Vastavalt
lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg-le 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg-le 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama sätte lg-st 2 tuleneb, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielusuhted on lõppenud. Osundatud sätete alusel ning hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud ja pooled on kinnitanud, et nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Poolte lepitamist peab kohus ebamõistlikuks, kuna mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus ega ole lepitamist taotlenud. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.