1-18-6526/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2020, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-6526 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi 2020 määrus Igor Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Igor Smirnovi (ik 36206142721) kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Objartel & Partnerid advokaat Heiki Kuninga poolt Igor Smirnovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 151,20 eurot (sh käibemaks 25,20 eurot).
6. Mõista Igor Smirnovilt riigituludesse välja menetluskuluna 151,20 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Igor Smirnovil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 22.10.2018 otsusega tunnistati I. Smirnov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust, KarS § 200 lg 2 p-de 5 ja 8 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. I. Smirnovile mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud ja 24 päeva vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 2 aasta 9 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuseni. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.05.2018 ja lõpeb 26.03.
10. Tartu Vangla esitas 20.11.2019 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 25.03.2020 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Esmalt leidis maakohus, et täidetud on küll formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
12. I. Smirnov omab viit kehtivat kriminaalkaristust. Toime pandud kuriteod on eriliigilised, sealhulgas on raskeid isikuvastaseid kuritegusid ja valdavalt on teod ette planeeritud.
13. Maakohus leidis, et I. Smirnovi puhul ei ole täidetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise esmane tingimus, s.o õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. I. Smirnovil on neli kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise tõttu. Rikkumiste põhjendustena on I. Smirnov välja toonud seljavalu, mida ei ole vangla tingimustes võimalik ravida. Maakohtu hinnangul on I. Smirnovi põhjendused otsitud ja tingitud subkultuurilistest hoiakutest, kuna viimane ei töötanud ka vabaduses ametlikult. Kuna isik ei soovi kinni pidada vanglas kehtestatud reeglitest, püsib risk, et ka vabaduses asub I. Smirnov reegleid täitma valikuliselt.
14. Kuigi I. Smirnovil on vabanemise korral toetavad lähedased, olid tal need ka varasemalt. Ka tema vabanemisjärgsetes elutingimustes on oht, kuna ühetoalisse korterisse peaksid asuma kolm täiskasvanud isikut. Maakohtu hinnangul on tegemist pigem konfliktiohtliku olukorraga. Samuti puudub I. Smirnovil vabanemise korral garanteeritud töökoht, samas on võlgnevusi ligi 8000 euro ulatuses. Enne vangistust ei olnud I. Smirnov aga stabiilse tööga hõivatud, isik tegi kas juhutöid või varastas. I. Smirnovi on ka varavastaste kuritegude eest korduvalt karistatud, mis viitab, et isik ei saanud vabaduses majanduslikult hakkama ja oli kasu saamise eesmärgil nõus kasutama ka vägivalda. Tööst keeldumine kinnipidamiskohas viitab võimalusele, et ka vabaduses ei soostu isik ametlikult tööle asuma.
15. I. Smirnov on küll vabanemise korral valmis läbima sõltuvusteemalise rehabilitatsiooni, kuid ei oma ettekujutust, kuidas seda teha. Maakohtu hinnangul on mingisugused muutused I. Smirnovis küll tekkinud, kuid need ei ole piisavad, et vabaduses alkoholita toime tulla. Seda enam, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviija sõnul on I. Smirnov enamuse oma elust viibinud kinnipidamisasutustes. Alkohol oli ja on I. Smirnovi jaoks probleem ning õigusrikkumiste katalüsaator. Ilma spetsialistide abita ja pideva ravita ning absoluutse nulltolerantsita alkoholi suhtes ei ole I. Smirnovil võimalik õigusrikkumistest hoiduda. Seega tuleks I. Smirnovil leida raviasutus või rehabiliteerimiskeskus, kus spetsialistid sõltuvusega tegeleksid.
16. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et I. Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. I. Smirnovi varasem elukäik ja vabanemisjärgsed tingimused viitavad suure tõenäosusega käitumiskontrolli taaskordsele ebaõnnestumisele. 2 Määruskaebus
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I. Smirnovi kaitsja advokaat H. Kuningas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist.
18. Maakohtu määruse rõhuasetus on neljal distsiplinaarkaristusel. Kaitsja on seisukohal, et iga rikkumise juures tuleks hinnata selle raskust ja ohtlikkust. Maakohus eeltoodut teinud ei ole, mistõttu ei ole määrus ka seaduslik. Maakohus ei ole millekski pidanud I. Smirnovi selgitusi tööst keeldumise kohta, s.o põhjuseks ei ole mitte soov tööst keelduda, vaid seljavalu. Valu olemasolu saab kinnitada vaid arst, kuhu vanglas ei saa pöörduda päevapealt. Maakohus ei ole piisaval määral põhjendatud, miks ta I. Smirnovi ütluseid usaldusväärseteks ei pea. Viimasest distsiplinaarrikkumisest on möödas kaheksa kuud. Seega saab öelda, et tegemist ei ole värske rikkumisega ja asjaolu, et I. Smirnov on pärast viimast rikkumist täitnud sisekorraeeskirju, tuleks tema käitumise hindamisel arvesse võtta. Seega ei ole maakohtu rõhuasetus kehtivatele distsiplinaarkaristustele asjakohane ja põhjendatud.
19. Maakohus peab riskiks ka elukohta, kuhu I. Smirnov elama asuks. Kui korteriomanik ja elanikud on nõus isiku enda juurde võtma, kaitsja eeltoodus riske ei näe. Seega on maakohtu määruses toodu vastuolus seadusega. Lisaks tuuakse maakohtu määruses välja ka kindla töökoha puudumine. Ka eeltoodu on põhjendamata ja vastuolus seadusega. Töökoha olemasolu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemiseks ei ole kohustuslik. Eeltooduga samaväärne on enda arvele võtmine Töötukassas ja selleks on I. Smirnov valmis.
