← Eesti

2-06-18073/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtu koosseis Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-18073 Tsiviilasi XX’i hagi Belesta Grupi AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ning tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a. otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant XX (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Vastustaja Belesta Grupi AS (registrikood 10325468, asukoht Ülemiste tee 1, Tallinn), esindaja adv. Velmar Brett Menetluse liik Üksnes kaebuse põhjal TsMS § 646 alusel RESOLUTSIOON:
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. märtsi
  7. a. otsus XX’i hagis Belesta Grupi AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ja tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks. Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
  8. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
  9. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotluse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 2 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  10. juulil
  11. a. Belesta Grupi AS-i vastu esitatud hagis taotles XX tema suhtes toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, hüpoteegi tema nimele kandmist ja kostja kohustamist vastavat tahteavaldust tegema. Hagiavalduse kohaselt mõistis Tartu Maakohus hagejalt AS-i Balti Investeeringute Grupp kasuks välja 150.356, 15 krooni. Sissenõudja kasuks oli hagejale kuuluvale kinnistule „Kangur I“ (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. 5884202) kantud hüpoteek summas 500.000 krooni intressimääraga 36% aastas kõrvalnõuetega summas 165.000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Kohtuotsuse täitmiseks alustati
  12. juulil
  13. a. täitemenetlust (täiteasi 025/2004/1096). Sama nõude täitmiseks on AS Balti Investeeringute Grupp
  14. detsembril
  15. a. esitanud kohtutäiturile Kaire Põltsile avalduse ja
  16. novembril
  17. a. sõlmitud kinnistu jagamise ja kinnistu ostu-müügi ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille kohaselt hageja abikaasalt YY’ilt kuulub väljamõistmisele 150.356, 15 krooni. Täitemenetlust on alustatud täiteasjas nr. 025/2005/
  18. Hageja abikaasa vastutab sissenõudja ees märgitud summa täitmises osas, mis puudutab sissenõude pööramist kinnisasja omaniku suhtes. Hageja abikaasalt on kinni peetud 1710 krooni. Hageja ja hageja abikaasa võlajääk kokku moodustab kostja ees 148.646, 15 krooni.
  19. oktoobril
  20. a. teatas sissenõudja, et loovutas oma rahalise nõude kostjale.
  21. juunil
  22. a. sõlmisid esialgne sissenõudja ja kostja keelumärke kustutamise avalduse ja hüpoteegi loovutamise kokkuleppe, mille kohaselt hüpoteegipidajana registriossa nr. 5884202 tuli kanda kostja. Hagejal on kostja vastu 39.109 krooni nõue, mille
  23. märtsi
  24. a. lepinguga loovutas hagejale CC, kelle kasuks nimetatud summa kostjalt on välja mõistetud Tartu Maakohtu
  25. aprilli
  26. a. otsusega. Samuti on hagejal kostja vastu 5399 krooni ja 24.223, 10 krooni suurused nõuded, mille hagejale loovutas DD ja mis nimetatu kasuks kostjalt on välja mõistetud Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni
  27. mai
  28. a. otsusega ja Tallinna Linnakohtu
  29. aprilli
  30. a. otsusega. Veel on hagejal kostja vastu 51.333, 33 krooni suurune nõue, mis kostjalt hageja kasuks on välja mõistetud Tallinna Ringkonnakohtu
  31. detsembri
  32. a. otsusega.
  33. veebruaril
  34. a. esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse hageja 51.333, 33 krooni nõude tasaarvestamiseks kostja 430.000 krooni nõudega 39.526, 66 krooni ulatuses; avalduse kohaselt tasub kostja ülejäänud 11.806, 67 krooni hageja eest Maksu- ja Tolliametile kinnipeetud tulumaksuna. Kostja luges 51.333, 33 krooni hagejale tasutuks. Hageja selle tasaarvestusega ei nõustunud ja teatas kostjale
  35. märtsil
  36. a., et tasaarveldab 39.109 krooni ja 51.333, 33 krooni nõude kostja 148.646, 15 krooni nõudega, kuna see nõue on tagatud hüpoteegiga. Kostjal on hageja vastu kokku nõudeid summas 120.665, 43 krooni, hageja võlgneb kostjale hagiavalduse punktis
  37. 1 märgitud nõude eest 148.646, 15 krooni. Nõuete vahe summas 27.980, 72 krooni on hageja kostjale tasunud. Seega saab hagiavalduse punktis
  38. 1 märgitud nõude lugeda rahuldatuks tasaarvestuse teel.
