) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt
lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning nimetatud ulatuses ei ole vaja lapse ülalpidamiskulusid tõendada. Hageja nõudiski kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses ning seepärast on jätnud kohus ka tähelepanuta kostja vastuväited nagu hageja seaduslik esindaja peaks lapse igakuiseid kulusid eraldi tõendama. Kuna lapse ülalpidamiskohustust täidab isa ning hageja nõuab elatist seaduses sätestatud määras, puudub täiendav vajadus ZZ sissetulekuallikate kontrollimise kohta. 4.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samas võib kohus
lg 2 kolmanda lause kohaselt mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaselaselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on mitmel korral juhtinud tähelepanu asjaolule, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu ebaproportsionaalselt suur ning suurelt osalt vanematelt tuleks elatis välja mõista väiksemas ulatuses (lahendid 3-2-1174-16; 3-2-1-35-17). Kohtu hinnangul on seega võimalik kohustatud isiku ülalpidamiskohustusest vabastada ulatuses, milles tal pole jõukohane elatist maksta. Käesoleval juhul on kostja töötasuks ca 1000 eurot (tl 45). Kostja on väitnud, et tema töötasust ei piisa elatise maksmiseks nõutud ulatuses. Tugineda tuleb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kostja on töövõimeline ning ainuüksi asjaolu, et tal on suured kohustused seoses elamispinna soetamisega, ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostjal on veel üks ülalpeetav, õppiv WW, kes on kohtuotsuse tegemise ajaks saanuks 21-aastaseks, kuid kohus leiab, et arvestades YY igakuist sissetulekut, ei jää teine laps elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, seda enam, et Kärtin Sibula suhtes kostjal enam seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ei ole. Eeltoodud asjaolud kogumis annavad kohtule põhjendatud aluse arvata, et YY majanduslik olukord võimaldab tal oma alaealisele lapsele miinimummääras elatist maksta, st et miinimummääras elatise maksmine on YY jõukohane. Hageja on nõus ja kohus arvestab elatise 4 2-19-12382 väljamõistmisel kostja poolt tasutud ülekandeid lapse ülalpidamiseks vastavalt tema konto väljavõttele summas 250 eurot (tl 57). Alates 19.08.2019 kuni 28.02.2020 on põhjendatud elatise nõudeks seega 1257,23 eurot järgmise arvestuse alusel: 18.08-31.12.2019, so 3 kuud ja 13 päeva summas 923,23 eurot [(3 x 270) + (13 x 8,71) ja alates 01.01.2020-29.02.2020, so 2 kuud summas 584 eurot (2 x 292). Nimetatud summadest tuleb maha arvata 250 eurot. Kostja on toonud elatise mittetasumise põhjusena asjaolu, et tal ei ole olnud võimalik elatist maksta, kuna lapse isa arveldusarve ei ole kostjale teada ning ta pole aktsepteerinud hageja nõuet tasuda elatist sularahas Augustist 2019 on lapsel olemas oma arveldusarve, kuid elatise tasumist sellele arvele ei pea kostja õigeks põhjusel, et lapse rahakasutuse üle puudub sellisel juhul kontroll. Hageja on selgitanud, et laps saab arvel olevat sularaha kasutada igapäevaselt üksnes limiidi piires ning kohtu arvates on usutav, et lapse rahakasutuse üle on kontroll olemas. Ka kostjal endal kui lapsevanemal ei ole takistusi selle kontrollimiseks. Kohus nõustub hagejaga, et kostja väited selle kohta, et tal on puudunud reaalselt võimalus elatist maksta seetõttu, et ta ei ole teadlik isa arveldusarvest ning muid võimalusi elatise maksmiseks tal ei ole, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetavad ja kohus jätab vastavad vastuväited ja selle kohta esitatud tõendid (tl 84-87) tähelepanuta. 5. Nii hageja kui ka kostja on mõlemad tuginenud elatise nõude lahendamisel sellele, et üks vanematest on saanud lapsetoetust. Vaidlus puudub, et lapse ema sai lapsetoetust kuni juunini 2019, pärast seda on lapsetoetus laekunud isa arveldusarvele. Riigikohus on märkinud (lahend 3-2-1-35-17), et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tuvastanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad). Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et muid asjaolusid/mõjuvaid põhjusi elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei esine. Kohus ei saa elatist vähendada või sellega arvestada üksnes seetõttu, et ühel vanematest on õigus saada lapsetoetust. 6.
alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Hageja on seda õigust kasutanud, nõudes elatist tagasiulatuvalt perioodi eest 19.08.2018 kuni hagiavaldus esitamiseni 19.08.
lg 4 kohaselt makstakse jooksev elatist iga kalendrikuu eest ette vastavalt hageja poolt taotletud arveldusarvele. 9. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled oma menetluskulud võrdetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta kummagi poole kulud tema enda kanda ja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.