KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- aprill 2020 1-19-6811 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Marko Monesi (isikukood 37809145224) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
- märtsi
- a määrus Kaitsja advokaat Deniss Matvejev, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Marko Mones RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- märtsi
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ Narva Esimene Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Marko Monesile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 140,40 eurot, sh käibemaks 23,40 eurot.
- Mõista Marko Monesilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 140,40 eurot.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Marko Mones tunnistati süüdi Harju Maakohtu
- septembri 2019 otsusega kriminaalasjas KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p-de 2,3, § 215 lg 2 p 1 järgi. Teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 järgi suurendati M. Monesele mõistetud karistust Pärnu Maakohtu
- mai
- a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 3 kuud ja 28 päeva vangistust võrra. M. Monesi liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja algust loeti alates M. Monese kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
- juulist
- Kohtuotsus jõustus
- oktoobril
- Vangla ja prokuratuur ei toeta M. Monese vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valvega.
- Viru Maakohtu
- märtsi
- a määrusega jäeti M. Mones karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus pidas positiivseks M. Monese käitumist vanglas, sest tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Positiivne on ka toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Ema on valmis pakkuma moraalset tuge. M. Mones oskab majanduslikult toime tulla ja on motiveeritud töötama. Vabaduses töötas ta ametlikult ja mitteametlikult. Enne vangistust töötas ta Rootsis. Vabanemisel on talle garanteeritud töökoht OÜ-s Niine Kivi.
- Vaatamata heale käitumisele vangistuses ning vabanemisjärgsetele tingimustele, on prognoos M. Monese puhul uus kuritegu toime panna liialt suur. Kõrgendatud retsidiivsusriskist annavad aluse rääkida tema karistusandmed, kuritegude asjaolud ning isikut iseloomustav. M. Monest on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tal on neli kehtivat karistust. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik. M. Monesel puuduvad oskused seaduskuulekalt hakkamasaamiseks. Ta kannab karistust kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja asja omavolilise kasutamise eest. M. Mones pani toime 6 kehalise väärkohtlemise episoodi lähisuhtes ning 2 ähvardamist. M. Monese väärkohtles kannatanut lüües teda rusikaga näkku, visates ta jõuga vastu põrandat ning lüües tema pead vastu põrandat. Kuriteod pani M. Mones toime katseajal. Selline vägivallatsemine näitab M. Monese ohtlikkust ning annab põhjuse karta samataolise käitumise kordumist. Kohtul puudus kindlus, et M. Monese hoiakud oleksid vangistuse ajal muutunud nii, et uue kuriteo oht oleks oluliselt vähenenud. Süüdlane kannab kuuendat vangistust. Sellest võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist.
- Uute kuritegude toimepanemist võib soodustada M. Monese alkoholi kuritarvitamine. Karistusregistri andmetel on Harju Maakohtu
- augusti 2018 otsusega M. Monest karistatud sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö täitmisest kõrvale hoidumise, kontrollnõuete rikkumise ning alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumise tõttu pöörati karistus täitmisele. M. Mones tunnistab probleeme alkoholi ja liigjoomisega. Ta on nõus alkoholi tarvitamist piirama ja osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava alusel alustatakse sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ 2020 I kvartalis. Programmis osalemine on kohtu hinnangul tähtis. Seega oleks M. Monese ennetähtaegselt karistusest kandmisest vabastamine ennatlik. Kohus kahtles, et M. Mones hakkab oma probleemiga tegelema vabaduses viibides iseseisvalt ja vabatahtlikult.
- Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on M. Mones impulsiivne. Tal puudub probleemide lahendamise oskus. Probleemide lahendamiseks kasutab ta vägivalda, ei arvesta teiste inimeste seisukohtadega ega õpi eelnevalt tehtud vigadest. Ka need andmed annavad aluse kahelda isiku suutlikkuses elada uusi kuritegusid toime panemata. 2
(5)- Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et on kaheldav, kas katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavad uue kuriteo ärahoidmiseks. Ka vangla ja prokuratuur on pidanud uute kuritegude ohtu sedavõrd suureks, et ei ole süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetanud. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega M. Mones tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada.
- Kohus tegi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel ebaõigeid järeldusi ning rikkus menetlusõiguse norme.
- Kohus leidis, et M. Monese uute kuritegude ohtu suurendab alkoholi kuritarvitamine. Kohtuistungil andis M. Mones nõusoleku pöörduda arsti poole alkoholivastase ravi saamiseks. Kohtul puudus veendumus, et M. Mones hakkaks vabaduses iseseisvalt ja vabatahtlikult oma probleemiga tegelema. Kaitsja rääkis istungil, et kohus saab M. Monest selleks kohustada ning kriminaalhooldusametnik seda kontrollida. Kohus eiras seda.