  39. novembri
  40. a. kinnistu jagamise ja kinnistu ostu-müügi ja hüpoteegi seadmise lepingust ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mis lubaks hüpoteegiga tagatuks lugeda nõudeid, mis hüpoteegipidajal tekivad omaniku vastu nõude loovutamisega. Hageja ei ole esialgse sissenõudjaga sõlminud kokkulepet hüpoteegi ülekandmise kohta nõuete loovutamisel. Hageja tahe oli suunatud sellele, et hüpoteek tagaks üksnes hageja ja esialgse sissenõudja vahelistest lepingutest tulenevaid nõudeid. Kostja nõudejääk hüpoteegi katteks moodustab 148.646, 15 krooni ja vahe 27.980, 72 krooni on hageja kostjale tasunud ning nõude saab lugeda rahuldatuks tasaarvestuse teel, siis on hagejal kui koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele. Omanikuhüpoteegi tekkeks on vajalik esitada omanikul notariaalselt kinnitatud avaldus. Hüpoteegipidaja peab andma kandeks notariaalselt kinnitatud nõusoleku. Hageja on õigustatud kahtlema, et hüpoteegipidajaks olev kostja niisuguse tahteavalduse esitab. Seda 3 tahteavaldust võib asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Muud pooltevahelised vastastikused nõuded ei oma vaidluse lahendamiseks tähtsust. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on esitanud hagi sellises kontekstis, nagu piirduks kostja nõue hageja vastu AS-ilt Balti Investeeringute Grupp omandatud 150.356 krooni nõudega. Tegelikult on kostjal hageja vastu tasaarvestusi arvestades nõudeid 835.809, 83 krooni ulatuses, sealhulgas riisumisest tekkinud 430.000 krooni nõue (välja mõistetud Tallinna Linnakohtu
  41. augusti
  42. a. otsusega kriminaalmenetluses, millega hageja mõisteti süüdi riisumises), leppetrahvi ja kohtukulu nõue summas 316.000 krooni (Harju Maakohtu
  43. märtsi
  44. a. tagaseljaotsusega väljamõistetud leppetrahv 300.000 krooni ja kohtukulu 16.000 krooni), samuti kostja poolt AS-ilt Balti Investeeringute Grupp omandatud nõue 150.356 krooni ja ISP Telecomilt omandatud nõue 17.877 krooni. Seega oli kostjal hageja vastu sundtäidetavaid nõudeid summas 914.233 krooni. Kostja on täitemenetlus käigus saanud hageja pangaarvelt 38.896, 51 krooni ja teinud ise tasaarvestuse summas 39.526, 66 krooni. Kostjal on eluasemelaenulepingust tulenevalt täiendavad hüpoteegiga tagatavad nõuded hageja vastu (viivise ja saamata jäänud tulu nõue). Hageja poolt esitatud CC ja DD nõuete tasaarvestamist kostja ei tunnista seni, kuni nimetatud ei ole esitanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 172 nimetatud dokumenti. Tasaarvestada ei saa nõudeid, millele saab esitada vastuväiteid.
  45. veebruaril
  46. a. esitatud avalduses taotles kostja hagi aegumise kohaldamist. Avalduse kohaselt ei ole kostjale täpselt teada hagejale täitmisteate kättetoimetamise aeg, kuid igal juhul toimus see enne
  47. maid
  48. a. Seega esitati hagi kaugelt rohkem kui 30 päeva pärast seda. Kostja märkis lisaks, et DD nõude jääk, arvestades talle tasutud summasid, saab olla mitte suurem kui 1857, 27 krooni, CC nõude suurus ei saa aga olla suurem kui 29.589, 87 krooni. Hageja seisukoht aegumise väite kohta Vastuseks kostja taotlusele kohaldada hagi aegumist leidis hageja, et hageja ei ole esitanud hagi täiteasja 014/2006/72 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, millega kostja on hageja nõuet seostanud. Seega ei saa selles täiteasjas hagejale
  49. märtsi
  50. a. täitmisteate kättetoimetamist seostada hagi aluseks olevate täiteasjadega. Esimese astme kohtu otsus
  51. märtsi
  52. a. otsuse resolutsioonis märkis Harju Maakohus, et rahuldab kostja taotluse aegumise kohaldamise kohta ning kohaldab XX’i hagis Belesta Grupi AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ning tahteavalduse tegemisele kohustamise tuvastamise nõudes hagi aegumist. Kohtukulud jättis kohus hageja kanda. Otsuse kohaselt võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg. 3 kohaselt teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamiseks, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg. 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Täitetoimiku nr. 032/2004/1099 (praegune täiteasja nr. 014/2006/313) väljavõttest nähtuvalt on kuupäevaga
  53. august
