Obsah (6)

§ 475§ 477§ 423§ 426§ 172§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 18.november 2013. a Põlva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-58289 Tsiviilasi G. T. A. S. määramiseks Menetlusosalised

§ 475

lg 1 p 9 järgi on pärandi hoiumeetmete rakendamine hagita asi.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 423

lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb muuhulgas, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Avaldaja AS G. xxxxx esitas kohtule avalduse A. K. ajutise esindaja määramiseks. 26.08.

1. a ühendati AS G. xxxxx AS-iga G. (pankrotis) (registrikood xxxxxxxx). Tsiviilasjas olemasolevate dokumentidega on tuvastatud, et xxxxx Maakohtu 29.09.
2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-219/04 mõisteti A. K. AS G. xxxxx kasuks välja 8000 krooni võla, viivise ja leppetrahvi katteks ning 960 krooni kohtukulu katteks (tl 5-6). Kinnistusraamatusse on 30.05.
3. a kantud A. K. kuulunud korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxx-xx, xxxxx, registriossa nr xxxxxxx xxxxxxxxxx. a kohtutäituri avalduse alusel keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS G. xxxxx kasuks (tl 8-9,14,22). Rahvastikuregistri andmete kohaselt on A. K. surnud xxxxxxxxxx. a (tl 10). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on A. K. hulka kuulunud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxxx) omanikena xxxxxxxxxx. a pärimistunnistuse alusel sisse kantud M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ning ühisomanikena M. I. xxxxxxxxxxx) ja T. K. xxxxxxxxxxx). Ametlikes Teadaannetes 19.03.
4. a avaldatud teatest nähtuvalt on xxxxx notar E. K. xxxxxxxxxx. a surnud A. K. . Kohtu järelpärimisele vastates kinnitas xxxxx notar E. K. , et käesolevaks ajaks on A. K. xxxxxxxxxx. a väljastatud pärimistunnistus (notari ametitoimingute raamatu nr xxx) ning A. K. on võrdsetes mõttelistes osades M. I. T. K. . Pärimisseaduse § 111 lg 1 järgi võib pärandvara hoiumeetmeid (sealhulgas pärandvara valitsemise korraldamine) rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust nähtuvalt on käesolevaks ajaks A. K. lõpule viidud ning pärijad välja selgitatud. Ühtlasi on kinnistusraamatusse tehtud kanded pärijate kui uute 2 omanike kohta, mistõttu pärandi hoiumeetmete rakendamine kohtu poolt ei ole enam võimalik. Sellest tulenevalt leiab kohus, et avalduses soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada – kinnisasja omand on üle läinud pärijatele ega ole enam pärandvarana käsitletav. Seega tuleb esitatud avaldus jätta läbi vaatamata. Tulenevalt

§ 426

lg-st 1 selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Vastavalt

§ 150

lg 1 p-le 3 tagastatakse avalduse läbi vaatamata jätmise korral tasutud riigilõiv. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivuna 200 krooni (12,78 eurot). Riigilõiv on makstud K. OÜ arvelduskontolt nr 221025180247) (tl 24).

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega on avaldajal võimalik soovi korral esitada kohtule avaldus tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 150

lg-le 6 lõpeb riigilõivu tagastamise nõue 2 aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3