20. Lisaks ei ole maakohus arvesse võtnud, et I. Smirnovil on tugiisik ja tal on võimalik abi saada Mihkelsoni Keskuselt, mis pakub abi taasühiskonnastamisel. Mis puudutab aga I. Smirnovi suhteid alkoholiga, siis siinkohal on maakohus jätnud tähelepanuta I. Smirnovi enda selgitused kohtuistungil, kus viimane selgitas, et soovib alkoholist loobuda ja minna ravile. Kaitsja hinnangul ei pea süüdimõistetu konkreetselt ära näitama, kuhu ta ravile sooviks pöörduda. Selles osas saab süüdimõistetut aidata kriminaalhooldusametnik, tugiisik või perearst. Seega selguksid ravile pöördumise võimalused alles pärast vanglast vabanemist. Ühtlasi ei näe I. Smirnovi individuaalne täitmiskava ette rohkem sotsiaalprogramme, mistõttu kinnipidamiskohas enam täiendavalt antud probleemiga tegeleda ei saaks. Ühtlasi saaks I. Smirnovile täiendava kohustusena määrata laboratoorse vereanalüüsi andmise kohustuse, tuvastamaks alkoholitarvitamist.
21. Viimaks on maakohus välja toonud sedagi, et I. Smirnov on suurema osa oma elust veetnud kinnipidamiskohas. Kuigi kuritegude jätkuv toimepanemine tekitab kahtluseid süüdimõistetu õiguskuulekuses, ei selgu maakohtu määrusest siiski, miks eeltoodu võimaldab järeldada, et ka pärast käesolevat vangistust ei ole I. Smirnovi hoiakud ja suhtumine muutunud.
22. Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2020 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 22.04.2020 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
23. Ka ringkonnakohus ei vabasta I. Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
24. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt 3 tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ja maakohus ei ole eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on vastupidiselt määruskaebuses toodule arusaadavalt põhjendanud, miks I. Smirnov tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta. Sellest tulenevalt ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I. Smirnovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
25. Vastupidiselt määruskaebuses toodud seisukohale on I. Smirnovi puhul kriminaalkolleegiumi hinnangul siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab I. Smirnov lausa nelja kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaitsja leiab kaebuses, et maakohtul tulnuks hinnata rikkumiste raskust, missugune seisukoht on ainetu. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et määratud distsiplinaarkaristusi ei ole siiski võimalik jagada n-ö „rasketeks“ ja „mitte rasketeks“. Hoolimata konkreetsest rikkumisest näitab distsiplinaarkaristuse olemasolu, et kinnipeetav on vanglas rikkunud kehtivat korda. Samuti, et I. Smirnovil on isegi range järelevalve tingimustes mõningaid probleeme kehtivale korrale allumisega. Eeltoodu aga ei tekita kriminaalkolleegiumis veendumust, et I. Smirnov oleks sellest tulenevalt suuteline käitumiskontrolli tingimusi edukalt täitma.
26. Mööda ei saa vaadata ka I. Smirnovi alkoholitarvitamise harjumusest, kuna eeltoodu on otseses seoses tema poolt toime pandud kuritegudega. Määruskaebuses tuuakse välja, et vabanemise korral sooviks I. Smirnov minna alkoholismivastasele ravile. Kriminaalkolleegium küll hindab I. Smirnovi soovi alkoholist täielikult loobuda ja ravile asuda, kuid ringkonnakohtu hinnangul on tegemist üksnes I. Smirnovi suusõnalise lubadusega, mida ta vabaduses täita ei suudaks. Nimelt nähtub asja materjalidest, et valdav enamus I. Smirnovi kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes (omab viit kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas kuuendat korda) ja pärast varasemaid vangistusi on isik jätkanud alkoholi tarvitamist. Sellest tulenevalt ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et vabaduses suudaks I. Smirnov alkoholitarvitamisest hoiduda. Nimelt puudub I. Smirnovil suure tõenäosusega sisemine motivatsioon ka tegelikkuses alkoholist loobuda, arvestades tema pikka kriminaalset minevikku ja tihedaid seoseid alkoholiga. Samuti leiab ringkonnakohus sedagi, et arvestades I. Smirnovi kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei oleks ka kriminaalhooldusametniku järelevalve midagi taolist, mis tagaks täie kindlusega I. Smirnovi kainuse ja seeläbi õiguskuulekuse, kuna viimasel on ilmselgeid probleeme kehtivalt korrale allumisega.
27. Mis puudutab aga kaitsja poolt toodud võimalust kohustada I. Smirnovi andma igakuiselt vereanalüüse, kontrollimaks tema alkoholikeelust kinnipidamist, siis siinkohal leiab ringkonnakohus, et vereanalüüsist võib küll kasu olla, aga samas, kui I. Smirnov peaks hetkeajendil alkoholi tarbima ja selle tulemusena enesekontrolli kaotama, mis päädiks kuriteo toimepanemisega, ei oleks edasisest kriminaalhooldusametnikule vereanalüüsi tulemuse esitamisest enam mingisugust kasu. Teisisõnu ei ole vereanalüüsi määramise kohustus piisavaks vahendiks, mis ilmtingimata tagaks I. Smirnovi poolt alkoholikeelust kinnipidamise ja tema edasise õiguskuulekuse.
28. Kokkuvõtvalt, arvestades I. Smirnovi isikut ja tema varasemat elukäiku, on tema vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht, mida ei oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega, sealhulgas raviasutusse asumisega, vähendada.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25.03.2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4
30. Kaitsja advokaat H. Kuningas taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 151,20 eurot (sealhulgas käibemaks 25,20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 151,20 eurot I. Smirnovi kanda. (digitaalallkirjad) Mati Kartau Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas