← Eesti

2-19-10050/23

Obsah (9)§ 701§ 423§ 4§ 439§ 477§ 171§ 174§ 694§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-10050 Määruse kuupäev Tartu, 15. mai 2020. a Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Henn Jõks ja Kai Kullerkupp Kohtuasi Viljandi l

) § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kaasomandi lõpetamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses, mitte hagita menetluses. Kaasomandi lõpetamise nõude saab esitada korteriomanike, mitte korteriühistu vastu. 2

(5)2-19-10050 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  1. Tartu Ringkonnakohus jättis
  2. novembri
  3. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Avaldaja kaasomand ei ole õiguslikult võimalik, kuna soojussõlm on kinnisasja oluline osa, millel saab olla kinnisasjaga sama omanik (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 2 esimene lause ja § 54 lg 1). Esitatud asjaolude kohaselt on kinnisasi jagatud korteriomanditeks, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub (KrtS § 1). Seega on kinnisasja kaasomanikud korteriomandite omanikud ning avaldaja ega puudutatud isik ei saa olla soojussõlme kaasomanikud. Eeltoodu ei välista avaldaja lepingulisi või lepinguväliseid nõudeid puudutatud isiku vastu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. Avaldaja palub maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud kohtud sellega, et soojussõlm osteti likvideeritud korteriühistu vahenditest avaldaja ja puudutatud isiku varasemate soojussõlmede asemele ning paigaldati ühisel otsusel Toome 14 elamusse, kus seda ühiselt hooldati ja tarbitud energia eest tasuti. Korteriühistu Pilveke likvideerimisel jaotati vara, kuid soojussõlme jagamist ei ole otsustatud. Samas on üldkoosolek otsustanud, et soojussõlm jääb avaldaja ja puudutatud isiku ühiseks kasutamiseks. KrtS § 68 lg 4 järgi tuli soojussõlm jagada uute ühistute vahel. Kui osamaksest ei piisa kohustuste täitmiseks, vastutavad KrtS § 68 lg 5 järgi uued ühistud. Lisaks jätsid kohtud tähelepanuta, et KrtS § 34 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandit korteriühistu kaudu ning sama nõude korral kõigi korteriomanike vastu tuleb hagi esitada korteriühistu vastu. Leides, et avaldus on esitatud vale isiku vastu või tegemist on hagiga, pidanuks kohus tegema avaldajale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Kohtud ei ole põhjendanud, miks ei ole võimalik lahendada avaldaja taotlust võimaldada tal tarbida soojusenergiat ja sooja vett kuni
  5. maini 2020 ning tuvastada tema kohustus hüvitada kulud oma kaasomandiosa suuruse järgi.
  6. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Soojussõlm on kinnisasja oluline osa, mille kaasomanikeks on kinnisasja omanikud, st Toome 14 elamu korteriomanikud. Ei ole oluline, kuidas soojussõlm osteti. Maakohus ei pidanud andma avaldajale võimalust puudused kõrvaldada. Samuti ei pidanud kohus tegema kindlaks, kas avaldaja hüvitise nõue võib põhineda lepingul. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  7. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määrust

§ 701lg 3 alusel tühistada.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 9. Avaldaja on palunud tuvastada, et vaidlusalune soojussõlm on avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis, lõpetada kaasomand ja jätta soojussõlm puudutatud isiku ainuomandisse, kellelt mõista avaldaja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest, kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal 3

(5)2-19-10050 kuni 31. maini 2020 kasutada ja vallata soojussõlme ning tuvastada, et avaldaja kohustub maksma soojussõlme valdamise ja kasutamise tasu kaasomandi osa suuruse järgi. Kohtud leidsid, et avaldusega ei ole võimalik selles taotletud eesmärki saavutada, kuna avaldaja ega puudutatud isik ei saa olla soojussõlme omanikud. Seetõttu jätsid kohtud avalduse

§ 423lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata.

Kolleegium nõustub kohtute järeldusega.

  1. Kolleegium märgib, et elamu soojussõlm on kaugkütteseaduse § 2 p-s 4 sätestatud tarbijapaigaldisena TsÜS § 55 lg 1 järgi ehitise oluline osa ning TsÜS § 54 lg 1 järgi seega ka ehitisealuse kinnisasja oluline osa (Riigikohtu
  2. novembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 18). TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa asja koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa TsÜS § 53 lg 2 järgi olla eri isikute omandis ning asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Enne
  4. jaanuari 2018 kehtinud korteriomandi seaduse § 1 lg-te 1 ja 2 alusel leidis kolleegium viidatud tsiviilasjas, et tarbijapaigaldis on korteriomanike kaasomandis. Sama tuleneb praeguses asjas kohalduva KrtS § 1 lg-st 1ning § 4 lg-test 3 ja 4, mille kohaselt on maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega kolmanda isiku omandis, korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Avalduse kohaselt asub Toome 12 ja Toome 14 elamuid soojusega varustav soojussõlm Toome 14 elamus. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on kinnisasi jagatud korteriomanditeks, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub (KrtS § 1). Kolleegiumi varasema seisukoha järgi on korterelamu soojussõlm korterelamu eesmärgipärast kasutamist võimaldav tehnosüsteem. Korterelamu kütmiseks vajaliku soojussõlme eraldamine kahjustab oluliselt elamu eesmärgipärast kasutamist ning seega ka ehitist (vt ka Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-14, p 18). Korterelamu soojussõlm on seega ehitise oluline osa. Seetõttu nõustub kolleegium kohtutega, et vaidlusalune soojussõlm on Toome 14 korteriomanike, mitte avaldaja ja puudutatud isiku ega ka Toome 12 ja Toome 14 korteriomanike kaasomandis. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohtute järeldus, et avaldus on perspektiivitu.
  7. Määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Kohtud jätsid avalduse läbi vaatamata põhjusel, et vaidlusalune soojussõlm on Toome 14 kinnisasja olulise osana selle korteriomanike kaasomandis. Maakohtu hinnang menetlusliigi ja menetlusosaliste kohta on nendel asjaoludel põhjendatud. Kolleegium leiab, et kohtud ei ole rikkunud selgitamiskohustust.

§ 4

lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme, st hageja määrab nii hagi eseme kui ka aluse ning kohtul ei ole kohustust teda selles osas abistada (

§ 439

).

§ 477

lg 1 järgi kohaldub eeltoodu ka hagita menetluses, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et avalduses taotletud eesmärgi saavutamise võimalikkuse hindamiseks ei ole oluline, kelle raha eest soojussõlm osteti ning kas ja millised kokkulepped sõlmiti selle kasutamise kohta. Kuna vaidlusalune soojussõlm on Toome 14 kinnisasja olulise osana Toome 14 korteriomanike kaasomandis, ei kohaldu vaidlusalusele soojussõlmele KrtS § 68 lg-d 4 ja

  1. Korteriomanike kaasomandis oleva kinnisasja oluline osa ei ole korteriühistu vara. Avaldaja omandiõiguslikud nõuded puudutatud isiku vastu oleksid kolleegiumi arvates võimalikud juhul, kui avaldaja ja puudutatud isik oleksid (vallasasjast) soojussõlme omanikud.
  2. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda. 4

(5)2-19-10050 13. Kuna kohtud ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, ei määra Riigikohus kindlaks ka kassatsiooniastme menetluskulusid (

§ 174lg 4).

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

§ 174

lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist, s.o Riigikohtu määruse avalikult teatavaks tegemist (

§ 694lg 2 koostoimes §-ga 695).

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse kaebuselt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Saare, Henn Jõks, Kai Kullerkupp 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.