kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Arvestades asjaolu, et hageja on hagist loobunud ja ta on teadlik
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning see on seaduslik ega riku avalikku huvi, sellepärast leiab kohus, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus antud asjas lõpetada
2.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole kostja hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda.
lg 1 sätestab muu hulgas, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja taotleb enda õigusabikulude – 4800 (sh käibemaks 20%) krooni – hüvitamist. Kostja poolt esitatud kviitungi kohaselt on ta tasunud 15.12.2009. a Advokaadibüroole Ann Saar kolme konsultatsiooni ja vastuse koostamise eest (asjas 2-09-61577) 4800 krooni, millest on 800 krooni käibemaks 20%.
p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Kviitungi kohaselt on kostjale osutanud lepingulist õigusabi Advokaadibüroo Ann Saar ning see seisnes kostjale konsultatsiooni andmises ja hagile vastuse koostamises. Kuna tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole vastust hagile (tl 18-19; 20) koostanud kostja esindaja, vaid kostja ise, siis ei saa kohus lugeda põhjendatuks õigusabikulu seoses vastuse koostamisega. Arvestades asjaolu, et Advokaadibüroo Ann Saar on andnud seoses käesoleva tsiviilasjaga juriidilist konsultatsiooni kostjale, kes õpib Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja töötab Tartu Maakohtus istungisekretärina, s.o menetlusosalisele, kellel endal on juba olemas juriidilised algteadmised materiaal- ja protsessiõigusest, ning antud asi ei ole olnud keerukas ega mahukas ja see tulenes poolte varasematest analoogsetest vaidlustest lapse elatise suuruse üle, siis leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks kostja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mida saaks hagejalt välja mõista, peaks olema mitte rohkem kui 500 krooni. Tartu Maakohtu 05.02.2010. a määrusega (tl 90-91) anti E. H. riigipoolset menetlusabi ning ta vabastati täielikult riigilõivu – 4000 krooni – maksmisest hagi esitamisel. Kuna hageja loobus hagist, siis on kohtul vaja otsustada, kelle kanda tuleks jätta riigilõiv (käesoleval juhul pool hagi esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust ehk 2000 krooni).
lg 7 sätestab muu hulgas, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Lähtudes sellest, et hageja on kaotanud oma töövõimest 60%, tema tervislik seisund on protsessi vältel muutunud halvemaks (peab sageli käima hemodialüüsiravil ja on neeru siirdamise ootel), samuti on tal vaja teha sissetulekust (milleks on ainult töövõimetuspension, puudega isiku toetus ja ajutiselt ka töötuhüvitus) olulises osas kulutusi ravimite ostmiseks ja lapse elatusraha maksmiseks, siis leiab kohus, et praegusel juhul esinevad mõjuvad põhjused, mis võimaldavad ta vabastada riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.