4-20-1096/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Harju Maakohus 08.04.2020 Tallinna kohtumaja 4-20-1096 Anne Rebane Danil Bötkeri kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 01.03.2020.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 410120005296, millega Danil Bötkeri karistati ÜTS § 88 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot Kaebuse esitaja Danil Bötker, isikukood: 38001200232; elukoht: xxxx Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 01.03.2020.a otsus 410120005296 muutmata ja Danil Bötkeri kaebus rahuldamata. väärteoasjas nr Rahatrahv tuleb tasuda 01.03.2020.a otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulli- ja valveosakonna inspektori A J 01.03.2020.a kiirmenetluse otsusega nr K003626 väärteoasjas nr 410120005296 määrati Danil Bötkerile karistuseks ÜTS § 88 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Otsuse kohaselt osutas sõidukijuht D. Bötker 01.03.2020.a kell 00:30 aadressil xxxx, mootorsõidukiga xxxx registreerimisnumbriga xxxx infoühiskonna teenuse „Bolt“ vahendusel taksovedu (tasulist sõitjatevedu) sõidukikaardita. D. Bötker esitas 10.03.2020.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse esitaja sõnul ei võtnud menetleja talle karistuse määramisel arvesse, et kaebuse esitajal puudub töökoht ja kindel sissetulek. Samuti ei olnud tegemist menetleja siseveendumusega, kuna menetluse käigus öeldi mitmeid kordi, et Munitsipaalpolitsei poliitika alates 2020.a algusest on selline, et määratav karistus on 50 trahviühikut ning mitte alla selle ja menetleja lausus, et kui tema peaks tegema otsuse, mis ei vasta eelnimetatud poliitikale, siis sellise otsuse tegemine tekitaks juhtkonnale küsimuse tema kui ametniku suhtes ning tooks endaga kaasa juhtkonna poolseid küsimusi. Kaebuse kohaselt kaebuse esitaja kahetseb tehtut ja taotleb kohtult menetleja poolt määratud karistuse vähendamist 20 trahviühikuni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et selline rahaline karistus oleks tema isiksuse puhul piisav ning omaks vastavat mõju tema kui süüteo toime pannud isiku osas selliselt, et ta hoiduks taoliste ja muude süütegude edaspidisest toimepanemisest. Kohus koostas 12.03.2020.a D. Bötkeri kaebuse käiguta jätmise määruse ning määras kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise tähtajaks 26.03.2020.a. D. Bötker esitas kohtule 26.03.2020.a täiendatud kaebuse, mis sisaldas VTMS §-s 115 nimetatud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebusele kehtestatud vormi- ja sisunõudeid, mis olid varasemalt jäänud märkimata. Täiendatud kaebuse kohaselt palub kaebuse esitaja vähendada menetleja poolt määratud karistust 50-lt trahviühikult ehk 200 eurolt 20-le trahviühikule ehk 80 eurole. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et peamiseks eesmärgiks karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt peab olema positiivse suhtumise kujundamine nii õigusrikkujas kui ka teistes liiklejates. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning edastas kohtule oma seisukoha 06.04.2020.a, kus palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse jõusse ning jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas toonud välja käesoleva väärteoasja raames kogutud tõendid, leides, et D. Bötkeri süü on nende pinnalt tõendamist leidnud. Ühtlasi leiab kohtuväline menetleja, et kaebuse esitajale süüteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi ei saa pidada ebaõiglaseks ainuüksi seetõttu, mida kaebaja ise enda toime pandud rikkumisest arvab ja kui suureks ta endale rahalise karistuse määramise suurust hindab. Rahatrahv kui selline täidab karistamise funktsiooni õigusrikkumise toimepanemise eest, mitte ei ole isikule meeldetuletuseks seaduses nõutud dokumentide korda ajamiseks. Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul põhjendatud, et isikule rahatrahvi määramisel arvestab kohtuväline menetleja kõiki asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis ning teeb otsuse vastavalt rikkumise asjaoludele ning arvestab rahatrahvi määramise juures ka asjaolu, et mõistetav karistus oleks vastavuses isiku süü suurusega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitajale väärteomenetluse läbiviimisel koostatud otsus on õiguspärane, kohtuväline menetleja ei ole menetlusnorme rikkunud ning kaebajale määratud rahatrahv ÜTS § 88 järgi 50 trahviühikut ehk 200 eurot on proportsionaalne kaebuse esitaja poolt toime pandud süüteoga. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. D. Bötkerile heidetakse ette infoühiskonna teenuse „Bolt“ vahendusel taksoveo (tasulise sõitjateveo) osutamist ilma sõidukikaardita ÜTS § 54 lg 2 kohaselt sõidukikaart on taksoveoluba omavale vedajale või teenindajakaardi omajale antav dokument, mis tõendab õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit taksoveol. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on taksovedu ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud. ÜTS § 88 näeb ette vastutuse ühistranspordiseaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo eest sõidukijuhi poolt. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et kaebuse esitaja on andnud ütlusi, mille kohaselt ta soovis proovida „Bolt“ rakendust juhina isikliku autoga ning edaspidiseks plaanis võtta kasutusele rendiauto, millel on ka sõidukikaart. Tunnistaja V Š ülekuulamise protokollist nähtub, et ta teostas 01.03.2020.a koos Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulli- ja valveosakonna inspektor A Jga (edaspidi inspektor) graafikujärgset patrullteenistust. Kell 00:30 nägi tunnistaja, et inspektor teostas kontrolli taksoveo üle, mida osutatakse infoühiskonna teenuse vahendusel. Rakenduses „Bolt“ osutas sõidukijuht taksovedu mootorsõidukiga xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Inspektor, kontrollides mootorsõidukit läbi majandustegevuse registri andmebaasi (mtr.mkm.ee), tuvastas, et antud sõidukil puudub sõidukikaart. Inspektor otsustas kõrvaldada korrarikkumise, kontrollida sõidukit ja sõidukijuhti ning kutsus sõidukijuhi, kes osutas infoühiskonna teenuse vahendusel taksovedu rakenduses „Bolt“ kaudu aadressile xxxx. Kell 00:40 saabus aadressile xxxx, sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx, kus oli peatatud politseipatrulli poolt. Vaneminspektor salvestas pildid nutiseadme ekraanist. Inspektor kontrollis nimetatud sõidukit ning palus ühissõidukijuhiks osutunud D. Bötkeril esitada tasulise taksoveo teenuse osutamise jaoks vajaliku dokumentatsiooni. Inspektor, kontrollides veel kord ülaltoodud mootorsõidukit läbi maanteeameti registri andmebaasi, tuvastas, et antud sõidukil puudub sõidukikaart. Sõidukijuht osutas infoühiskonna teenuse vahendusel taksovedu (tasuline sõitjatevedu) sõidukikaardita. Inspektor selgitas taksojuhile tema õigusi ja kohustusi ning seda, et nimetatud rikkumise fakti kohta on alustatud väärteomenetlus. Majandustegevuse registri 01.03.2020.a väljavõtetest nähtub, et mootorsõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxxx kohta ei leitud kirjeid ehk sõidukil puudub sõidukikaart. Maanteeameti e-teeninduse väljavõtte kohaselt on D. Bötkerile Tallinna Transpordiameti poolt 05.11.2019.a väljastatud teenindajakaart nr xxxx. Väärteoasja materjalide juures olevatelt fotodelt (sh kuvatõmmis rakendusest “Bolt“) nähtub, et D. Bötker kasutas rakendust „Bolt“ mootorsõidukiga xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Lisaks nähtub rakendusest hinnakiri, hinnaklass ja D. Bötkeri foto. Eeltoodud tõenditega on vaieldamatult tõendamist leidnud, et D. Bötker osutas 01.03.2020.a kell 00:30 aadressil xxxx, mootorsõidukiga xxxx registreerimisnumbriga xxxx infoühiskonna teenuse „Bolt“ vahendusel taksovedu (tasulist sõitjatevedu) omamata selleks seaduses ette nähtud sõidukikaarti. Nimetatud asjaolule ei ole vastu vaielnud ka kaebuse esitaja D. Bötker ise. Vaidlus puudub ka selles, et D. Bötker tutvus oma õiguste ja kohustustega ning andis nõusoleku tema suhtes alustatud väärteomenetluse lahendamiseks kiirmenetluses sündmuskohal, kinnitades tutvumise ja nõusoleku andmise oma allkirjaga. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütlused „Bolt“ rakenduse isikliku autoga kasutamise kohta ja plaanist edaspidi võtta kasutusele rendiauto, millel on sõidukikaart, tõendavad, et D. Bötker oli teadlik sellest, et tema isiklikul autol puudub sõidukikaart taksoveo osutamiseks, kuigi selline sõidukikaart peab autol, millega teenust osutatakse, seaduse kohaselt olema. Seega pani D. Bötker KarS § 16 lg 3 kohaselt teo toime otsese tahtlusega, kuna teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu või vähemalt möönis seda. D. Bötker on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega on D. Bötkeri tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et D. Bötker on toime pannud temale ÜTS 88 järgi etteheidetava väärteo. ÜTS § 88 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 150 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on D. Bötkerile määratud karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Seega on D. Bötkerile karistusena määratud sanktsiooni keskmisest (s.o 75 trahviühikut) allapoole jääv karistus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning leiab, et D. Bötkerile määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, justkui peaks peamiseks eesmärgiks karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt olema positiivse suhtumise kujundamine nii õigusrikkujas kui ka teistes liiklejates. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus, samuti ei pea karistus isiku jaoks olema mugav ega kujundama positiivset suhtumist, sest vastasel korral ei täidaks karistus oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega arvestades D. Bötkerile määratud karistuse suurust, mis jäi alla sanktsiooni keskmise määra ning eelpool toodud teisi asjaolusid, siis leiab kohus, et D. Bötkerile mõistetud karistus on proportsionaalne tema süü suurusega ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on D. Bötkeri karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik