Obsah (6)

§ 475§ 477§ 217§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13379 Tsiviilasi SP

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas kohtutäiturile 07.08.2019 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 23.08.2019 tegi kohtutäitur täiteasjas nr xxx otsuse. Avaldaja esitas 02.09.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 23.08.2019 otsusele täiteasjas nr xxx. Kohus on seisukohal, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule.
3. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 23.08.2019 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte. 4
4. Avaldaja on esitanud kohtutäituri otsusele vastuväite, et kohtutäitur ei ole 19.03.2019 koostanud ega edastanud avaldajale ühtegi otsust, mida kinnitab ka kohtutäituri poolt 23.08.2019 edastatud kohtutäituri otsus. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril puudub seaduslik alus nõuda kohtutäituritasusid võlgnikult ning täitemenetlus tuleks lõpetada. Kohtutäitur on jätnud avaldaja kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd kohtutäituri hinnangul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt.
5. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja palunud 13.03.2019 e-kirjaga (tlk 21) lõpetada täiteasi nr xxx ning tühistada täiteasjas kinnisasjale seatud keelumärge, kuivõrd Harju Maakohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-16-15512 sundtäitmise täiteasjas nr xxx lubamatuks. Vastuses nimetatud e-kirjale on kohtutäituri abi Annika Punnar 13.03.2019 e-kirjas (tlk 25) selgitanud, et täitemenetluse lõpetamiseks ja vara arestist vabastamiseks tuleb tasuda täitekulud summas 8 719,16 eurot. 15.03.2019 on avaldaja saatnud uue ekirja (tlk 25) kohtutäituri abile, milles palub taaskord viivitamatult täiteasi nr xxx lõpetada. 19.03.2019 e-kirjas (tlk 29) on kohtutäituri abi Annika Punnar märkinud, et kohtutäituri hinnangul ei ole kohus täitedokumenti tühistanud ega sundtäitmist lubamatuks tunnistanud ning vastavalt 13.03.2019 e-kirjale tuleb täitemenetluse lõpetamiseks ja vara arestist vabastamiseks tasuda täitekulud.
6. Antud juhul on kohtutäitur selgitanud, et keeldus täitemenetluse lõpetamisest teavitades sellest avaldajat 19.03.2019 e-kirjaga. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur ei ole 19.03.2019 koostanud ühtegi otsust täitetoimingu tegemisest keeldumise kohta. TMS § 7 lg 2 kohaselt, kui kohtutäitur keeldub täitetoimingut tegemast, teeb ta viivitamata keeldumist põhjendava otsuse, milles selgitab ka otsuse peale kaebamise korda. Kohtutäitur toimetab otsuse puudutatud isikule kätte tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras. Antud juhul ei ole kohtutäitur 19.03.2019 saadetud e-kirja puhul TMS § 7 lg-s 2 sätestatud vorminõudeid täitetoimingu tegemisest keeldumise, s.t. täitemenetluse lõpetamisest keeldumise, puhul täitnud. Samas on kohtutäituri 19.03.2019 e-kirjast arusaadav, et kohtutäitur ei rahuldanud avaldaja taotlust täitemenetluse lõpetamiseks ning keeldus täitemenetluse lõpetamisest enne täitekulude tasumist. Kohus märgib, et ka avaldaja on kohtutäituri 19.03.2019 e-kirjast aru saanud, et kohtutäitur keeldub täitemenetluse lõpetamisest, kuivõrd avaldaja on enda 07.08.2019 kaebuses märkinud, et 19.03.2019 on kohtutäituri abi enda e-kirjas keeldunud täitemenetluse lõpetamisest. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtutäituri 19.03.2019 e-kirjast on üheselt arusaadav, et kohtutäitur keeldus täitemenetluse lõpetamisest ning nimetatud asjaolu on selge ka avaldajale, tuleb lugeda kohtutäituri 19.03.2019 e-kirja kohtutäituri otsuseks täitetoimingu tegemisest keeldumiseks. Seega tuli avaldajal esitada kaebus täitemenetluse lõpetamata jätmise peale

§ 217

lg 1 alusel 10 päeva jooksul alates päevast, kui avaldaja sai teada või pidi teada saama, et kohtutäitur on keeldunud täitemenetluse lõpetamisest. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et avaldaja oleks 19.03.2019 e-kirja, mis oli saadetud vastuseks avaldaja enda e-kirjale, kätte saanud alles 10 päeva enne 07.08.2019 kaebuse esitamist. Samuti ei ole avaldaja vaidlustanud, et sai 19.03.2019 e-kirja kätte samal päeval, s.o 19.03.

1. Seega leiab kohus, et avaldajal tuli esitada kaebus kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamata jätmise peale 10 päeva jooksul alates 19.03.2019 e-kirja kättesaamisest, s.o hiljemalt 29.03.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja 07.08.2019 esitatud kaebus on esitatud hilinemisega. 5
3. Kohus märgib, et ei võta antud juhul seisukohta täitemenetluse lõpetamise/ lõpetamata jätmise põhjendatuse osas, kuivõrd kohtutäitur ei ole enda 23.08.2019 otsuses avaldaja kaebust sisuliselt läbi vaadanud. Kohus selgitab avaldajale, et täitemenetluse lõpetamise taotlemine ei ole tähtajaga piiratud, mistõttu on avaldajal võimalik esitada kohtutäiturile uus taotlus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus märgib, et juhul, kui kohtutäitur peaks uuesti keelduma täitemenetluse lõpetamisest, on avaldajal soovi korral võimalik vaidlustada kohtutäituri tegevust TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaegasid järgides.
4. Täiendavalt märgib kohus, et

§ 217

lg 2 alusel saab kohtutäitur ennistada

§ 217lõikes 1 nimetatud tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Eeltoodust tulenevalt selgitab kohus, et avaldajal on soovi korral samuti võimalik esitada tähtaja ennistamise taotlus 19.03.2019 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus SPB Build Invest Group OÜ avalduse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 23.08.2019 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr xxx rahuldamata.
2. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulud 26.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 27.

§ 175

lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Kohus märgib, et puudutatud isikut II on 17.10.2019 esitatud volikirja kohaselt käesolevas menetluses esindanud ASIS Consult OÜ jurist.

§ 175

lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 6