← Eesti

3-19-811/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 0

  1. juuli 2019, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3 -19-811 Haldusasi G. K kaebus seonduvalt Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditega Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine RESOLUTSIOON
  2. Jätta G. K 30.04.2019 kaebuses sisalduv riigi õigusabi taotlus rahuldamata; saamise
  3. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult;
  4. Saata käesolev määrus kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. G. K esitas 30.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleti Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2011 määruse tühistamist ning Harju Maakohtu kohustamist läbi vaatama kaebaja 26.03.2013 ja 22.01.2015 hagiavaldusi. Samuti soovis kaebaja saada riigi õigusabi, et aidata arvutada talle tekitatud materiaalset ja moraalset kahju. Kaebaja selgitas, et tema (varasem) advokaat oli abistamisest keeldunud. Nähtuvalt kaebuses esitatud selgitustest oli G. K sõlminud 18.03.2003 N. H-ga ostu-müügi eellepingu Tallinnas, … korteri soetamiseks ning maksnud 50 000 krooni käsirahaks. Hiljem olid kujunenud asjaolud selliseks, et kaebaja ostis endale teise korteri aadressil …, kuid kogu käsiraha talle ei tagastatud. Seejärel pöördus G. K 20.05.2005 vastava hagiga kohtusse, kuid hagi oli jäänud 24.03.2006 otsusega rahuldamata. Kaebusest ilmneb, et seonduvalt eelnimetatud hagiga on leidnud aset mitmeid kohtuvaidlusi, kusjuures kaebaja on pöördunud probleemi lahendamiseks ka erinevatesse instantsidesse ning esitanud kaebusi, kuid need ei ole tulemuslikuks osutunud.
  6. Tallinna Halduskohtu 27.05.2019 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kohus selgitas, et tulenevalt HKMS § 4 lg 1 ei ole tsiviilkohtu lahendite vaidlustamine halduskohtus võimalik ning kaebus tuleks HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada, sest tsiviilkohtumenetluses tehtud lahendite ümberhindamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Kohus siiski kaebust koheselt ei tagastanud ja võimaldas kaebajal kõigepealt selgitada ja täpsustada kas kogu nõue ja eesmärk seostub ainult eelnevalt nimetatud tsiviilasjades tehtud lahenditega või peaks tulema nende taustal esile siiski mingisugune taoline nõue (aspekt), mida saab vaidlustada halduskohtus. Taolisel juhul oli vaja vastav nõue selgelt välja tuua ning olenevalt nõudest tasuda kaebuselt ka riigilõivuseaduse §-s 60 sätestatud riigilõiv. Samas pidas kohus vajalikuks täiendavalt ning kokkuvõtvalt selgitada, et kui kaebaja eesmärgiks oli siiski üksnes tsiviilasjades tehtud lahendite ümberhindamine, ei ole vaja riigilõivu tasuda ega vastata, sest taoliste nõuete osas tuleks kaebus nagunii tagastada.
  7. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on Tallinna Halduskohtu 27.05.2019 määruse kättesaamist kinnitatud 28.05.2019, kuid sellele ei ole vastatud. KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 2 kohaselt, kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Vastavalt sama seadustiku § 121 lg 1 p 1 tagastatakse kaebus ka sel juhul kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
  9. Tallinna Halduskohtu 27.05.2019 määrusega jäeti kaebus ja riigi õigusabi taotlus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg määruse kättesaamisest arvates. Kuivõrd kaebaja on määruse 28.05.2019 kätte saanud, kuid ei ole sellele vastanud ega kaebuselt riigilõivu tasunud, ei ole kaebuse menetlusse võtmine võimalik ning see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. Antud juhul on kaebuse tagastamise aluseks veel ka HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestatu, sest tsiviilasjades tehtud lahendite ümberhindamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Kaebuse tagastamisel riigi õigusabi taotluse ega muude menetlusabi saamise korras esitatud taotluste lahendamisel enam praktilist tähendust ei ole, sest see küsimus on kaebuse tagastamisega hõlmatud. Olukorras, kus vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu ja taotlejal ei saa halduskohtumenetluse raames olla õigust, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb, ei ole alust ka riigi kulul advokaati määrata. Selguse huvides peab kohus vajalikuks kajastada kaebuses nimetatud riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmist siiski ka käesoleva määruse resolutsioonis. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.