Obsah (5)

§ 657§ 654§ 442§ 386§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et AS Süda Maja oli pankrotiavalduse esitamise ajal püsivalt maksejõuetu. AS Süda Maja pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 17.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-49776, milles tuvastati AS-i Süda Maja maksejõuetus (II kd tl 66 pöördel-67). Nimetatud tsiviilasjas esitatud ajutise halduri 04.12.2013 aruande kohaselt oli AS-il Süda Maja vara hinnanguliselt 8 013 578,01 eurot. Kui lähtuda eeldusest, et aktsiaseltsil on 26.06.2013 ja 28.06.2013 sõlmitud lepingutest tulenevalt ülevõtmata kohustuste ulatuses rahaline nõue kinnisasjade ostja OÜ Siibxid ja ettevõtte omandaja OÜ VIP Crew vastu, on aktsiaseltsil vara hinnanguliselt 27 880 324,67 eurot. Kohustusi on aktsiaseltsil vähemalt 29 396 700,07 eurot. Sealhulgas oli 2012.a majandusaasta aruandes kajastatud kohustusi 31 679 279 eurot lühiajaliste kohustustena (maksetähtaeg saabub 2013.a jooksul). Ajutisele haldurile esitatud laenulepingute kohaselt muutusid osad laenud sissenõutavaks juba 31.12.2010 (I kd tl 51 pöördel – 65). BDO Advisory OÜ 19.08.2014 arvamuse järgi oli nii 2011 kui 2012 aktsiaseltsi netovara märkimisväärses miinuses (II kd tl 83 pöördel-93). UV 02.01.2017 arvamuse kohaselt oli AS-i Süda Maja omakapital negatiivne vähemalt 2010.a lõpuks, sest Aameerikanurga kinnistu, Paldiski mnt 118a kinnistu ja Virbi 10 kinnistu olid 2010-2012 majandusaasta aruannetes läbivalt ja märkimisväärselt üle hinnatud. Võlgniku maksevõimekuse näitajad puhaskäibekapital ning likviidsuskordaja ilmestavad, et AS-i Süda Maja lühiajaliste kohustuste täitmise võimekus oli halb juba 2010 ning halvenes 2011-2012 veelgi. AS Süda Maja muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2011.a veebruaris, sest nimetatud perioodil omandas AS Süda Maja potentsiaalselt investorilt Helios (Partnerships) Limited tagasi 50 % osaluse ühisettevõttes Helios Süda Maja OÜ. Osaluse tagasiostu järgselt sai selgeks, et 8 investor on Ameerikanurga kinnistu arendamisest lõplikult loobunud ning äriplaani kohaseks arendustegevuseks puuduvad võimalused (II kd tl 171-187). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja esitanud tõendeid, mis ülaltoodu ümber lükkaks.
2. Maakohus leidis põhjendatult, et EL ning LL 23.09.2015 aruanne (I kd tl 32-60) ja AJ 13.07.2016 analüüs (I kd tl 61-71) ei lükka ümber järeldust, et AS Süda Maja oli pankrotiavalduse esitamise ajaks maksejõuetu. EL ning LL 23.09.2015 aruandes on lähtutud majandusaasta aruannete ning 31.07.2013 bilansi andmetest, kuid ei ole tehtud nende andmete suhtes finantsanalüüsi ega hinnatud sisuliselt nende andmete õigsust. AJ 13.07.2016 analüüsi kohaselt oli AS Süda Maja netovara, lähtudes varade väärtusest, 31.07.2013.a seisuga 3 miljoni ulatuses negatiivne. AS Süda Maja ei olnud maksejõuetu, kui temale kuuluvate kinnistute turuväärtus koos arendusprojektide väärtusega oleks 31.07.2013 seisuga olnud vähemalt 7,97 miljonit eurot. Samas on AJ möönnud, et ta ei ole pädev andma hinnangut sellele, et kuivõrd tõenäoline oleks olnud 31.07.2013 seisuga AS Süda Maja omanduses olevate Ameerikanurga kinnistute müük viisil, mis oleks arvestanud pooleliolevat arendusprojekti ja mis oleks olnud selle väärtus. Samuti selgub AJ analüüsist, et ta on lähtunud bilansis märgitud kohustuste suurusest, kuid analüüsist ei nähtu, et ta oleks kohustuste suuruse (31.07.2013 seisuga) õigsust kontrollinud. Eeltoodule tuginedes ei kinnita AJ analüüs hageja seisukohta, et AS Süda Maja ei olnud pankrotiavalduse esitamisel ajal maksejõuetu.
