KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.veebruaril 2020 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-19-6141 (650019000123) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sek

(Karistusseadustik) § 218 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot. Menetlusalune isik Kovan Mohammad, isikukood 39701070030, xxx Vabariigi kodanik, kannab karistust Viru vanglas Kohtuväline menetleja Justiitsministeeriumi Melnikova RESOLUTSIOON VTMS (Väärteomenetlusseadustik) § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus vanglate osakonna esindaja Ester OTSUSTAS: Kovan Mohammadi kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna 29.11.2019 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 650019000123 osaliselt, karistuse osas. Kovan Mohammad karistada

§ 218

lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut summas 400 (nelisada eurot).

§ 66

lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi summas 400 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahvi esimene osa tuleb tasuda 30-päevase ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele: Swedbank – EE932200221023778606 1 SEB – EE891010220034796011 Nordea Pank – EE701700017001577198 Maksekorraldusele märkida kohustuslikus korras viitenumber 4100081857 ning selgitus „Viru vangla, väärteomenetlus 650010000123, Kovan Mohammad“ Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest (menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse araabia keelde tõlgitud teksti kättesaamisest). Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 05.03.2020 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 27.02.2020 Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( ehk 31.03.2020) juhul, kui ükski kohtumenetlusepool ei ole kohtuotsuse peale kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Viru vangla ametnik koostas 31.10.2019 väärteoprotokolli, mille alusel süüdistati menetlusalune isik selles, et: 27.06.2019 kl 21.20 paiku lõhkus ta kambri K109 akna, tekitades kahju 49 eurot. 27.06.2019 kl 23.54 paiku lõhkus ta kambri K109 akna, tekitades kahju 49 eurot. 27.06.2019 kl 23.54 paiku lõhkus ta kambri K109 WC-poti loputuskasti, tekitades kahju 36 eurot. 03.07.2019 kl 15.00 paiku lõhkus ta kambri K109 WC-poti loputuskasti, tekitades kahju 36 eurot. 03.07.2019 kl 16.30 paiku lõhkus ta kambri K109 WC-poti loputuskasti, tekitades kahju 36 eurot. Isiku tegu kvalifitseeriti kui võõra asja rikkumine või hävitamine (

§ 203

lg 1), millega aga ei olnud tekitatud oluline kahju (

§ 218

lg 4) ehk tegu oli toime pandud väheväärtusliku asja vastu (

§ 218lg 1).

Viru vangla ametnik koostas 29.11.2019 otsuse, millega tunnistas isiku süüdi

§ 218

lg 1 järgi ja karistas teda rahatrahviga summas 600 eurot ( 150 trahviühikut, 1 trahviühik on 4 eurot.) Viru maakohtusse saabus 03.12.2019 menetlusaluse isiku kaebus, milles ta tunnistas, et lõhkus vanglas asju, kuid sellel oli oma põhjus. Tal on teiste vangidega probleeme. Keegi vanglas ei räägi inglise keelt. Vangid ründavad teda ja tekitavad talle stressi. Ta kahetseb. Tal ei ole raha, küll aga võlad kohtutäiturile. Töötada ta ei saa kehva tervise pärast. Isik taotles kaebuse arutamist kohtuistungil, kohtutoimik lk

