lg.1, lg.2 alusel määras pooltele kohtuvälise nõustamise, et oleks väljavaateid asja lahendamiseks asjaosaliste kokkuleppel. 2 Kohtuistungile 23.juulil ilmusid pooled koos oma esindajatega. Peeti läbirääkimisi ja vormistati kompromiss IxxxxxxTxxxxxxxx ja Üxxx Txxxxxxxx, keda esindab vandeadvokaat Marina Valge, vahel. Kohtuistungil pooled kinnitasid, et nad jäävad kompromissis kirjpandu juurde ja paluvad kompromissi kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Edasikaebeõigust kasutada ei soovi. Pooled on hoolikalt läbi arutanud kompromissi tingimused ja on teadlikud kompromissi õiguslikest tagajärgedest. Ü.Txxxxxxxx esindaja selgitas, et raske punkt oli elatisevõla tasumise aeg, kuid Üxxx Txxxxxxxx püüab sellega toime tulla. I.Txxxxxxxx selgituse kohaselt on tema elukoht vahetunud ja lapse elukoht koos temaga.I.Txxxxxxxx seletuse kohaselt on tal kavatsus Kxxxxxxx ka edaspidi psühholoogi juures käia. Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et sõlmitud kompromissi saab kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kohtumenetlus on asjas kestnud alates 21.juulis 2008. On toimunud kirjalik eelmenetlus, korduvaid menetlusosaliste ja lapse ärakuulamisi kohtu poolt, kohtuistung 13.aprillil. On toimunud kohtuväline nõustamine. Kõige selle tulemus on, et vanemad on lapsega seotud küsimustes suutnud sõlmida kompromissi. Vanemad rõhutavad kompromissi p.1 ja 8, et nad peavad silmas eelkõige lapse huve. Lapse huvidest lähtumine on lapsesse puutuvate vaidluste lahendamisel kesksel kohal ja lapse huvide kaitsmise eesmärgil ongi määratud kogu eelmenetlus toimuma. Seetõttu ongi eesmärgipärane ja
lg.2 kooskõlas, et eelmenetluse tulemusena on asjaosalised jõudnud kompromissi sõlmimist võimaldavatele seisukohtadele. Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on kompromissi võimalik täita. Kompromiss peab silmas lapse huve, eelkõige lapsele stabiilse elukorralduse loomist. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, muuhulgas
sisust.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise võimalusest loobumist. Kohus leiab, et vastavalt
lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise võimalus välistada. Menetluskulude jaotus:
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 3 Pooled ei kompromissis käsitlenud menetluskulude kandmist. Sellest järeldub, et menetluskulude kandmine toimub vastavalt seaduses selle kohta sätestatule, s.t. menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.