3. Colliers International Advisors OÜ 21.03.2012 arvamuse kohaselt oli Kurna külas, Rae vallas asuva eeldatavasti ligikaudu 30 000 m2 suurusega kinnisvaraobjekti nr 12100102 10000/250917 mõttelise osa prognoositav investeeringute väärtus 15.03.2012 seisuga 3 300 000 eurot. Samas märgiti, et hinnang kehtib eeldusel, et kinnitatakse detailplaneering ja fikseeritakse kruntide uued piirid, ostukeskus avatakse 2013.a aprillis, kõik tehnovõrgud ja teed on arendatud hinnatava krundi piiride järgi ja kõik allkirjastatud rendilepingud kehtivad avamise kuupäeval, st 2013.a aprillis (III kd tl 115-134). Kuna vähemalt osad eeldused ei ole täidetud (nt ostukeskus ei ole avatud), siis juba ainuüksi seetõttu ei saa Colliers International Advisors OÜ arvamus tõendada kinnistu väärtust ega olla asjakohane tõend AS-i Süda Maja maksejõulisuse hindamisel.
4. Hageja on esitanud Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ 08.03.2017 aruande (III kd tl 140145), mille kohaselt Pindi Kinnisvara AS 14.10.2013 arvamus ja Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ 04.04.2014 arvamus kinnistute turuväärtuse kohta ei ole sobilikud vara väärtuse korrigeerimiseks audiitorkontrolli kohustusega aktsiaseltsi bilansis. Kolleegium märgib, et Pindi Kinnisvara AS-i 14.10.2013 arvamuses (III kd tl 76-79) ja Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ 04.04.2014 arvamuses (III kd tl 80-93) on hinnatud nendes märgitud kinnistute turuväärtust. Koosmõjus BDO Advisory OÜ 19.08.2014 arvamusega ning UV 02.01.2017 arvamusega tõendavad need, et kinnisasjade väärtus oli oluliselt väiksem majandusaasta aruannetes märgitust. Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ 08.03.2017 aruanne ei lükka seda järeldust ümber ning aruandest ei saa järeldada, et kinnisasjade väärtus oli majandusaasta aruannetes õigesti kajastatud. Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ 08.03.2017 aruandes endas ei ole kinnistute turuväärtust hinnatud.
5. Hageja on esitanud HS 10.12.2016 arvamuse, mille kohaselt oli Ameerikanurga äriprojekti investeeringuväärtus 30.04.2013 seisuga 40 000 000 eurot (III kd tl 26-37). Arvamuses on selgitatud, et investeeringuväärtus on väärtus, mida vara omab konkreetse investori või investorite grupi jaoks kindlate investeerimiseesmärkide ja/või kriteeriumite tõttu ning ei ole turuga seotud. Seega ei ole arvamuses lähtutud kinnistute turuväärtusest, vaid äriprojekti 9 investeeringuväärtusest. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust äriühingu maksejõulisuse hindamisel lähtuda mitterealiseerunud äriprojekti hüpoteetilisest investeerimisväärtusest kinnistute turuväärtuse asemel.
6. Hageja on esitanud Donoway Eesti OÜ 13.06.2017 arvamuse, mille kohaselt ei olnud AS Süda Maja netovara 31.12.2012 seisuga negatiivne (IV kd tl 59-64). Kolleegium märgib, et Donoway Eesti OÜ arvamuses on lähtutud Ameerikanurga kinnistu bilansilisest väärtusest, analüüsimata, kas see on põhjendatud. Arvamuses ei ole sisuliselt analüüsitud, milline oli Ameerikanurga kinnistu tegelik väärtus. Muuhulgas on arvamuses tuginetud HS 10.12.2016 arvamusele, millest ei saa aga lähtuda, kuna selles ei ole hinnatud kinnistu turuväärtust, vaid äriprojekti investeeringuväärtust. Samuti ei ole Donoway Eesti OÜ 13.06.2017 arvamuses hinnatud, kas AS Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu pankrotiavalduse esitamise seisuga. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda Donoway Eesti OÜ 13.06.2017 arvamus, et AS Süda Maja ei olnud maksejõuetu pankrotiavalduse esitamise ajal. Samuti on hageja esitanud Donoway Eesti OÜ 05.06.2018 arvamuse AS Süda Maja 8,0128 % aktsiate väärtuse kohta 31.07.2013 seisuga, milles tuvastati muuhulgas, et ettevõtte 100 % aktsiate väärtus oli 13 287 000 eurot (IV kd 165-180). Kuid ka selles on Ameerikanurga kinnistu väärtuse hindamisel tuginetud muuhulgas HS 10.12.2016 arvamusele, millest lähtumist ei ole kohus pidanud asjakohaseks. Samuti selgub hinnangust, et selles on lähtutud bilansis märgitud kohustuste suurusest, kuid hinnangust ei nähtu, et kohustuste suuruse (31.07.2013 seisuga) õigsust oleks kontrollitud. Eeltoodule tuginedes ei tõenda ka Donoway Eesti OÜ 05.06.2018 arvamus, et AS Süda Maja ei olnud pankrotiavalduse esitamise ajal maksejõuetu.
7. Hageja esitatud vandeaudiitor Sirje Kõrgemaa 22.07.2013 õiendi kohaselt vähenesid 13.06.2013.a, 26.06.2013 ja 28.06.2013 sõlmitud tehingute tulemusel AS Süda Maja kohustused ja ta sai kasumit (I kd tl 143). Õiendist ei nähtu aga selle seisukoha sisulist analüüsi. Lisaks on hageja ise tuginenud sellele, et tehingute lõpuleviimist takistati. Nimetatud õiend ei tõenda AS-i Süda Maja maksejõuetuse puudumist.