1. Kohtuistungil täpsustas menetlusalune isik, et ta taotleb rahatrahvi tühistamist. 2 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil andis isik ütlusi ja selgitas, et ta ei vaidlusta otsuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Tõepooles, ta lõhkus vara, selleks oli põhjust. Põhjusteks nimetas isik vangla suhtumist temasse, näiteks talle ei olnud võimaldatud helistama vanematele. Samuti ei arvestanud vangla tema taotlusega, et osa vange ei sobinud talle olla kambrikaaslased. Ühe vangiga oli tal probleeme juba Tallinna vanglas, teine kaasvang ähvardas, et ründab teda, kui isik jäetakse tema kambrisse. Ta ei valda vene ega eesti keelt, vanglast ei oska keegi inglise keelt. Tal on raske vanglas esitada taotlusi ja sellega ei arvestata. Kohtuistungil andis tunnistaja K. K. (valvur) ütlusi, et 27.06.2019 lõhkus Kovan Mohammad kahel korral akna ja ühel korral WC-poti loputuskasti. Tunnistaja nägi kahel korral uksesilmast, kuidas isik esimesel korral lõi akna toruosaga, teisel korral lõi jalaga. Aknad olid igal korral kohe ära vahetatud. Viimasena oli lõhutud WC-poti loputuskast. Tunnistaja sisenes kambrisse ja nägi lõhutud eset. Isik avaldas, et ta lõhub kasvõi hommikuni. Isikuga suheldi inglise keeles niipalju, nagu tunnistaja seda oskas. Tunnistaja L. L. (valvur) kinnitas tunnistaja K. K. ütlusi. Tunnistaja nägi esimese akna lõhkumist uksesilmast, seda tegi Kovan Mohammad. Tunnistaja L. jälgis olukorda olles kambrist väljaspool, kui igal korral vahetati aken ära. Tunnistaja kinnitas, et isik vastas, et lõhub kas hommikuni, sest talle ei sobi kambrikaaslane ja ta sooviks üksi kambris olla. Suheldi inglise keeles, seda niipalju, nagu tunnistaja oskab. Tunnistaja R. R. (valvur) andis ütlused, et õhtul 03.07.2019 tuli kutse kambrist K109, kus viibis menetlusalune isik ja kuhu enne seda oli paigutatud ka teine vang. Teatati, et kambris on lõhutud WC-pott. Kambri kontrollimisel selgus, et lõhutud on WC-poti loputuskast. Kovan Mohammad tunnistas lõhkumist. Loputuskast olid ära vahetatud. Kui tunnistaja paigutas isiku taas kambrisse, suundus isik WC ruumi ja lõi jalaga puruks äsja äravahetatud loputuskasti. Ka seekord vahetati lõhutud loputuskast ära. Vestluses selgitas isik, et talle ei sobi kambrikaaslane, temaga oli varasemalt probleeme esinenud. Suhtlemine käis inglise keeles. Lõhutud vara on fikseeritud fotodele, väärteoasja materjalid tlk 4-7, 28-
2. Menetlusaluse isiku, tunnistajate K., L. ja R. ütlustega, samuti fotodega leidis täielikku kinnitust isikule väärteoprotokollis esitatud süüdistus väheväärtuslike asjade rikkumises ja hävitamises. Tahtlus Isik pani teo toime kavatsetult. Tema eesmärk oli lõhkuda vara, et vangla käituks tema soovi järgi. Tunnistaja L. ja K. kinnitasid, et isik lubas lõhkuda asju kas hommikuni, sest kambrikaaslane ei sobi talle. Isik arvas, et asjade lõhkumine viib selleni, et vanglal tuleb nõustuda isikuga. Sellele osutab asjaolu, et tulles tagasi kambrisse pärast loputuskasti vahetamist 03.07.2019, suundus ta kohe WC ruumi ja valvuri juuresolekul lõi jalaga äravahetatud loputuskasti puruks. Sellega soovis isik demonstreerida oma tahte püsivust ja järjepidevust asjade lõhkumisel, kuni tema soovid täidetakse. 3 Isiku tegu tuleb kvalifitseerida

§ 218lg 1 järgi.

