Obsah (7)

§ 4§ 174§ 410§ 231§ 440§ 162§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Istungisekretär Otsuse tegemise aeg ja koht Helgi Jõekäär 26. jaanuar 2011.a., kell 16.00 Pärnu

§ 4

lg 3, § 206 lg 1, § 231 lg 2, § 435 lg 3, § 440 lg 1, 3, § 442 lg 4, § 444 lg 1, 452 lg 3, § 467 lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1. Rahuldada hagi. Välja mõista H. R.13 000.02 krooni ja viivis 5000.- krooni S. R. kasuks. 2-09-62161 Tuvastada, et H. R. puudub õiguslik alus S. R. kuuluva eluruumi, asukohaga . Pärnumaa (korterelamu, korter nr 8), kasutamiseks eluruumi üürilepingu ülesütlemisega 24.10.2009.a. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud H. R. kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused. Pooled sõlmisid

1. veebruaril 2008.a üürilepingu tähtajaga kuni
2. veebruar 2009.a. Hageja on aktsepteerinud, et kostja jätkab ruumide kasutamist ka peale tähtaega, st alates
3. veebruarist 2009.a. Hageja esitas kostjale
4. juulil 2009.a hoiatuskirja, milles palus tasuda tekkinud üüri ja kõrvalnõuete võlgnevus. Hageja esitas kostjale
5. oktoobril 2009.a üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles nõudis, et kostja vabastaks eluruumid hiljemalt
6. novembriks 2009.a Kostja on vastava ülesütlemise avalduse kätte saanud
7. oktoobril 2009.a, mida ta on kinnitanud allkirjaga ülesütlemisavaldusel. Kosja on korduvalt jätnud tasumata üüri ning elab üürikorteris ilma seadusliku aluseta. Seoses asjaoluga, et kostja ei ole täitnud Lepingu punktis 3.3 sätestatud tagatisraha maksmise kohustust puudub hagejal võimalus osa tekkinud nõudest tagatisraha arvelt tasaarvestada. Lepingu punkti 3.1 kohaselt oli eluruumi kasutamise eest üüri summaks 1000 krooni kuus, mis tuli kanda hiljemalt iga kuu 10 kuupäevaks hagejale. VÕS § 310 lg 1 tähenduses oli hageja ja kostja vahel sõlmitud Leping muutunud alates
8. veebruarist 2009.a tähtajatuks. Kostja ei ole tasunud hagejale üüri alates
9. a jaanuarikuu üüri maksmise kohustusest, st alates
10. jaanuarist 2009.a. Seoses asjaoluga, et üürisuhe lõppes hageja avaldusega
11. oktoobril 2009.a on kuni selle perioodini tasumata lepinguline üüritasu kümne korra eest, st summas 10 000 krooni. Lisaks on kostjal 2 2-09-62161 tasumata üür ka 14 päeva eest (periood
12. oktoobrist 2009.a kuni
13. oktoobrini 2009.a). 2009.a oktoobrikuu päeva üüri tasuks on (
14. oktoobrist 10 novembrini on 31 päeva, mis tuleb jagad perioodi üüri tasuga, st 1000 krooniga) 32,26 krooni. Seega on kostjal Lepingu järgi 14 päeva eest tasumata 451,6 krooni. Kokku on kostjal kohustus tasuda hagejale Lepingu alusel üüri 10 451.60 krooni. Vaatamata sellele, et üürisuhe oli hageja poolt ühepoolselt
15. oktoobril
16. a üles öeldud, kasutab kostja üüritud eluruumi ilma seadusliku aluseta. Kostja on kasutanud üüritud ruume alates
17. veebruarist
18. a ning tasunud sellest ajast kuni
19. detsembrini 2008.a üüri vastavalt Lepingu punktis 3.1 sätestatud määrale, st 1000 krooni kuus. Kostja, kasutades ruume ka peale üürisuhte lõppemist, on vastava rikkumisega hoidnud kokku ruumide üüri summad, mida ta oleks lepingu kehtivuse korral pidanud kandma. Kui üürisuhe oleks jätkunud oma tavapärasel viisil oleks vastav harilik üürisuhte väärtus ühe kuu perioodil olnud 1000 krooni, st hagejal puudus vajadus ja soov seda summat muuta. Seega on kostja alates
