← Eesti

2-08-57608/6

Obsah (9)§ 187§ 407§ 162§ 173§ 1741§ 144§ 175§ 174§ 468

2-08-57608 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-57608 Tsi

§ 187lg 6).

Hageja nõue 04.09.2008. a esitas Haapsalu Linnamajanduse AS elamu Niine 27 korteriomanike nimel Pärnu Maakohtule hagi T R vastu eluruumi majandamiskulude võlgnevuse 7762,45 krooni nõudes. Hageja palub nimetatud võlgnevuse kostjalt välja mõista Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 ja 2, § 21 lg 1 p 4 ja lg 2 p 5 alusel. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja esitas 26.02.2009. a kohtule taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega /tl 30/, milles hageja palub

§ 407

lg-te 1 ja 3 alusel lahendada tsiviilhagi nr 2-08-57608 kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega, millega rahuldada Haapsalu Linnamajanduse AS-i hagi. Kuna kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel.

KOS § 13 lg 1 alusel on tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama §-i lg 2 alusel on korteriomanik 2

(4)2-08-57608 kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KOS § 21 lg 1 p 4 ja lg 2 p 5 alusel on valitseja õigustatud ja kohustatud valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid ning valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt T R'lt hageja Haapsalu Linnamajanduse AS-i kasuks välja mõista eluruumi majandamiskulude võlgnevus summas 7762 krooni 45 senti. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas kohtule 23.02.2009. a taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt /tl 26/ summas 2750 krooni, mis koosneb riigilõivust summas 550 krooni /tl 27/ ja õigusabikuludest summas 2200 krooni /28-29/. Õigusabikulude arve kohaselt /tl 28/ on õigusabi teenuseks hagiavalduse koostamine ja esitamine Pärnu Maakohtule T R vastu majandamisekulude võlgnevuse nõudes ning õigusabi tasuks on 1864,40 krooni, millele lisandub käibemaks 18% s.o 335,60 krooni. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

§ 174

lg 3 teise lause alusel käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 14.09.

  1. a lahend kohtuasjas nr 3-2-1-68-06). Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 18%-se käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Vabariigi Valitsuse
  2. septembri
  3. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega 3

(4)2-08-57608 tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni on maksimaalselt 5000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 1864,40 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse ja on põhjendatud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 krooni ja esindaja kulud summas 1864,40 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Reena Undrest Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.