- Ka M. Monese impulsiivust, probleemide lahendamise oskust ning vägivalla kasutamist, teiste inimeste seisukohtadega mittearvestamist ning eelnevalt tehtud vigadest mitteõppimist saaks maandada, kui kohustada M. Monest osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Programmis osalemisega oli M. Mones nõus. Seda saaks korraldada kriminaalhooldusametnik.
- Määruses on osutatud ka vangla ennetähtaegset vabastamist mittetoetavale arvamusele. Vangla iseloomustusest nähtub, et vangla arvestuse põhjal on M. Monese üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 43%. Iseloomustusest ei selgu ega nähtu, kuidas vangla need protsendid arvutas. Kohtumäärusest ei ole nähtav, miks kohus vangla poolt nimetatud ebaselgete numbritega nõustub.
- Süüdimõistetu majanduslikud võimalused on piiratud. Seetõttu on põhjendatud võimaldada tal maksta riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. 3
(5)- Praegusel juhul ongi kaitsja etteheitena kaalutlusõiguse rikkumise kohta välja toonud M. Monese soovi osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mida on võimalik läbi viia ka vabaduses. Ka kohustust läbida alkoholiravi saab panna kohtumäärusega. Lisaks ei meeldi kaitsjale, et kohus on arvestanud vangla mittetoetavat seisukohta M. Monese ennetähtaegse vabastamise taotluses, sest see tugineb riskiprotsentidele.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kaalutletud otsustuse muutmiseks põhjust ei ole. Kaitsja on pannud kõik lootused kriminaalhooldusele. Sellega seoses märgib kohtukolleegium, et M. Monese eelmine kriminaalhooldus (milline kaasnes Harju Maakohtu
- augusti
- a otsusega) luhtus täielikult: ta ei ilmunud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste arendamine“, lisaks rikkus ta mitmel korral alkoholi tarvitamise keeldu ega sooritanud üldkasuliku töö tunde. M. Monese karistus pöörati täitmisele Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrusega. Ka vangistus ei pannud M. Monest järele mõtlema, kuivõrd vahetult peale eelmist vabanemist (
- aprillil 2019), pani ta toime uue kehalise väärkohtlemise juba
- juunil
- Ringkonnakohtu arvates näitab M. Monese varasem käitumine, et vaatamata tema lubadustele (ka eelmisel korral võttis M. Mones kokkuleppemenetluses kohustuse läbida sotsiaalprogramm) ja pandud kohustustele, võib tema edasine käitumine lubadustega vastuolus olla. Üksnes kohustuse panemine ei taga selle täitmist.
- Ringkonnakohus nõustub I astme kohtuga selles, et M. Monese puhul esineb tema varasemaid karistusandmeid arvestades oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kõrgendatud retsidiivsusriskile viitavad nii süüdlase korduvkaristatus (neli kehtivat kriminaalkaristust, kuues vangistus), kuritegude asjaolud (korduvad kehalised väärkohtlemised) ning isikut iseloomustavad andmed (impulsiivsus, probleemide lahendamise oskuse puudumine ja vägivalla kasutamine, teiste inimeste seisukohtadega mittearvestamine ning oma vigadest mitteõppimine). Maakohtul puudus veendumus, et isiku hoiakud oleksid vangistuse ajal muutunud selliselt, et uue kuriteo oht oleks oluliselt vähenenud. Sellist veendumust ei kujundanud maakohus riskiprotsente, vaid kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates.
- Soov asuda alkoholiprobleemiga tegelema on eraldivõetuna väga positiivne. Samas ei saa loogiliselt võttes M. Monese soov alkoholist loobuda ka siis, kui kohus praegusel ajal teda ei vabasta. Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja M. Monese vabastamise praegusel ajal, siis jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1).
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumiseks 40 minutit ja määruskaebuse koostamiseks ning esitamiseks 90 minutit, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole Narva Esimene Advokaadibüroo riigi õigusabi tasu suuruseks 140,40 eurot (sh käibemaks 34,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Monese kanda. Kohtukolleegium ei pea põhjendatuks pikendada M. Monese menetluskulude tasumise tähtaega. Esiteks ei ole ringkonnakohtule esitatud tõendeid, mis näitaksid, et süüdimõistetu majanduslikud võimalused on tõepoolest piiratud. Iseloomustus küll kinnitab, et M. Monesel on suured võlgnevused. Samas oli M. Monesel enne vangistust töökoht Soomes 4
(5)ning ta hindas enda majanduslikku seisundit rahuldavaks. Kohtutäiturile võlgade tasumisest ei ole ta huvitatud põhjendusel, et ei ole nõus maksma inimestele, kes ei ole seda välja teeninud. Seega ei saa välistada, et M. Mones ei ole võlgu tasunud põhimõtte pärast. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5
(5)