Asja väheväärtusliku kahjustamise kvalifitseerimisel ei ole nõutav viide

§ 203

lg 1 süüteokooseisule, vaid süüdi tuleb tunnistada üksnes

§ 218

lg 1 järgi ( vaata Riigikohtu lahend 3-1-1-16-12, p 7) Õigusvastasus Ei ole asjaolusid, mis välistaksid isiku teo õigusvastasust. Isik püüdis kohtuistungil selgitada, et ta tegutses asjade lõhkumisel mitte niisama, vaid selleks oli tal põhjus. Põhjuseks tõi isik erinevad asjaolud, mille ühine osa on see, et vangla ei arvesta tema taotlustega - ei olnud võimaldatud helistama vanematele isiku soovitud ajal, ei ole arvestatud tema sooviga kambrikaaslase valikul. Kohus selgitab, et isiku toodud põhjused ei mõjuta tema toimepandud teo õigusvastasust. Tegu on lubatud ja ei ole õigusvastane siis, kui isik oleks tegutsenud hädakaitsel või hädaseisundis. Seda ei ole arutatavate juhtumite puhul tuvastatud. Kohtuistungil ei olnud tuvastatud asjaolusid, et isik peaks ennast kaitsma ja tõrjuma vahetut või vahetult eesseisvat rünnet. Siinjuures märgib kohus, et akna ja loputuskastide lõhkumisega ei ole võimalik ennast kaitsta. Samuti ei ole tuvastatud, et isik peaks kõrvaldama vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda õigushüvedele. Akna ja loputuskastide lõhkumine ei ole sobilik vahend vanglale esitatavate taotluste lahendamiseks või oma tahte läbisurumiseks. Isik on väärteo toimepanemises süüdi. Isik on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KARISTUS Karistuse aluseks on isiku süü suurus. Kohus peab arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtueelse uurimise käigus ei väljendanud isik kahetsust toimepandust. Kahetsus on kergendav asjaolu. Samas arvestab kohus, et kohtueelse uurimise käigus tunnistas ta tegu, ei eitanud lõhkumist. Oma kaebuses ja kohtuistungil väljendas isik kahetsust ja kohtul tekkis kohtuliku arutamise tulemusel veendumus, et isik mõistab nüüd oma teo lubamatust, ka sedagi, et väärtegude toimepanemisega ( asjade lõhkumisega) pole võimalik saavutada vanglale esitatavate taotluste täitmist. Seega arvestab kohus, et antud juhul esineb kergendav asjaolu - kahetsus. See asjaolu annab aluse karistuse kergendamiseks. Isik lõhkus väheväärtuslikku vara, kahel korral akna ja kolmel korral WC-poti loputuskasti. Ta tegi seda kahel päeval – 27.06.2019 ja 03.07.2019. Tema tekitatud kahju on 206 eurot. Isiku süü suurus on alla keskmise. Isik ei tegutsenud pikema aja jooksul, lõhkumised ei olnud ulatuslikud. Samas ei ole isiku süü suurus minimaalne. Isik tegutses kavatsetult ja igal korral muutus kamber kasutuskõlbmatuks – lõhutud akna või loputuskasti juures ei ole võimalik jätta isikud kambrisse, katkised asjad tuleb ära vahetada. 4 Karistuse määra hindamisel arvestab kohus süüdlase isikut. Ta kannatab karistust vanglas esimese astme raske kuriteo toimepanemise ees. Isik tunnistas, et ta on ka varem lõhkunud asju, nimelt 2018. aastal, kuid tol korral hüvitas ta kahju täielikult. Positiivne asjaolu, et isik on varasemalt tekitatud kahju hüvitanud. Negatiivne asjaolu on see, et praegu tekitatud kahju ei ole hüvitatud ega sellele isegi asutud. Kohus arvestab isiku argumenti, et ta on vanglas kultuuriliselt teistest erinev ( keeleline ja usuerinevus) ja möönab inimlikel kaalutlustel, et isikule on raske vanglaeluga kohaneda ka kultuurilise aspekti poolest. Väheväärtusliku asja vastu varavastase süüteo toimepanemise eest karistatakse

§ 218

lg 1 järgi rahatrahviga kuni 1200 eurot ( 300 trahviühikut, 1 trahviühik on 4 eurot) või arestiga. Seega on karistuse keskmine määr 600 eurot. Arvestades isiku süü suurust, mis on alla keskmise, karistust kergendavat asjaolu kahetsust ja süüdlase isikut, leiab kohus, et isikut tuleb karistada

§ 218

lg 1 järgi rahatrahviga summa 400 eurot (100 trahviühikut, 1 trahviühik on 4 eurot). Selline karistuse määr on sanktsiooni keskmisest määrast alla poole, üks kolmandik ülemmäärast. Süü suurus alla keskmise, isiku kahetsus ja isikut iseloomustavad asjaolud ei anna alust kergendada isiku karistust veelgi. Isiku tegu ei olnud ühe- või esmaskordne. Käesolevas asjas karistatakse isik vara hävitamise-rikkumise eest kokku 5 episoodis, mis olid toime pandud kahel päeval. Ka varasemalt,

1. aastal pani isik toime samalaadse teo, väärteomenetlus oli lõpetatud ja isik ei olnud karistatud, arvestades kahju hüvitamist. Kovan Mohammad rahaliste vahendite aruandest kohtutoimik lk 34-38 nähtub, et alates novembrist 2017 kuni juuli 2018 toetati isikut rahaliselt igakuiselt 200 euroga. Alates august 2018 kuni märts 2019 toetati perioodiliselt kogusummale 381 eurot. Alates aprill 2019 kuni jaanuar 2020 toetati igakuiselt summas 100 eurot, välja arvatud oktoober ja detsember
2. See näitab, et isiku rahaline toetamine on vähenenud ja see ei ole igakuine. Töötasu isik ei saa. Selles olukorras peab kohus põhjendatuks lubada tasuda rahatrahvi summas 400 eurot ositi ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5