  54. a. täitekutse (täitetoimingust teatamine) XX vastu võtnud
  55. septembril
  56. a. Hagi esitas ta kohtusse
  57. juulil
  58. a., seega hiljem seaduses sätestatud tähtajast. XX’i hagis Belesta Grupi AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ning tahteavalduse tegemisele kohustamise tuvastamiseks tuleb kostja taotluse alusel kohaldada aegumist ning kohtuotsust tuleb käsitleda lõppotsusena. 4 Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohtu otsus ei ole õige, paludes selle tühistada ning saata tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kaebuse kohaselt kohaldas kohus aegumist kõigi esitatud nõuete osas, kuid TMS § 221 lõikes 3 sätestatud 30-päevane aegumistähtaeg ei kohaldu tasaarvestamise, hüpoteegi hageja nimele kandmise ja tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamise nõuetele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg. 5 kohaselt on kinnisomandi üleandmise, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Tasaarvestamise nõude korral on aegumistähtaeg kolm aastat. Õige ei ole maakohtu seisukoht ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegumise osas. Maakohus on kohaldanud aegumist täiteasjas 032/2004/1099 (praegune number 014/2006/313), kus hageja on täitekutse vastu võtnud
  59. septembril
  60. a. Kohus ei ole välja selgitanud, kas täitemenetlust ka tegelikkuses läbi viidi või oli see peatatud, mil apellandil oli seadusest tulenev õigus jätta sooritused tegemata. Kostja taotles täiturilt täitemenetluse uuendamist alles pärast hüpoteegi loovutamise lepingu sõlmimist. Kohtutäitur Kaire Põlts taandas end
  61. juuli
  62. a. otsusega täiteasja menetlemisest ja edastas täitetoimiku täiturile Marek Laanemetsale, kes uuendas menetluse juulis
  63. a. Oluline on see, millal hageja sai teada, et hüpoteegipidajaks (sissenõudjaks) on kostja. Enne
  64. juunil
  65. a. kostja ja AS-i Balti Investeeringute Grupp vahel sõlmitud kokkulepet hüpoteegi ülekandmise kohta kostjale ja avaldust kostja hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kandmiseks puudus hagejal alus nõuda hüpoteegi kandmist tema nimele ning kostja tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamist, sest kostja ei olnud hüpoteegipidaja. Kohtutäitur Kaire Põlts teavitas hagejat viidatud notariaalse kokkuleppe sõlmimisest
  66. juunil
  67. a. Hagejal tekkis õigus nõuda tasaarvestamist ja hüpoteegi oma nimele kandmist alates
  68. juunist
  69. a. Hagi on seega esitatud tähtaegselt. Vastus apellatsioonkaebusele Vastuses apellatsioonkaebusele leiab kostja, et ringkonnakohus on kaebuse võtnud ebaõigesti menetlusse: apellant venitab menetlust, kuritarvitades oma menetlusõigust, jättes kohtudokumentidele järele minemata, esitades taotlusi ja jättes kohtu poolt antud tähtajad kohustuste täitmiseks järgimata. Ka sisuliselt ei ole apellatsioonkaebus põhjendatud. Kohtul ei ole kohustust välja selgitada, kas täitemenetlust ka tegelikkuses läbi viidi või oli täitemenetlus peatatud, sest iga pool peab ise esitama end õigustavad asjaolud ja neid tõendama. Apellant ei ole seda teinud. Isegi kui eeldada, et täitemenetlus oli peatatud, siis ei too see kaasa hagi aegumise peatumist, sest see tooks kaasa mitte kohustuse täitmise peatumise, vaid täituri õiguse mitte läbi viia täitetoiminguid. Hageja taotlus täitemenetluse peatamiseks oli esitatud oluliselt pärast täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi aegumist. Ka menetluse uuendamisel ja kostja ning AS-i Balti Investeeringute Grupp vahel sõlmitud lepingul ei ole hagi aegumise seisukohalt tähtsust. Kostja nõustub kõigi kohtuotsuses toodud põhjendustega. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada, tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium leiab, et vaidlusaluses asjas esineb menetlusõiguse normi – § 656 lg. 1 p. 5 – rikkumine, mis osundatud sätte kohaselt võib olla aluseks tsiviilasjas tehtud otsuse üksnes apellatsioonkaebuse põhjal tühistamiseks ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. 