) § 8 lg 1 mõttes ning laenuleping
lg 1 mõttes, mille kohaselt laenulepinguga kohustus üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustus tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
lg 7-le muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-i 1 kohaselt, on võlausaldajal õigus nõuda rikkunud poolelt kohustuste täitmist ning p-i 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Vastavalt
lg 1-le võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine)
) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga
lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. 4
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 punktide 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus leiab, et nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele eeltoodud sätete alusel ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega taotleb hageja intressi väljamõistmist summas 7211,53 krooni. Hagiavalduse kohaselt sai kostja laenu 15-ks päevaks intressiga 200 krooni laenu perioodiks. Hageja on arvestanud hagiavalduse kohaselt lepingu p 4.2.3 alusel 1000 krooni suuruse laenu puhul 1,3330% päevas, leides, et laenu väljastamise päevast (03.02.2007) on möödunud 541 päeva, siis seega hagiavalduse esitamise seisuga 28.07.2008 moodustab tasumisele kuuluv intress järgmiselt: 1000 kr x 541 p x 1,3330%= 7211,53 krooni. Kohus märgib siinkohal, et laenulepingu p-s 4.2.3 on välja toodud intressi määr kehtib lepingu kohaselt 3000 krooni suuruse laenu puhul, mitte 1000 krooni suuruse laenu puhul nagu on välja toodud hagiavalduses. Lepingu p-s 4.1.1 on välja toodud intressi määr 1000 krooni suuruse laenu puhul, milleks on 20% laenu perioodiks e 1,33% päevas. Seega on hageja hagiavalduses eksinud intressi suurusega, väites, et selleks on 1,3330% päevas, millest tulenevalt on ka intressi arvutuskäik ekslik. Lähtudes
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Kohus juhib siinkohal tähelepanu Riigikohtu 12.12.
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sõlmimise viisi, sisu, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult.
lg 3 p 5 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada kahju tegelikku suurust. Sellest tulenevalt leiab, et laenulepingu nr 33490 p. 10.1 viimase lausega nähakse ette, et lepingu rikkumise korral peab lepingu rikkuja maksma teisele poolele ebamõistikult suurt hüvitist. Lepingu rikkumise korral peab tasuma laenaja nii viivist kui ka intressi, mida ei saa pidada mõistlikuks hüvitiseks. Seega on laenulepingu p 10.1 viimases lauses sisalduv tüüptingimus, mille kohaselt intressi arvestamine lõpeb päeval, kui laenusaaja tasub täielikult laenu koos intressi, maksete ning muude kuludega, tühine
Seega ei ole tühise tüüptingimuse alusel hageja õigustatud nõudma kostjalt intressi maksmist pärast laenulepingu lõppemist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja intressinõu summas 7211,53 kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele intress summas 200 krooni. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega taotleb hageja viivise väljamõistmist summas 2630 krooni. Viivise tasumises on kostja ja SMS Laen OÜ kokku leppinud laenulepingu tingimuste punktis 13, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laneusaajaslt viivist 0,5% kalendripäevas kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt. Hagiavalduse kohaselt on hageja on arvestanud viivist alates alates laenu tagastamise tähtajast (18.02.2007 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 18.02.2008-28.07.2008 järgmiselt: 1000 kr x 526 päeva x 0,5% = 2630 krooni.
lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et nõue viivise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele eeltoodud sätete alusel ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 2630 krooni. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega taotleb hageja leppetrahvi väljamõistmist summas 500 krooni. Laenulepingu p 14 järgi kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingust või seadusest tulenevat kohustust laenuandja ees, siis on laenuandjala õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hektel tagastamata laenust. Kostja ei ole tähtaegselt tagastanud laenu summas 1000 krooni, mis on käsitletav lepingu p 9 (laenu tagasimaksmine) rikkumisena.
lg 1 kohaselt on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
-i
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et nõue nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele eeltoodud sätete alusel ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele nõudeõiguse loovutamisest tulenenud kulud summas 1500 krooni. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt I K'lt kuulub hageja AS-i Era Liisingu Inkassoteenused kasuks väljamõistmisele kokku 5830 krooni, millest põhivõlgnevus on 1000 krooni, intress 200 krooni, viivis 2630 krooni, leppetrahv 500 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud 1500 krooni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et on käesolevas asjas tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagiavalduse kohaselt on haginõue 12 841,53 krooni ning kohus rahuldab nõude summas 5830 krooni s.o 45,4% ulatuses (5830 : 12841,53 x 100% = 45,399% ≈ 45,4%). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 03.03.2009. a kohtule koos taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks /tl 47-49/. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni /tl 27, 48/, mille palub hageja kostjalt välja mõista ning millise nõude on hageja esitanud ka hagiavalduses /tl 5/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga 45,4% ulatuses. Sellest tulenevalt peab kostja kandma hageja 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.