Obsah (4)

§ 407§ 162§ 173§ 174

2-07-33364 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2007.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-33364 Tsi

§-s

1. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s
2. Hageja võib otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.03.2005.a. Liitumislepingu (Leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (lisa 2). EMT Esindused AS, registrikood 10003940, ning kostja sõlmisid 22.04.2005.a. Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu (müügileping), mille alusel EMT Esindused AS muus kostjale mobiiltelefoni (lisa 3). EMT Esindused loovutas 31.07.2005.a. nõude AS-le EMT (lisa 6). Vastavalt Lepingutele esitas hageja kostjale arved kokku summas 3038,05 krooni (lisa 5). Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 0,55 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2998,04 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõudeid, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks (lisa 4). Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 24.08.
3. Kostja on olnud viivituses 759 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 3415,50 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-24-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 2997,04 krooni. Hageja taotlebki välja mõista kostjalt põhivõlga 2998,04 krooni ja viivist 2997,04 krooni. Hageja palub esitada otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel jättes hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 250,00 krooni ja õigusabi eest 1202,61 krooni. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 30-33, 33/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

2 2-07-33364 Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 05.09.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 31-32/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks, hagimaterjalid on vastu võtnud kostja ema 07.09.2007.a. /t.l. 33/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS (võlaõigusseadus) § 101 lg1 p1 ja 108 lg1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg1 p6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg1 alusel. Menetluskulud Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1202,61 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest -

§ 174lg1.

Hageja on esitanud kohtule taotluse topelt makstud riigilõivu tagastamiseks riigituludesse. Riigilõivu topeltlaekumine on kontrollitud ja topeltmakstud riigilõiv kuulub hagejale tagastamisele. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel

§-dest 434-438. Kristel Pedassaar kohtunik 3