2-09-63817/8

(3)30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Pxxxx- Rxxx Pxxxxxxx esitas 01.12.2009a. Tartu Maakohtule hagi Mxxxx Pxxxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps Kxxxxxx Pxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx), kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja väitel kulub lapse ülalpidamiseks 4000 krooni kuus. Hageja käib Jõgeva Täiskasvanute koolis 9klassis ja on töötu. Hageja sisetulek on igakuiselt makstav riiklik sotsiaaltoetus 600 krooni ja ka töötu abiraha, mis on peaaegu 1000 krooni. Viimased kuud aidanud hagejal kommunaalmakse tasuda kohalik omavalitsus. Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjaga ühisele lapsele veel üks alaealine laps, kelle isalt ta elatist saanud ei ole. Lapsed käivad lasteaias. Hageja elab üürikorteris. Hageja andmetel elab kostja oma ema juures ja omab sõiduautot. Hageja on märkinud poolte ühise lapse, Kxxxxxx Pxxxxxxxx, ülalpidamise kuludeks 4000 krooni kuus ja palub kohtul selle summa koos lisatava tulumaksuosaga kostjalt välja mõista. Hageja soovib elatist alates 01.detsembrist 2009a. Hageja väitel on kostja on 2009a maksnud lapsele elatist 2000 krooni ainult novembris. Hageja on põhjendanud elatise nõudesummat sellega, et ta on töötu ja sissetulek puudub. Enda sissetulekute ja väljaminekute kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. 16.12.2009a esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse kostjalt elatise väljamõistmiseks, mille kohus 17.12.2009a määrusega nr 2-09-63817 rahuldas. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama hiljemalt 11.jaanuariks 2010a. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 23.12.2009.a.ja vastas kohtule 06.01.2010a, et on hagejale lapse ülalpidamiseks raha maksnud ja on nõus ka edaspidi elatist maksma 2000 krooni kuus. Kostja väitel on ta osalenud lapse kasvatamises, kuna olenevalt kostja töögraafikust on laps viibinud igakuiselt 1-2 nädalat kostja juures ja on sel ajal kostja ülalpidamisel. Ka on kostja ostnud lapsele riideid ja last arendavaid tarbeid. Kostja esitas kohtule ka tõendeid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta(( pangakonto väljavõtte tl 14-22) ning palub kohut otsuse tegemisel nendega arvestada. Kohus määras asjas kohtuistungi 18.jaanuar 2010a, kuhu hageja ei ilmunud ega teavitanud eelnevalt kohut enda mitteilmumisest. Kohtukutse on hageja kätte saanud( tl 23). Kostja jääb kohtuistungil varem kirjalikult avaldatu juurde. Kostja sõnul elasid pooled koos kuni juunikuuni 2009a. Kui lahku mindi, leppisid pooled kokku, et kostja maksab lapsele elatist 2000 krooni kuus. Kostja sõnul on ta maksnud pärast seda vastavalt poolte kokkuleppele igakuiselt lapsele elatist sularahas, vahetult pärast palgapäeva, s.o.10.kuupäeva. Üks kuu on elatis maksmata jäänud kuna pooltel oli kokkulepe, et kostja võtab koos poolte ühise lapsega ka kostja teise lapse teatud ajaks enda juurde. Poolte ühine laps oli viimati kostja juures aastavahetusel. Lapse kostja juurde toomine ja viimine on kostja korraldada ja kostja kulul. Kostja avaldab, et kuna laps käib sellest aastast lasteaias ei ole tal lapsega kokkusaamine pikemaajaliselt enam kahjuks võimalik. Kostja soovib ka edaspidi lapsega kokku saada ja enda juurde viia. Milleks hageja poolt lapse ülalpidamiseks kuuluv summa: 4000 krooni kuus kuluma peaks ei oska kostja arvata. Kostja hinnangul on see ebareaalne ja kostja arvates saaks hageja ka poole väiksemate kulutustega hakkama. Kostja teada käib hageja täiskasvanute koolis ja ei tööta. Poolte kooselu ajal tegi hageja kostja hinnangul tarbetuid kulutusi. Kostja arvates oleks võinud hageja ammu tööle minna ja kostja peab hageja mittetöötamist pigem hageja isiklikuks põhjuseks, nt hagejale ei sobi teatud töö. Ka oleks hageja võinud Tööhõiveameti kaudu mingi elukutse omandada, kui tal tahtmist oleks olnud. Hageja ei ole poolte kooselu ajal teise lapse isalt elatist saanud. Kostja sõnul on tal võimalik maksta lapse ülalpidamiseks elatist ka 2

