P. isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud 19.12.2002.a. Põlva Maakohtu poolt
lg 1 alusel rahalise karistusega 40 päevamäära 2000 krooni, mis tasutud 09.06.2009 a.; tõkend- elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON V. P. süüdi mõista
lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50kordses päevamääras (päevamäära suurus 50 krooni) so 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni.
P. ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ning
Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista V. P. menetluskuludena riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja õigusabi tasu 908 (üheksasada kaheksa) krooni. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbrile 2800049874 (märkides makse selgituses ära asja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda Tartu Maakohtult Põlva kohtumaja kaudu asja arutamist üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle kriminaalasja arutamist üldkorras, siis jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusakti sisu Käesolevas kriminaalasjas on V. P. esitatud süüdistus selles, et tema, 25.06.2009 a. kella 20.00 paiku koos süüvõimetu isiku M. P. tungis valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel ebaseaduslikult Põlva maakonna xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x asuvasse I. N. kasutuses olevasse korterisse. Seega V. P. pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise s.o.
266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri ettepanek on karistada V. P.
§-s 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50-kordses minimaalpäevamääras so 2500 krooni, mida
P. ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu järeldused Kohus leiab, et käesolevat kriminaalasja on võimalik lahendada käskmenetluses, sest tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokurör taotleb süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist.
lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Seega tuleb V. P. süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50-kordses päevamääras (päevamäära suurus 50 krooni) so 2500 krooni, mida
P. ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses so 6525 krooni, määratud kaitsjale makstud õigusabi tasu ja kulud kokku 908 krooni ( sh 454 krooni, mis välja makstud kohtueelse uurimise käigus - tl 67 ja 454 krooni, mis välja makstud prokuratuuris – tl 73). Menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Kohtunik Rita Kulberg: /allkiri/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.