lg.1).
lg.2 järgi kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata;
lg.4 järgi kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus V.Vxxxx soovil nõudis Kohtla- Järve Pensioniametist andmed tema pensionist tehtud väljamaksete kohta elatise katteks. Kohtla- Järve Pensioniametist saabunud vastusest nähtub, et kohtutäitur Ivi Kalmeti kinnipidamise akti nr . 4896 kuupäevaga 01.04.2004 alusel on 3 teostatud V.Vxxxx pensionist kinnipidamisi aastal 2004, 2005 ja 2006 kokku summas 6574 krooni. Kinnipidamisele kuuluv kogunõue 36619 krooni 55 senti. Kohtutäiendavale järelepärimisele vastas kohtutäitur I.Kalmet, et Vxxxx Vxxxxxx elatise nõue on jätkuvalt menetluses, arestitud on pangakontod, akt saadetud vanglasse, kuid laekumisi ei ole. V.Vxxxx kaebusi arutab ka Viru Maakohus, kus võlgnik soovib täiteasjade lõpetamist. Kohus saatis järelepärimise Viru Maakohtule. Viru Maakohus vastas ja KIS andmetest nähtub, et Vxxxx Vxxxxon esitanud Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks teiste hulgas täiteasjas 047/2003/4896, s.o. tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse alusel elatise nõudes. Kohus selgitas V.Vxxxxxxxmäärusega 09.12.2008 kriminaalasjas 1-08-14175, et tsiviilasjadele ei laiene aegumise kohaldamise võimalused Täitemenetluse seadustiku järgi. Kohus ei saa menetleda otse kohtule esitatud kaebust kohtutäituri tegevuse peale, vaid esmalt oleks tulnud kaebus esitada kohtutäiturile endale ja selle kohta tehtud otsuse peale võib esitada kaebuse maakohtule. Seega ei ole kohtusse pöördunud isik kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kuna aga V.Vxxx on esitanud vähemalt ühe korra kaebuse kohtutäitur I.Kalmetile, kohtutäitur on sellele ka vastanud ja V.Vxxx ei ole vastusega nõustunud ja kuna kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotlustega, esitatud asjaoludega ega hinnangutega (
lg.5), käsitleb kohus kohtule esitatud avaldust siiski kaebusena kohtutäituri tegevusele ja lahendab asja sisuliselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg.1 sätestab: jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. § 157 lg.2: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. § 157 lg.4: korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Asjas on oluline, et üks ja ainus täitemenetlus Vxxxx Vxxxx vastu elatise nõudes on algatatud aastal 1991, uue otsusega aastal 2000 ja peale seda ei ole ühtki uut täitemenetlust elatise nõudes algatatud. Aastal 2000 uuesti algatatud täitemenetlust ei ole lõpetatud, see kestab ja selle raames tehakse täitetoiminguid. Kui Vxxx Vxxxx kirjade sisuks on arusaamatuse avaldamine, miks on tema suhtes algatatud uuesti täitemenetlusi, siis tuleb neile vastata: uusi täitemenetlusi algatatud ei ole. Kohus on Vxxxx Vxxxxxx saatnud määruse ettepanekutega oma kaebust täiendada (tl.3-4), V.Vxxxxon kohtule korduvalt uusi kirju saatnud, mistõttu kohus loeb, et Vxxxx Vxxx on piisavalt ära kuulatud kirjaliku seisukoha esitamise teel ja tema esitatud andmeid ja seisukohti on võimalik hinnata suulist ärakuulamist korraldamata
Mxxxxxxxx avalduse alusel on tehtud vastavalt Täitemenetluse seadustikule ja on teostatud TsÜS § 157 lg.1, lg.4 tähtaegade piires. Vxxxx Vxxxx kaebus tuleb jätta rahuldamata. 4 Kohtunik Ü.Raag 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.