(3)edaspidi 2000 krooni kuus, arvestades tema sissetulekuid ja kohustusi. Kostjal on ka teine laps, Mxxxxx, kellele kostja maksab elatist 2000 krooni kuus kohtulahendi alusel. Kohtu nõudmisel vastas hageja kohtule, põhjendades, miks ta nõuab lapsele elatiseks 4000 krooni: tal ei ole sissetulekut, mõlemad lapsed käivad lasteaias ja teise lapse isalt elatist ei saa (tl.27). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Pxxxx- Rxxx Pxxxxxxxi hagi Mxxxx Pxxxxxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on xxxxxxxxxxa. sündinud poeg KxxxxxxxPxxxxxxx( sünnitunnistus tl. 4). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 4000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks. Hageja on nimetanud lapse kulutusteks igas kuus alljärgneva: kulud toidule 2000eek, hügieenitarvetele 300eek, riietele ja jalanõudele 1500, muud vältimatud püsikulud( lasteaed) 600eek, kokku 4400 krooni. Hageja on soovinud seega kostjalt elatist suuruses, mis kataks kõik lapsele vajalikud kulud. PerS § 49 järgi on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Samuti on hageja poolt lapse kulutusteks kuus kuluv summa vastuolus hageja poolt märgitud sissetulekuga ehk võttes aluseks hageja tegelikud sissetulekud, ei ole tõepärane, et hageja teeb lapsele kulutusi 4400 krooni ulatuses kuus. Hageja sissetulek on olnud riiklik sotsiaaltoetus 600 krooni ja kuna ta on töötu, lisaks peaaegu 1000 krooni kuus. Hageja ei ole esitanud tõendeid kohalikult omavalitsuselt saadavate toetuste kohta. Hageja poolt nõutav elatisesumma on peaaegu kahekordne summa seaduses ettenähtud elatise alammäärast. Kostja ei ole nõus nõutava elatisesumma suurusega, kostja arvates on see liialdatud ega kkulu tegelikult lapse peale. Kostja avaldas, et laps oli igakuiselt ka teatud ajaperioodil kostja ülalpidamisel ja kostja on ostnud lapsele vajalikke tarbeid. Kostja esitatud tõendist lähtuvalt on tema keskmine sissetulek 2009a juunist olnud keskmiselt 10 000 krooni kuus( tl 14-22). Kostjal on kohustus tasuda pangalaenu, mille täitmine toimub kohtutäituri vahendusel, samuti on kostjal ühe alaealise lapse ülalpidamiskohustus tema varasemast kooselust. Kohus leiab, et lapse vajaduste juures – 4400 krooni kuus- on hageja ilmselt ülehinnanud hügieeni- ja toidukulutusi, kulutusi riietele ja jalanõudele ja jätnud märkimata nt eluasemekulud. Lapsel ei ole erivajadusi, mis tingiksid temale tavalisest suuremad väljaminekud ja vajadused. Võttes arvesse kostja seletusest nähtuvat (hageja eluasemekulud on tagasihoidlikud, korter on sisustatud, lapsele vajalik olemas), ei ole lähemas tulevikus ka suuremaid väljaminekuid lapsele ette näha. Kõike seda arvestades leiab kohus, et 3-aastase lapse optimaalsed vajadused on võimalik katta 2600 krooniga kuus ja sellises summas tuleks lapse vajadusi kuus ka arvestada. Hageja on soovinud elatisele tulumaksu lisamist. Arvestades hageja pere koosseisu ja tema poolt kohtule avaldatud sissetulekuid, ei saaks hagejal seni olla reaalselt võimalik kulutada ühele lapsele kuus 4000 krooni. See tähendab, et hageja ei ole lapse vajadusi esitanud mitte tegelike väljaminekute pinnalt, vaid prognoosinud olukorraks, kus võimalused ei ole piiratud. Hinnates poolte varalist seisundit, tuleb järeldada, et hageja on minimaalsete võimalustega varalises olukorras ja tema ja lapse toimetuleku peab tagama igakuine sissetulek. Seni on tema igakuine sissetulek olnud riiklike või kohaliku omavalitsuse toetuste näol. Kostja sissetulek on olnud keskmiselt 10 000 krooni kuus ja see võimaldab lapsele elatise maksmist. 3

(3)Olemasolevate andmete põhjal tuleb kostja varaline olukord lugeda heaks. Kostjalt elatist välja mõistes hageja nõude alusel tuleb arvestada, et kostjal on kohustused ka teise lapse ülalpidamiseks. Kohus elatisesumma määramisel võtabki arvesse seda, et kostja sissetulek võimaldab ka laste ülalpidamise. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks miinimummääras. Kostja võimalusi teha pingutusi oma sissetuleku suurendamiseks ei piira miski, samuti on hagejal see võimalus. Kohus ei pea põhjendatuks mõista kostjalt elatis välja hageja taotletud summas (4000 krooni kuus pluss tulumaks), kuna see summa ületab lapse tegelikud vajadused ja ei ole ka kooskõlas kostja võimalustega (arvestades ka teise lapse ülalpidamiskohustust). Ka hagejal tuleb teha pingutusi oma pere sissetulekute suurendamiseks, s.h. taotleda teise lapse isalt elatist. Väljamõistetav elatise miinimumsumma on PkS § 61 lg.4 järgi 2175 krooni kuus. Mõistes kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummääras, saavad sellega kaetud lapse vajadused umbes 85% ulatuses kuus ja ülejäänud osas tuleb lapse elamiskulud kanda hagejal. Väljamõistetava elatisesumma määramisel tuleb kohtul lähtuda sellest, et kostjal on kohustus võtta osa oma lapse ülalpidamisest ja hageja pere muude väljaminekute katmine ei pea toimuma kostja arvel. Elatis mõistetakse välja PkS § 70 lg 1 alusel alates hagi esitamises, s.o.01.12.2009a. Kohus mõistab elatise välja PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus PkS § 63 lg 1 järgi elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel. Kohus on kohustanud kostjat elatist maksma hagi tagamise korras määrusega 17.12.2009 (tl.7-8). Selle määruse alusel toimub kostjalt elatise kinnipidamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel lõpeb elatise kinnipidamine hagi tagamise korras ja jätkub elatise maksmine kohtuotsuse alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskuludeks on menetlusdokumentide kättetoimetamisega seotud kulud. Kohtunik Ü.Raag 4