20. oktoobrist
21. a kuni
22. jaanuarini
23. a kasutanud üüritud ruume 2 kuud ja 17 päeva. Seega kahe kuu eest on üüritud ruumide harilik väärtus 2000 krooni ja 17 päeva eest (32,26 krooni x 17 päeva) 548,42 krooni. Tegu on hageja kahjuga (VÕS § 335), mille eest oleks ta saanud ruume kolmandatele isikutele üürida. Lepinguline ja korteri õigusliku nõusolekuta kasutamise eest tasu kokku on 13 000,02 krooni (10 451.60 + 2 548,42). Lepingu punkti 3.4 kohaselt on kostjal kohustus tasuda Lepingus sätestatud tasumistähtaegadest mittekinnipidamisel viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 1000 kroonilt on päeva viivise määr 5 krooni (1000 x 0,005). Üüri tasumise tähtaegasid tõendatakse kohtule esitatud hageja konto väljavõttega perioodist 01.02.2008 kuni 30.12.
24. Tasumata päevi kokku
25. Ühe päeva viivise määr on 5 krooni, see teeb viivise summaks 11 370 krooni (5 x 2274). Hageja palub tuvastada, et kostjal puudub seaduslik alus ruumide (, , Pärnumaal) kasutamiseks peale 24.10.2009.a. ülesütlemisavaldusega antud tähtaega s.t alates 06.11.2009.a. Eluruumi üürileping on üles öeldud VÕS § 316 lg 1 p alusel. Eeltoodu põhjal palub hageja mõista kostjalt välja tasumata üür summas 10 451,6 krooni, korteri õigusliku nõusolekuta kasutamise eest tasu summas 2 548,42 krooni ja viivise summas 11 370 krooni. Asja sisulisel lahendamisel 11.01.2011.a. kohtuistungil hageja vähendas viivist ja nõuab viivise väljamõistmist summas 5000.- krooni. Kostja 14.07.2010.a. esitatud kirjalikus vastuses vastuväiteid hagile ei esitanud. Ta on nõus tasuma üürivõla. Rohkemaks ta võimeline ei ole, sest kasvatab üksinda kolme last ja sissetulek on 600.- krooni. Kostja on avaldanud, et ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja on 11.10.2010.a. avalduses tunnistanud nõuet summas 13000.02 krooni ja viivise nõuet summas 5000.- krooni. Samuti on ta tunnistanud eluruumi kasutamist õigusliku aluseta. Kostja 11.01.2011.a. kohtuistungile ei ilmunud (kohtukutse kätte antud 15.12.2010.a.). Hageja nõudis kohtus asja sisulist lahendamist. Kohus määras hageja nõudel

§ 410, § 413 lg 3 p 3 alusel lahendada asi sisuliselt.

Asja sisulisel lahendamisel 11.01.2011.a. kohtuistungil hageja vähendas viivise nõuet ja nõuab viivise väljamõistmist summas 5000.- krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub jätta talle õiguse taotleda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist peale lahendi jõustumist (Taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks on ette valmistamata ja võtab aega.).

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on eelpoolmärgitud hageja nõudeid tunnistanud, siis hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus. 3 2-09-62161

§ 162

lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavaldusest ja asja materjalidest selgub, et kostja kohtuväliselt hageja nõuetele ei ole reageerinud, millega põhjustas hageja pöördumise kohtusse, samuti on kostja raskendanud menetluslikult asja lahendamist kohtus. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Maili Tartu Kohtunik 4