← Eesti

1-19-10247/14

Obsah (4)§ 202§ 385§ 408§ 274

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2020. a, Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-10247 (19251000174) Kohtunik Tambet Grauberg Kriminaalasi XX süüdistuses KarS §

§-dest 202, 206, 274 lg 5, 385 p 10, kohus määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-19-10247 kriminaalmenetlus XX süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi

§ 202lg 1, 2 alusel vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

2. Panna

§ 202

lg 2 p 3 alusel XX kohustus teha 100 (sada) tundi üldkasulikku tööd.

§ 202

lg 3 alusel määrata kohustuse täitmise tähtajaks 5 (viis) kuud, s.o kohustus peab olema täidetud hiljemalt 14.10.2020.a. 3. Allutada XX temale määratud 100 tunni üldkasuliku töö tegemise ajaks x Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla (xxxxx xx, xxxxx, tel: x, e-post: x 4.

§ 202

lg 2 p 7 alusel kohustada XX hüvitama kannatanule YY tema lepingulise esindaja kulud summas 600 (kuussada) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 5. Määrus edastada XX, tema kaitsjale, kannatanule YY, kannatanu lepingulisele esindajale Tarmo Pilvele, Lääne Ringkonnaprokuratuurile ja täitmiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. 1 Edasikaebamise kord Vastavalt

§ 385

p 10 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav.

§ 408

lg 5 sätete kohaselt jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle määruse tegemisest. Vastavalt

§ 202

lg 6 sätetele kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 202

lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et XX - 16.06.2019 kella 20:10 ajal xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxx parklas haaras endise elukaaslase YY küünarnukiga ümber kaela enda haardese ja tõmbas jõuga sõiduki juurest eemale, mille tagajärjel kukkus YY asfaldile pikali. XX põhjustas kannatanule YY valu ja kehavigastustena paremale põsele ja lõuale punetuse, paremale reiele ja küünarnukile punetuse ja marrastuse ning mõlemale peopesale punetuse ja marrastuse. Valu tekitava kehalise väärkohtlemisega lähisuhtes oleva isiku suhtes pani XX toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 12.05.2020.a kohtuistungil prokurör leidis, et kuriteo kvalifikatsiooni tuleb muuta ja süüdistus peab olema kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi. Istungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202lg 1, lg 2 p 1, 3 alusel.

Prokurör leidis, et XX süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mis leidis aset 2019. aastal. XX on kriminaalkorras karistamata. Avalik menetlushuvi puudub ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Vägivald, mida kannatanu suhtes kasutati, ei olnud intensiivne tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tal on olemas legaalne sissetulek. Seetõttu võib kriminaalmenetluse lõpetada

§ 202

lg 1, lg 2 p 1, 3 alusel, määrates kohustuseks teha üldkasulikku tööd 100 tundi, mis täita viie kuu jooksul. Samuti panna XX kohustus tasuda kannatanu lepingulise esindaja kulud 600 eurot, mis tuleb kannatanule hüvitada kuue kuu jooksul. Süüdistatav nõustus kohtuistungil võetavate kohustustega tasuda kannatanu lepingulise esindaja kulud kuue kuu jooksul ja teha 100 tundi üldkasulikku tööd viie kuu jooksul. Kaitsja kinnitas, et nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202alusel prokuröri poolt taotletud tingimustel.

KOHTU SEISUKOHT

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 202

lg 2 p 1 ja 3 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja teha üldkasulikku tööd.

§ 202

lg 3 kohaselt ei või

§ 202

lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud.

§ 274

lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse

§-des 202-2031 sätestatud alustel. Vastavalt

§ 202lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. 2 KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, milles XX süüdistatakse, näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, milles süüdistatava XX süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. XX näol on tegemist isikuga, keda ei ole kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Kohus nõustub prokuröri taotlusega, mille kohaselt ei ole antud süüdistust silmas pidades XX süü suur, sest tegemist ei ole kannatanu löömisega. Osapoolte vaheline konflikt on sündmuskohal lõppenud tõukamisega, mis on karistusõiguslikult etteheidetav, kuid on oma ründe intensiivsuselt väike. Samuti tuleb võtta arvesse asjaolu, et uurimisasutus ja prokuratuur ei ole taganud alaealise tunnistaja (x-aastane) korrektset ülekuulamist, mis võimaldaks tema küsitlemise asemel videosalvestuse avaldamise. Asjas on salvestatud alaealise ütlused prokuröri väitel määravad, mida aga ei saa kohtumenetluses kasutada. Võttes arvesse, et kuriteosündmusest on kuni tänase päevani möödunud pikk aeg, võib tunnistaja ülekuulamine olla temale liigselt koormav. Kohus nõustub prokuröriga, et alaealise huvides võib olla põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine.

§ 202

lg 1 sätestatud süüdistatavate nõusolekud kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas. Kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202alusel on nõustunud ka kannatanu ja süüdistatava kaitsja.

Süüdistatav XX võttis endale kohustuse teha viie kuu jooksul üldkasulikku tööd 100 tundi. Samuti on XX kohustus tasuda kannatanule tema lepingulise esindaja kulud 600 eurot kuue kuu jooksul. Nimetatud kohustused on kohtu hinnangul piisavad, et süüdistatav teeks õiged järeldused ja edaspidi ei paneks toime uusi õigusrikkumisi. Arvestamata ei saa jätta asjaolu, et süüdistatava nõusolekul talle

§ 202

lg-s 2 sätestatud kohustuste määramisega muudetakse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus tingimuslikuks, sest see seotakse vastavate kohustuste täitmisega ja kohustuste täitmata jätmisel prokuratuuri taotlusega kohtule kriminaalmenetluse uuendamiseks

§ 202lg 6 alusel.

Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et prokuratuuri taotlus lõpetada

§ 202alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-19-10247 XX süüdistuses Kar

S § 121 lg 1 järgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202alusel on täidetud.

Seetõttu puuduvad menetluslikud takistused esitatud taotluse rahuldamiseks ning kohus rahuldab esitatud taotluse, lõpetades kriminaalmenetluse

§ 202

lg1 , 2 p 1, 3, lg 3 alusel, määrates süüdistatavale kohustuse hüvitada kannatanule YY tema lepingulise esindaja kulud summas 600 eurot kuue kuu jooksul ja 100 tundi üldkasulikku tööd viie kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Seega üldkasulik töö peab olema tehtud 14.10.2020.a. Kuivõrd üldkasuliku töö tegemise üle teostab kontrolli elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik, siis arvestades seda, et süüdistatav elab xxxxx xxxxxx, tuleb süüdistatav allutada x Vangla kriminaalhooldusosakonna kontrolli alla. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.