lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Lg 2 kohaselt astub nõude 2
lg 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Hagimaterjalidest nähtuvalt andis SMS Laen OÜ kostjale laenu 3000 krooni 30 päevaks laenu tagasimaksmise tähtajaga hiljemalt 21.02.2007.a.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Kostja jättis maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata.
lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist. Sel alusel on hagi laenu põhiosa nõudes põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja intressi- ja viivisenõue esitatud ulatuses.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled olid lepingus (punkt 4.2.3.) kokku leppinud laenu kasutusintressi, s.o tasu laenu kasutamise eest. Vastavalt lepingutingimuste punktile 4.2.3. (tl.8) oli laenu intressimääraks kokku lepitud 23,3 % laenu perioodiks, s.o 0,78 % päevas laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 700 krooni.. Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast (22.01.2007.a.) kuni 28.07.2008.a.
Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Nimetatud sättest tulenevalt lõpeb intressi maksmise kohustus alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Seega intressi maksmise kohustus lõpeb laenulepingu lõppemise korral. Laenuleping lõppes 21.02.2007.a., seega ei ole hagejal õigust nõuda suuremat intressi kui 700 krooni. Kui laenusaaja ei täida laenulepingu lõppemisel laenusumma tagasimaksmise kohustust, asendub intressikohustus viivisemaksmise kohustusega. Kostja rikkus laenulepingut ja ei tagastanud laenusummat lepingus ettenähtud tähtajaks.
lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkt 13 näeb ette, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5 % kalendripäevas. Kohus leiab, et viivisemäär sellises ulatuses on ebamõistlikult suur ja sellekohane kokkulepe on tühine.
lg 2 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
järgi: Kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Seega, kuna kokkulepitud viivisemäär on
lg 2 p 5 alusel tühine, siis
kohaselt asub tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul
lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr.
kuni 30.06.2007.a. 10,5 % aastas ja alates 01.07.2007.a. kuni 28.07.2008.a. 11 % aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 21.02.2007.a. kuni 30.06.2007.a. (0,02876% päevas) (3000 x 0,2876% x 129) 1113 krooni ja alates 01.07.2007.a. kuni 28.07.2008.a. (0,03 % päevas) (3000 x 0,03% x 394) 354,60 krooni. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingu punkt 14 (tl.11) näeb ette, et kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingust või seadusest tulenevat kohustust laenuandja ees, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50 % ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostja rikkus laenu tagasimaksmise kohustust, ei täitnud seda nõuetekohaselt, seega on leppetrahvi nõue pool tagasi maksmata laenust, s.o 1500 krooni põhjendatud. Samuti on põhjendatud nõude sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõue. Kostja maksekohustust ei täitnud ja hageja on saatnud kostjale nõudekirju ja esitanud kohtule hagiavalduse.
lg 1 p 2 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolt kohustuse rikkumisel muu hulgas õigus nõuda kahju hüvitamist. Laenulepingu tingimuste punktis 12.2.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.