5 TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõuded otsuse põhjendusele on sätestatud TsMS § 442 lõikes 8, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu vaidlustatud otsuse põhjendus kirjeldatud nõuetele ei vasta. Nii ei ole maakohus tuvastanud vaidluse lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid. Otsusest ei nähtu isegi, milline on otsuse põhjenduses viidatud täitetoimiku 032/2004/1099 (või 014/2006/313) seos nende täiteasjadega, milles täitemenetluse lubamatuks tunnistamist on hageja hagiavalduse kohaselt taotlenud (025/2004/1096 ja 025/2005/207). Otsuse põhjendusest ei selgu, milline on see pooltevaheline õigussuhe, milles maakohus luges hageja poolt esitatud hagi aegunuks. Otsuse põhjenduses esitatud järeldust täitmisteate kättetoimetamise ja hagi aegumise kohta ei ole vaidluses esitatud faktiliste asjaoludega seostatud. Otsuses ei ole maakohus vastanud ka hageja väitele selle kohta, et täitmisteadet, mille kättetoimetamisega kostja seostab hagi aegumise, ei saa seostada täitemenetlustega, mille lubamatuks tunnistamist on hageja hagis hagenud. Et maakohus ei tuvastanud asja lahendamiseks olulist faktiliste asjaolude kogumit, siis ei ole ta pidanud vajalikuks ka hinnata selle kohta kohtule esitatud tõendeid. Üldse mingit põhjendust ei sisalda kohtuotsus selle kohta, miks on aegunud hageja poolt hüpoteegi tema nimele kandmiseks esitatud nõue ning hageja nõue tuvastada, et kostjal on kohustus teha vastav tahteavaldus. Kirjeldatud rikkumist ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada, kuna asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi esmakordsel selles menetluses tuvastamisel piirataks poolte õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata, sest kassatsioonimenetluse eripärast tulenevalt ei oleks pooltel sel juhul võimalik üldse kaevata tõendite hindamise ja selle alusel faktiliste asjaolude tuvastamise peale. Lisaks eespooltoodule ei vasta ka otsuse resolutsioon seaduses sätestatud nõuetele. TsMS § 442 lg. 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Vaidlustatud otsuse resolutsioonis on maakohus märkinud, et kohaldab aegumist, ei ole aga ühemõtteliselt ja selgelt märkinud seisukohta hagi lahendamise kohta. Niisugust selget seisukohta hagi lahendamise kohta ei sisalda ka otsuse põhjendus. Samuti ei ole maakohus otsustanud hagi tagamise abinõude üle, kuigi
  70. septembri
  71. a. määrusega oli kohus hagi taganud ja kooskõlas TsMS § 386 lg. 4 lausega 1 oleks tulnud hagi tagamine tühistada kohtuotsusega, kui hagi jäi rahuldamata. Menetluskulude jaotuse osas ei ole otsuse resolutsioon ja põhjendus kooskõlas, sest põhjenduse kohaselt on jäetud hageja kanda menetluskulud, resolutsiooni kohaselt aga kohtukulud. Et menetluskulu ja kohtukulu mõisted ei kattu, siis on tegemist kohtuotsuse vastuoluga. Vastuseks vastustaja poolt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta esitatud vastuväitele peab kolleegium vajalikuks märkida, et ei pea võimalikuks apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist TsMS § 643 lg. 1 alusel sellest tulenevalt, nagu oleks apellatsioonkaebus menetlusse võetud TsMS § 637 lg. 1 p. 3 rikkumisega. Osundatud sätte kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Apellant on tasunud kaebuselt riigilõivu 24.200 krooni. Tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse määramisel on ringkonnakohus ise olnud ebatäpne, kohustades
  72. aprilli
  73. a. määrusega tasuma apellanti riigilõivu 24.250 krooni ja
  74. juuli
  75. a. määrusega 24.500 krooni, vastuoluline on summa osas ka
  76. detsembri
  77. a. määrus. Seaduse kohaselt tuli tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 24.250 krooni, seega on vähem tasutud 50 krooni. Arvestades aga tasutud ja tasumata riigilõivuosa proportsiooni, ei oleks 6 apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine riigilõivu ebaolulise osa tasumata jätmise tõttu olnud kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega. Hagejalt tasumata riigilõivuosa 50 krooni sissenõudmine on võimalik TsMS § 179 lg. 1 alusel pärast kohtulahendi jõustumist. Ülejäänud vastustaja poolt kirjeldatud asjaolud ei anna iseenesest alust apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Menetluskulud poolte vahel tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.