TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-18-1514 25. jaanuar 2019, Tartu Janar Jäätma Xi kae

) § 47 lg 1). Maksuhaldur ei valda norra keelt. Keeleseadus ei näe ette võimalust suhelda norra keeles; 2) tõlgi kaasamist peab vajalikuks vaide esitaja. Maksuhaldur võib menetlusosalise taotlusel tõlgi kaasata, millest vaide esitaja tulenevalt kulude suurusest loobus. Esitatud pole ühtegi põhjust, miks peaks tõlgi kulud kandma riik. Asjaolu, et vaide esitajal on kohustus esitada dokumendid ja teave, ei tähenda seda, et riigil on kohustus kanda tõlgi kulud. Välistada ei saa seda, et MTA võib enda seisukoha kujundada ka ilma vaide esitaja seisukohata; 3) tõlgi vajadus on esitatud pigem menetluse venitamise eesmärgil. Eelnevas maksumenetluses on vaide esitaja esitanud selgitusi ka inglise keeles. Usutav ei ole, et vaide esitaja juhtis Eestis äriühingut ilma et ta ei oskaks riigikeelt või muud levinumat keelt (nt inglise või vene).

1. X esitas kaebuse MTA
2. mai
3. a korralduse nr 13-7/00805-11 tühistamiseks. Kaebaja põhjendab enda seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebaja emakeel on norra keel, ta ei valda eesti keelt. Kaebaja räägib suhtlustasandil inglise keelt; 2) kaebaja soovib seletusi anda norra keeles. MTA keeldus õigusvastaselt kaebajale tõlgi andmisest. Tõlgi võib menetlusse kaasata ka MTA, kui ta peab seda vajalikuks. MTA-l on õigus jätta kulud riigi kanda; 3) MTA ei põhjendanud, miks ta ei võimalda isikule tõlki ega jäta kulusid riigi kanda.
4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab enda seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebuses esitatud väited ei puuduta vaidlusalust korraldust, vaid
5. märtsi
6. a korraldust, mida pole vaidlustatud; 2 3-18-1514 2) kaebajal on võimalik anda seletused. MTA-l on õigus otsustada, mil viisil seletused tuleb esitada. MTA võimaldas esitada seletused suuliselt, millest kaebaja keeldus. Alles teisel korral andis võimaluse esitada seletused kirjalikult; 3) kehtiva õiguse kohaselt ei pea tõlke kulud jääma riigi kanda. Maksuhaldur ei valda norra keelt. Tõlgi kaasamist peab vajalikuks kaebaja. Puudub põhjus, miks peab kulud kandma riik. Kaebaja pole esitanud ühtegi mõistlikku põhjust. Asjaolu, et maksumenetluse alustas riik, ei tähenda, et riik peab tõlkekulud kandma; 4) MTA-l on kahtlus, et tõlgi kaasamine esitati menetluse venitamise eesmärgil. Suuline teave tuli esitada
7. aprilliks
8. Teavet pole tänaseni esitatud. Kaebaja ingliskeelsest suhtlusest loobus. Kaebaja on MTA-ga suhtlemisel kasutanud vandeadvokaadi abi. KOHTU SEISUKOHT
9. Haldusasjas on vaidlus selle üle, kas vaidlustatud korraldus on õigusvastane põhjusel, et kaebaja soovib anda maksuhaldurile enda seletused suuliselt norra keeles selliselt, et MTA tagab tõlke ja katab tõlkimisega kaasnevad kulud.
10. Vaidlust pole asjaolu üle, et MTA alustas kaebaja suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. MTA andis
11. märtsil 2018 korralduse, millega kohustas kaebajat seletuste andmiseks ilmuma MTA-sse
12. aprilliks
13. Kaebaja eespool nimetatud korraldust ei täitnud. Seejärel pikendas MTA vaidlustatud ehk
14. mai
15. a korraldusega seletuste andmise tähtaega ning muutis teabe ja tõendite kogumise viisi, s.t nõutav teave ja dokumendid tuli MTA-le esitada kirjalikult.
16. MTA-le seletuste esitamise kohustus tuleb kaebajale MTA
17. märtsi
18. a korraldusest, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Vaidlustatud korraldusega pikendati seletuste andmise ja tõendite esitamise tähtaega, samuti muudeti teabe kogumise viisi. 8.

§ 60

lg 1 esimese lause kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Üksnes vajadusel on MTA-l õigus kohustada isikut ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse (

§ 60lg 1 teine lause).

