09-64866 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprillil 2010.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-64866 Tsiviilasi Ju

§ 76lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 6, 113 lg. 1 ja 635 lg. 1 ning Ts

MS § 60, 61 lg. 1 p. 1, 367 ja 407 taotleb hageja:

1. Välja mõista kostjalt võlg 3991,57 krooni ja viivis 3990,57 krooni.
2. Välja mõista kostjalt viivis protsendina põhinõudest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, 0, 15 % päevas.
3. Mõista V Kilt välja menetluskulu , riigilõiv 1000 krooni ja tasu õigusabi eest 2500 krooni. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi /t.l. 43/. Samas tunnistab ta, et tegelikult andis ta telefoni A. Jõginõlvale, kes pidi kokkuleppel maksma ka arved. Arved on ta ka A. Jõginõlvale üle andnud. Kostja möönab, et omab nõudeõigus ainult Aleksander Jõginõlva vastu, kes viibib kinnipidamiskohas. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:

§ 76lg.

1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

82 lg. 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100lg.

1 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on

2. 2006 sõlminud Elisa Mobiilsideteenuste AS-ga liitumislepingu /t.l.6/ ja järelmaksulepingu /t.l. 7/ millega Elisa Mobiilsideteenuste AS kohustus kostjale osutama 2 2-09-64866 mobiilsideteenust ja kostja kohustus selle eest maksma vastavalt esitatud arvetele. Kostja omandas lepinguga ka mobiiltelefoni, mille eest kohustus maksma osamaksetena vastavalt maksegraafikule 115 krooni kuus. Elisa Mobiilsideteenuste AS on kostjale esitanud teenuste arved /t.l. 8- 16/. Kostja arveid ei tasunud, mida on oma kirjalikus vastuses kohtule ka kinnitanud.
4. 2008 loovutas Elisa Mobiilsideteenuste AS nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale Julianus Inkasso AS-le. Kohus leiab, et võlgnevuse nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 101lg.

6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113lg.

1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud, et maksmisega viivituse korral maksab kostja viivist 0,15 % päevas. Kostja võlg viivisena on hagi esitamise aja seisuga 6271,09 krooni. Hageja on viivise nõuet vähendanud ja taotleb 3990,57 krooni väljamõistmist kostjalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest. Kohus, mõistnud kuni hagi esitamiseni viivise välja kindlas summas, mõistab viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni välja protsendina põhinõudest, 0,15 % päevas. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud(lg. 2). Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1000 krooni ja tasu õigusabi eest 2500 krooni. Külli Mõlder kohtunik 3