§-s
) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 1102,35 krooni. Hageja taotleb välja mõista kostjalt põhivõlg 1103,35 krooni ja viivis 1102,35 krooni. Hageja palub esitada otsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel jättes hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 250,00 krooni ja õigusabi eest 442,46 krooni. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 23-24, 25/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, 2 2-07-33742 kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
Tagaseljaotsuse võib
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 10.09.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 23-24/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse kaudu kätte toimetatud isiklikult 12.09.2007.a. /t.l. 25/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja
Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS (võlaõigusseaduse) § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.
lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 442,46 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest -
Hageja on esitanud kohtule taotluse topelt makstud riigilõivu tagastamiseks riigituludesse. Riigilõivu topeltlaekumine on kontrollitud /t.l 26-30/ ja topeltmakstud riigilõiv summas 250 krooni (tasutud summas 250 krooni 07.08.2007 ja 10.08.2007, kokku seega 500 kr) kuulub hagejale tagastamisele. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel
§-dest 434-438. Kristel Pedassaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.