Obsah (4)

§ 100§ 101§ 102§ 108

2-19-17426 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusliik Tsiviilasja hind Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad Edasikaeba

§ 100

lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on alates

1. jaanuarist 2018 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot, millest pool on 250 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“§ 1 kohaselt on alates 01.01.2019.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamisel 540 eurot ja pool sellest on 270 eurot ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega on käesoleval ajal elatise miinimummääraks ühe lapse kohta 292 eurot.
2. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud haginõude elatise miinimummääras lapse kohta, kahele lapsele. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida vanemad lapsele saavad võimaldada. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda.
3. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Hagejad elavad koos emaga Xxxxxxxxxxx. Hagejaid peab üleval üksnes hagejate ema, C. ning kostja ei ole enam kui aasta vältel hagejatele ülalpidamist andnud, käesoleval ajal lapsi ülal ei pea ning ei anna neile mitte mingil viisil elatusvahendeid. 11.

§ 100

lg 2 täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on selgitanud, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal 2-19-17426 vajalik tõendeid esitada. Seega on hagejad õigustatud kostjalt elatist saama vähemalt PKS § 101 lg 1 toodud määras. 12.

§ 102

lg 2 ei vabane vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kui tal ei ole võimalik tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustades enda tavapärast ülalpidamist.

§ 102

lg 2 neljandast lausest on seadusandja sätestanud näidisloetelu, millistel alustele tuleb kohtul iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Loetellu kuuluvad nt. vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Riigikohus on 24.10.2012 lahendis nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
2. Kostja on oma vastuses hagile märkinud, et tema kuusissetulek on 1200 eurot. Oma väidet kostja tõendanud ei ole. Kohus eeldab kostja sissetuleku suuruse osas kostja väite õigsust, ning loeb kostja kuusissetuleku suuruseks 1200 eurot, mis on enam kui 2 korda suurem kui seaduses ette nähtud miinimumsissetulek. Hagejad taotlevad elatist kokku 584 eurot kuus. Seega kostjale jääb igakuiseks toimetulekuks 1200-584=616 eurot, mis on suurem kui hagejatele antav ülalpidamissumma kokku. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal on võimalik rahuldada elatisenõue seadusjärgses miinimummääras ilma, et kostja kahjustaks enda tavapäraste vajaduste rahuldamist. Kostja on paljasõnaliselt välja toonud täiendavate kohustuste olemasolu: ühisvara laenu tagasimaksed ja kindlustus, üür ja kommunaalmaksed, side ja internet, erinevate võlgnevuste tagasimaksed. Kohus selgitab, et tegemist ei ole kulutustega, mida kohus saaks arvesse võtta elatise väljamõistmisel alla seaduses ette nähtud miinimummäära. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud ühtegi argumenti ega tõendit mõjuva põhjuse olemasolu kohta, millest tulenevalt saaks kohus elatise välja mõistmisel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 toodud alammäära. Kohus märgib, et kostja poolt täiendavate laenukohustuste võtmine kirjeldab küll kostja enda rahaliste võimete ülehindamist ja võimalikke rahalisi raskusi, kuid kostja eluviis, mis ületab tema 2-19-17426 maksevõimet olukorras, kus kostja sissetuleku suurus tegelikult võimaldab lastele elatist maksta, ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses ette nähtud miinimumi.
3. Hagejad on esitanud tagasiulatuva nõude elatise saamiseks aasta enne hagi esitamist. Kostja ei tunnista ka seda nõuet.

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus on seisukohal, et ka need hagejate nõuded tagasiulatuva elatise saamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on alates

1. jaanuarist 2018 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot, millest pool on 250 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“§ 1 kohaselt on alates 01.01.2019.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamisel 540 eurot ja pool sellest on 270 eurot ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tagasiulatuv elatise nõue algab 07.11.2018 ja lõpeb 06.11.
2.  2018 aasta eest on tagasiulatuv elatis 1 kuu ja 24 päeva ulatuses, ühe lapse kohta on see 250:30=8,333 eurot päevas, 24 päeva 24*8,333=200, 200+250=450 eurot;  2019 aasta eest on tagasiulatuv elatis 10 kuud ja 6 päeva ulatuses, ühe lapse kohta on see 270:30=9 eurot päevas s.o. 6 päeva 9*6=54 ja 10 kuud 10*270=2700 2700+54=2754 eurot. Kokku aastase perioodi eest 2754+450=3204 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja tagasiulatuva elatise lapse kohta kogusummas 3204 eurot perioodi eest 07.11.2018-06.11.
4. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagi hinnaks 9 x 270= 2430 eurot hageja kohta.
5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 173 lg 1;TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda ning välja mõistetavad menetluskulud kohtule teadaolevalt puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 2-19-17426 Otsus parandatud 20.04.2020 veaparandusmäärusega: RESOLUTSIOON:
6. Parandada käesolevas tsiviilasjas Pärnu Maakohtu 13.04.2020 kohtuotsuse resolutsiooni punktides
7. ja
8. toodud kuupäev ning lugeda „06.22.2019“ asemel õigeks „06.11.2019.“
9. Saata kohtumääruse ärakiri kõigile isikutele, kellel on kätte toimetatud 13.04.
10. otsus tsiviilasjas 2-19-17426.