8. Ülaltoodule tuginedes ei ole hageja tõendanud oma väidet, et AS Süda Maja ei olnud pankrotiavalduse esitamise ajal püsivalt maksejõuetu.
9. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kostjad ei ole AS Süda Maja nõukogu liikmetena rikkunud hagis viidatud kohustusi, ega käitunud heade kommete vastaselt. Maakohus ei ole selle järelduse tegemisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning ei ole tõendite hindamisel rikkunud menetlusnorme. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud hageja seisukohti ning on neile vastanud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus leidis põhjendatult, et juhatusel ei ole kohustust kokku kutsuda üldkoosolekut, ja nõukogul ei ole kohustust nõuda juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist (ÄS § 317 lg 10), kui äriühingul ei ole mitte ainult negatiivne netovara, vaid ta on muutunud ka püsivalt maksejõuetuks. Püsivat maksejõuetust ei saa samastada ÄS § 292 lg 1 p-s 1 sätestatud netovara puudujäägiga. Käesoleval juhul on tuvastatud, et AS Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu. Äriseadustikust ei tulene, et pankrotiavalduse esitamine on üldkoosoleku ainupädevuses. See ei tulene ka ÄS § 298 lg 1 p-st 8, millest tulenevalt on üldkoosoleku pädevuses aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine. Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamist selle sätte tähenduses ja pankrotiavalduse esitamist ei saa samastada. Tulenevalt ÄS § 306 lg-st 31 on 10 aktsiaseltsi juhatusel kohustus viivitamata esitada püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavaldus. Kuigi ÄS § 298 lg 2 järgi võib üldkoosolek juhatuse või nõukogu nõudel võtta vastu otsuseid ka küsimustes, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse, ei tulene sellest juhatusele või nõukogule kohustus anda pankrotiavalduse esitamise küsimus üldkoosolekule otsustamiseks. See kohustus ei tulene ka ÄS § 301 p-st 3, mille järgi on netovara puudujäägi korral üldkoosolekul üheks võimaluseks pankrotiavalduse esitamise otsustamine. Nagu eelnevalt märgitud ei saa netovara puudujääki samastada püsiva maksejõuetusega ning ÄS § 301 p-st 3 ei järeldu, et püsiva maksejõuetuse korral peaks juhatus andma pankrotiavalduse esitamise küsimuse üldkoosoleku otsustada. ÄS § 306 lg 31 kohaselt on püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavalduse esitamine juhatuse kohustus ning seadus ei sea selle kohustuse täitmise eeltingimuseks üldkoosoleku nõusoleku olemasolu. Maakohus märkis põhjendatult, et püsiva maksejõuetuse korral ei ole pankrotiavalduse esitamine üldkoosoleku õigus, vaid juhatuse kohustus.
2. Õige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud, et kui pankrotiavalduse esitamise küsimus oleks antud üldkoosoleku otsustada, et see ei oleks siis toetust leidnud. Hageja on väitnud, et osaühing Probus soovis AS-i Süda Maja pankroti. Samas kuulus osaühingule Probus üle 50 % aktsiatest. Seega ei ole alust eeldada, et üldkoosolek ei oleks toetanud pankrotiavalduse esitamist. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et pankrotiavalduse esitamise otsuse vastuvõtmine nõuab, et selle poolt antaks vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Sellist nõuet äriseadustikust ei tulene. Samuti on tõendeid hinnates maakohus põhjendatult järeldanud, et aktsionärid ei olnud valmis AS-i Süda Maja enam täiendavalt investeerima. Hageja on väitnud, et investeerida oleks võinud ka kolmandad isikud. Aktsionäriks mitteolnud AS KH Energia-Konsult on 10.10.2016 kirjas avaldanud, et tema oleks olnud nõus kaasama täiendavat raha, vältimaks ettevõtte maksejõuetust (I kd tl 138). Kolleegiumi hinnangul ei tõenda üksnes see väide, et AS-i KH Energia-Konsult oli ka tegelikult valmis äriühingusse investeerima, rääkimata sellest, millisel viisil ja tingimustel oleks ta olnud valmis seda tegema. Kokkuvõtvalt ei ole hageja tõendanud, et aktsionäridel või kolmandatel isikutel oleks olnud reaalne tahe pankrotti vältida.
3. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et põhjendamatud on hageja väited 2013 juunis tehtud müügitehingute kasulikkuse kohta AS Süda Maja jaoks. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et hageja etteheide, nagu oleks kostjad rikkunud oma kohustusi seoses 2013 juuni müügilepingutega, on alusetu.
4. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
5. 25.10.2016 määrusega seadis maakohus hagi tagamiseks kostjale II kuuluvale kinnistule asukohaga Majaka 27-18, Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond (registriosa number 7394901) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 75 000 eurot ning kinnistule asukohaga Aasa I, Aasa, Kiili alev, Kiili vald, Harjumaa (registriosa number 2098302) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 175 000 eurot hageja kasuks.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus on jätnud selle tegemata.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus 11

1. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
2. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler 12