Seadus ei kohusta koguma teavet üksnes suuliselt, vaid jätab teabe hankimise viisi osas maksuhaldurile ulatusliku kaalutlusruumi. Praegusel juhul otsustas MTA loobuda suulisest vestlusest ning nõuda teavet ja tõendeid kirjalikult. Eelduslikult on tegemist maksukohustuslast vähem koormava meetmega. MTA põhjendusi teabe hankimise viisi osas võib mõista selliselt, et kaebaja nõuab norra keele tõlget ja tõlkekulude riigi kanda jätmist, mistõttu on otstarbekam teavet nõuda kirjalikult. Tegemist pole ilmselgelt asjakohatu kaalutlusega. Kaebajal on ise võimalik korraldada küsimustele vastamine. Praegusel juhul esitas MTA kaebajale selged küsimused, millele kaebajal tuli ja tuleb kirjalikult vastata (vt maksukohustuslase kirjalike seletuste protokoll, vaidlustatud korraldus). Kaebuses pole esitatud väiteid selle kohta, milles MTA tegi kaalumisvea, kui ta otsustas teavet nõuda kirjalikult. Kaebusest ei selgu, kuidas kaebaja õigusi kahjustaks see, kui MTA esitatud küsimustele tuleb vastata kirjalikult ja mujal kui maksuhalduri juures. Eelduslikult ei sõltu küsimused ega nende vastused sellest, kas nendele vastatakse maksuhalduri juures või mujal. 3 3-18-1514 Halduskohus märgib, et suulist maksumenetlust pole praegusel juhul välistatud. Asjaolu, et MTA muutis enda algset positsiooni, ei tähenda, et kaebaja ei võiks endiselt leppida MTA-ga kokku, et teave esitatakse suuliselt. 9. Vaidlustatud korralduse õiguspärasus sõltub sellest, kas täidetud on teabe nõudmise õiguslik alus ehk

§ 60lg 1.

Viimati viidatud õigusnormi kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksukohustuslaselt teavet, kui see omab maksumenetluses tähendust. Praegusel juhul ei vaidlusta kaebaja asjaolu, et Gulbuve Elements OÜ-l on maksuvõlg, kaebaja oli äriühingu liige maksuvõla tekkimise perioodil ning kaebaja suhtes alustati vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Eespool märgitud asjaolud kogumis annavad MTA-le

§ 60lg 1 aluse õiguse nõuda kaebajalt korralduses nõutud teavet.

10. Halduskohtu hinnangul ei sõltu vaidlustatud korralduse õiguspärasus sellest, kas MTA on kohustatud kaebajale tagama norra keelse tõlke selliselt, et tõlke kulud jäävad riigi kanda. Tõlgi kaasamise ning kulude riigi kanda jätmise küsimus otsustakse eraldiseisva menetlustoiminguga (

§ 47). 10.1.

Üldreegli kohaselt toimub maksuhalduri ja maksukohustuslase vaheline suhtlemine eesti keeles, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 47lg 1).

Praegusel juhul maksuhalduri ja kaebaja vahel kokkulepe puudub, mistõttu tuleb juhinduda üldreeglist ehk sellest, et suhtlus toimub riigi- ehk eesti keeles. 10.2. Praegusel juhul on vaidlus eeskätt selle üle, kas norra keele tõlgi kulud peab kandma kaebaja või Eesti riik. Kaebaja on seisukohal, et kuna tema emakeel on norra keel ning tema suhtes viiakse läbi maksumenetlust, on tal õigus sellele, et riik kannaks tõlke kulud. Halduskohus kaebaja selle lähenemisega ei nõustu. Üldreegli kohaselt kannab tõlgi kulud isik, kes tõlki vajab, kui kehtiv õigus ei näe ette teisiti või kui maksuhaldur ei otsusta teisiti (

§ 47lg 3 esimene lause).

Riik ei ole haldusmenetluses reeglina kohustatud kandma välismaalase tõlke kulusid, vaid isik peab riiki saabumisel arvestama riigikeele nõudega ning sellega, et tal on kohustus ennast ise riigile arusaadavaks teha. Tõlke kulude riigi kanda jätmine võib olla õigustatud nt juhul, kui isikust sõltumatu objektiivse takistuse tõttu ei suuda ta neid tasuda ning tõlke puudumise tõttu võivad isiku õigused saada kahjustatud. Maksuhaldurile ega kohtule pole esitatud sellist teavet, mis võimaldaks järeldada, et kaebajal puudub objektiivne võimalus tasuda tõlke kulude eest ning seeläbi kahjustub tema õigus. Sarnane reegel on kehtestatud ka üldises haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (vt haldusmenetluse seadus § 21 lg 2; HKMS § 81 lg 1). 11. Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 4