Puuduvad andmed selle kohta, et Jxxxxxx Sxxxxxx oleks piiratud teovõime ja seda ei kinnita ka arsti teatis (tl.39a). Kostjad pole täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (
) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
kohaselt kannab üürileandja asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingus on pooled leppinud kokku, et üürnik Jxxxxxx Sxxxxx üürib Mxxxxx Uxxxxx 2toalist korterit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, leping kehtib alates 08.02.2006.a kuni 08.02.2008.a. Üürnik kohustus eluruumi kasutamise eest tasuma 1000 krooni kuus, üür tasutakse igakuiselt 27. kuupäevaks üürileandja arveldusarvele. Lisaks kohustus üürnik tasuma ka kommunaalmaksete eest ning maksma 1000 krooni üürileandjale ettemaksuna. Poolte vahel ei ole vaidlust selles ja tõendamist on leidnud, et vastavalt kostjate soovile andis hageja korteri xxxxxxxxxxxxx kostjatele üle (maakleri vahendusel), kostjatele anti üle korteri võtmed ja valdus korterile. Kostjad said korteri kasutamisvõimaluse. Sõlmitud üürilepingust üürnikule tulenev kohustus tasuda tema kasutuses oleva üüritud eluruumi eest üüri kehtib sõltumata sellest, kas üürnik kasutab üüritud eluruumi igapäevaselt ise, mõnel perioodil ei kasuta või võimaldab seda kasutada kolmandal isikul. Seetõttu on üürnikel Jxxxxxx Sxxxxxx ja Mxxxxx Ixxxxxxxx üürileandjast hageja ees kohustus tasuda üüri perioodi eest, mil üüritud eluruum oli üürnike valduses. Üür selle perioodi eest on 24000 krooni (24 kuud), millest tasutud on 400 krooni, seega tasumata üür 23600 krooni. Lepingu p 2.3 kohaselt on üürilendajal õigus nõuda üüri ja teenuste eest tasumisega viivitamisel viivist 0,15% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist perioodi 27.02.2006-27.02.2008 eest summas 14044.20 3
lg.1 (§ 94) sätestatud viivisemäärast oluliselt kõrgem:
ja 3.lause järgi viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg.1 sätestab: kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Enne 1.jaanuari 2008 oli kasutatav intressimäär 4,0%, lisades sellele 7% aastas, on intressimäär 11% aastas. Seega on pooled lepingus leppinud kokku rakendatava viivisemäära, mis on viis korda kõrgem seaduses sätestatud üldisest intressimäärast. Ehkki
ja § 113 ei sätesta intressimäära ülempiiri ja lubab lähtuda lepinguga ette nähtud intressimäärast, leiab kohus, et pooled peavad lepingulistesse suhetesse astudes käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt (
) ja mõistlikult (
).
lg.2 järgi võlasuhetele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
Kohus leiab, et rakendatava intressimäära kokku leppimine viis korda kõrgemas määras kui seaduses üldiselt sätestatu, ei vasta hea usu põhimõttele ja kahjustab kohustatud pooltüürnikku – ebamõistlikult. Kohus leiab, et siin kajastub kostja J.Sxxxxx esindaja T.Sxxxxx osutus Jxxxxxx Sxxxxx lapsemeelsusele, mis takistas J.Sxxxxxx sisukohaselt otsustamast rakendatava viivisemäära üle. Seetõttu leiab kohus, et viivisemäärana ei saa aluseks võtta lepingus kokku lepitud määra, vaid kohus lähtub määrast 11% ehk viis korda väiksemast määrast, mille puhul viivisesumma on 2808.80 krooni. Kohus rahuldab hageja nõude maksmata üürisumma osas kogu ulatuses ja viiviste osas summas 2808.80 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus lahendas asja kostjate kahjuks, siis tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.