1-15-9694/1222

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-15-9694 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi 2020 määrus Sergei Sõštšikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Sõštšikovi (ik 38403152723) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 22.12.2016 otsusega tunnistati S. Sõštšikov süüdi KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4, § 200 lg 2 p-de 2, 7 ja 8, § 121, § 136 lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 263 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 11 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
5. Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2018 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja S. Sõštšikov mõisteti KarS § 255 lg 1, § 263 p 1, § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks. Tartu Ringkonnakohtu otsusega mõisteti S. Sõštšikovile karistuseks 9 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti S. Sõštšikovile 8 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.06.2015 ja lõpeb 29.05.
7. Tartu Vangla esitas 27.11.2019 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Sõštšikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
8. Tartu Maakohtu 25.03.2020 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Esmalt leidis maakohus, et täidetud on küll formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
9. S. Sõštšikov omab kolme kehtivat karistust, isik on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mis on ajas muutunud raskemaks. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud loota, et vangistus, kui spetsiifiline karistusliik, suudaks S. Sõštšikovi hoida õiguskuulekal teel. S. Sõštšikovi uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge ja tema vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid.
10. Maakohus peab positiivseks, et S. Sõštšikovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on asunud omandama keskharidust. S. Sõštšikovil on vabanemise korral olemas kindel töökoht, mis on oluline, kuna isikut on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Majandusliku kasu saamiseks eesmärgil oli ta valmis kasutama ka vägivalda. Tasumata nõudeid on S. Sõštšikovil ligi 10 000 euro ulatuses, vähene töökogemus ja nõuete suurus ning varasemast nähtuv soov teenida hõlptulu võivad aga maakohtu hinnangul viia uute kuritegude toimepanemiseni. Ja seda ka hoolimata kindla töökoha olemasolust.
11. Samuti nähtub asja materjalidest, et S. Sõštšikov on narkootiliste ainete sõltlane, kes vajab nõustamist ja tuge ning tagasilangus võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Seda näitab isiku varasem elukäik, kuna S. Sõštšikov ei ole varasematest karistustest ja talle antud võimalustest järeldusi teinud.
12. Maakohus nõustus prokuratuuriga, et S.Sõštšikov on pikalt viljelenud kuritegelikku eluviisi, teades, et tema käitumine on ebaseaduslik. See suurendab aga tema tegude ebaõigsust veelgi. Kokkuvõtvalt kõneleb see tema ennetähtaegse vabastamata jätmise kahjuks hoolimata mõningatest positiivsetest näitajatest. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Sõštšikovi kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist.
14. S. Sõštšikov soovib vabanemise korral pöörduda spetsialistide poole, et vabaneda narkootiliste ainete tarvitamisest. Kinnipidamiskohas ei ole ta küll sellekohaseid sotsiaalprogramme läbinud, kuid eeltoodu ei tulene süüdimõistetust. Maakohus oleks saanud määrata S. Sõštšikovile katseajaks kohustuse vastavad sotsiaalprogrammid läbida. S. Sõštšikov on kinnipidamiskohas viibinud veidi vähem kui viis aastat, mistõttu ei ole ta pikemaajaliselt narkootikume tarvitanud. Eeltoodu viitab sellele, et ta oleks ka vabaduses seega suuteline tarvitamisest hoiduma. Pärast tema vahistamist ei tekkinud tal terviseprobleeme, mis oleksid viidanud tugevale narkootiliste ainete sõltuvusele.
15. Vangla materjalidest nähtub, et S. Sõštšikov on kinnipidamiskohas käitunud positiivselt. Kuna tema suhtes tehtud otsus jõustus alles 05.05.2019, puudus tal võimalus osaleda tööhõives. Pärast otsuse jõustumist on ta osalenud sisekorratöödes ja talle ei ole selles osas etteheiteid. Vabanemise korral on tal olemas kindel töökoht ja seega võimalus teenida elatist ning tasuda 2 temal lasuvaid nõudeid. Maakohus viitab tasumata nõuetele, mis koosmõjus vähese töökogemusega peaks justkui tõstma uute kuritegude toimepanemise riski. Vanglas töötades ei ole võimalik olulises ulatuses nõudeid tasuda, kuna töötasu suurus seda reeglina ei võimalda. Seega ei saa ainuüksi nõuete olemasolu ja vähest töökogemust pidada kuritegude toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks.
16. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et S. Sõštšikov on enda käitumise negatiivseid tagajärgi mõistnud ja soovib oma varasemat elustiili muuta. S. Sõštšikov soovib vabanemise korral asuda tööle ja käituda seaduskuulekalt. Elektroonilise järelevalve all on kontroll tema käitumise üle tagatud ja väiksemgi kõrvalekalle kehtestatud nõuetest võib lõppeda karistuse täitmisele pööramisega.
17. Tartu Ringkonnakohtu 13.04.2020 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 21.04.2020 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
18. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Sõštšikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
19. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ja maakohus ei ole eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on vastupidiselt määruskaebuses toodule arusaadavalt põhjendanud, miks S. Sõštšikov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta. Sellest tulenevalt ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Sõštšikovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
20. Ei saa eitada, et S. Sõštšikovi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid – kinnipidamiskohas on täitnud temale koostatud individuaalset täitmiskava, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja isik omab vabanemise korral kindlat elukohta. Samas ei kaalu eeltoodu siiski üle S. Sõštšikovist lähtuvat suurt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Karistusregistri andmetel omab S. Sõštšikov kolme kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas teistkordselt. Seega ei ole varasemad kriminaalkaristused, sealhulgas vabadusekaotuslik karistus, mõjutanud S. Sõštšikovi hoiakuid positiivses suunas. Ka kuriteod, mida S. Sõštšikov on toime pannud, on äärmiselt eriliigilised – käesolevat karistust kannab narkootilise aine käitlemise, kehalise väärkohtlemise, röövimise ja väljapressimise eest. Oluline on ka seegi, et kui varasemalt S. Sõštšikov vägivallaga seotud kuritegusid toime ei pannud, siis käesolevalt lisandus S. Sõštšikovi poolt toime pandusse ka vägivald. Eeltoodu oli suure tõenäosusega tingitud eelkõige sellest, et S. Sõštšikov sai toime pandud kuritegudest suuremat majanduslikku tulu, mille nimel ei kõhelnud ta ka vägivalda kasutada. Arvestades toodut, tuleb S. Sõštšikovi võimalikku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist põhjalikumalt kaaluda, kuna isikult võib vabaduses n-ö „vanade harjumuste“ juurde naastes oodata raskete, sealjuures vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist.
21. S. Sõštšikov pani kuritegusid toime, nagu öeldud, tingituna majandusliku kasu saamisest, aga samas ka grupi mõjul ja temal lasuvast narkootilise aine sõltuvusest. Seega tuleb siiski nõustuda maakohtuga, et S. Sõštšikovi tasumata nõuete suurus ja asjaolu, et enne käesolevat vangistust pani S. Sõštšikov kuritegusid toime just nimelt majandusliku kasu saamise eesmärgil, võib olla tema puhul retsidiivsusriski suurendavaks asjaoluks. Nimelt ei ole välistatud, et olukorras, kus 3 ametliku tööga teenitud tasu ei peaks rahuldamata S. Sõštšikovi vajadusi või tal tekivad majanduslikud raskused, asub S. Sõštšikov taaskord n-ö „vanade harjumuste najal“ uusi kuritegusid toime panema. Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et mõningane risk püsib S. Sõštšikovi puhul ka narkootikumide osas, mis vabaduses olid talle vabalt kättesaadavad ja arvestades ka tema poolt toime pandud kuritegu ning sellest tingituna tõenäoliselt suurt kriminaalset tutvusringkonda, ei oleks tal raske neid ka vabanemise korral uuesti hankida.
22. Kokkuvõtvalt, arvestades S. Sõštšikovi isikut ja tema varasemat elukäiku, puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et kriminaalhooldusele allutamisest ja seeläbi määratavatest kohustustest oleks S. Sõštšikovi puhul midagi sellist, mis aitaksid täie kindlusega tagada tema õiguskuulekuse, mistõttu tuleb S. Sõštšikov jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25.03.2020 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (digitaalallkirjad) Mati Kartau Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas