← Eesti

2-09-63193/4

Obsah (8)§ 415§ 416§ 407§ 468§ 173§ 162§ 1741§ 143

Tsiviilasi nr 2-09-63193 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 31.mail 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja n

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Omega Invest OÜ esitas 05.11.2009.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxx Pxxxxxxxx vastu võlgnevuse 15 000 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 04.jaanuariks 2010a. Määruses hoiatati kostjat

§ 407

võimalikest õiguslikest tagajärgedest, sh tagaseljaotsuse tegemisest, hagile vastamata jätmise korral. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente posti teel edastada, kuna kostja asukoht on teadmata. Seetõttu määras kohus kohtuistungi aja: 10.mai 2010a kell 16.00. Kohtukutse on kostjale 01.03.2010a kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut ka ilmumata jätmise põhjustest. Kohus hoiatas kostjat mitteilmumisel tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest. KOHTU SEISUKOHT Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt

§ 407lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja AS Sampo Pank vahel 09.05.2006.a. sõlmitud järelmaksulimiidi lepingust nr 483JM20603633 ja selle lisast nr 1, mis sõlmiti 01.02.2007a (tl.5-6). Vastavalt lepingule võimaldas AS Sampo Pank kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidi summa( 15 000 eek) kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidi summa tagastama täies osas hiljemalt 01.02.2011a. Kostja kasutas panga võimaldatud järelmaksulimiiti, jättes tagastamata järelmaksu limiidi summa, mistõttu pank kuulutas lepingu üldtingimuste p8( tl 14) järgi järelmaksu limiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 01.05.2008a. Lepingu ülesütlemisest 17.04.2009.a teavitas AS Sampo Pank kostjat kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist( tl 15). 31.07.2009a on kostjale saadetud teade, et AS Sampo Pank on loovutanud poolte vahel sõlmitud limiidilepingust tuleneva nõude Omega Invest OÜ-le( tl 16). 2

(3)VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud järelmaksulimiidi lepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Hageja on arvutanud perioodi 17.04.2008- 26.11.2009 eest intressi 3887,48 krooni (intressimäär 19% aastas tuleneb lepingu põhitingimustes kokku lepitust, tasumata summa 12 679,21 krooni) ja viivist 1943,74 krooni (viivis 9,5% aastas tasumata summalt 12 679,21 krooni). Kontrollides viivise määra õigsust, saab kohus lähtuda lepingu põhitingimustes kokku lepitust, et viivist rakendatakse lepingu üldtingimuste punktis 4.1. toodud määras. Lepingu üldtingimuste p.4.1 sätestab: juhul, kui klient jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma pangale viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kehtivates õigusaktides tarbijakrediitidele sätestatud maksimaalmääras. VÕS § 113 lg.1, § 94 lg.1 järgi on rakendatavaks viivisemääraks Euroopa keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit…, millele lisandub 7 protsenti aastas. Euroopa Keskpanga kohaldatav intressimäär enne 1.jaanuari 2009 oli 2,50%, lisades sellele 7% aastas, on tulemuseks viivisemäär 9,5% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka kahju väljamõistmist summas 2320,79 krooni, mis seisneb hageja poolt OÜ-le Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Teenustasu tõendamise kohta on tõend: arve 03.08.2009 teenustasu Axxx Pxxxxxxxxx nõude kohtuvälise menetluse eest (tl.38).

§ 468lg.1 p.2 alusel tunnistab kohus viivitamatult täidetavaks tagaseljaotsuse.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 3000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (maksekorraldus tl.17). Hageja on tasunud riigilõivu 200 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamiselt Ametlike Teadaannete kaudu (tl.34), mis tuleb samuti kostjalt välja mõista. Samuti tuleb vastavalt

§ 143p. 41 kostjalt välja mõista menetlusdokumentide väljastamise kulud. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.