← Eesti

1-18-4590/63

Obsah (8)§ 377§ 73§ 14§ 137§ 320§ 5§ 56§ 225

1-18-4590 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-4590 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, lii

§ 377

lg 1 järgi ning Q OÜ süüdistuses

§ 377lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3.

juuli

  1. a otsus Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann ja kannatanu Z OÜ valitud esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri Neare-Vaarmann Süüdistatav YY isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, Q OÜ X, karistatus puudub Kaitsja Valitud kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande Süüdistatav XX isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, OÜ X, karistatus puudub Kaitsja Valitud kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande ringkonnaprokurör Õnne Q Süüdistatav CC isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, Q OÜ X, karistatus puudub Kaitsja Valitud kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande Süüdistatav Q OÜ (esindaja CC) Registrikood XXXXXXXX, asukoht XXX Kaitsja Valitud kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs Kannatanu esindaja Z OÜ juhatuse liige OO ja valitud esindaja vandeadvokaat Kristel Viru RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Harju Maakohtu
  3. juuli
  4. a otsus täies ulatuses, välja arvatud kannatanu esindaja tasu riigi kanda jätmise ja asitõendite suhtes võetavate meetmete osas.
  5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega 1) tunnistada YY süüdi

§ 377

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui YY ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2) tunnistada XX süüdi

§ 377

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui XX ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3) tunnistada CC süüdi

§ 377lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks (kuus) kuud vangistust.

6

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui CC ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4) tunnistada Q OÜ süüdi

§ 377

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus summas 10 000 (kümme tuhat) eurot. 5) Z OÜ tsiviilhagi süüdistatavate XX, YY ja CC vastu jätta KrMS § 2962 lg 1 p 5 alusel läbi vaatamata. KrMS § 2631 lg 2 kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviil- või halduskohtumenetluse korras. 2

(24)6) välja mõista Eesti Vabariigi kasuks YY-lt, XX-lt, CC-lt ja Q OÜ-lt igaühelt sundraha 610 eurot ja 60 eurot tõlketeenuse osutamise eest. 7) maakohtu menetluses valitud kaitsjatele makstud tasu 17 030,66 eurot jätta YY, XX, CC ja Q OÜ kanda. 7) välja mõista kannatanu Z OÜ kasuks YY-lt, XX-lt, CC-lt ja Q OÜ-lt igaühelt 3169,25 eurot maakohtu menetluses valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks, kokku 12 677 eurot. 9) Mõista Eesti Vabariigilt YY, XX, CC ja Q OÜ kasuks igaühele välja 308 eurot (kokku 1232 eurot) valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 10) Mõista Eesti Vabariigilt Z OÜ kasuks välja 1560 eurot valitud esindajale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavatele eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 3. Prokuröri ja kannatanu esindaja apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. YY, XX ja CC olid antud kohtu alla karistusseadustiku (

) § 377 lg 1 järgi selles, et nad Z OÜ töötajatena avaldasid ja kasutasid ärilisel eesmärgil Z OÜ-le kuuluvat ärisaladust ilma osaühingu loata. Q OÜ oli antud kohtu alla

§ 377lg 2 järgi samas süüdistuses juriidilise isikuna.

Süüdistatavad töötasid Z OÜ profiosakonnas: YY taimmaterjali ostutellimuste ja hangete spetsialistina, XX vanem müügiesindajana ja CC noorem müügiesindajana. Nende tööülesannete hulka kuulus põhiliselt noortaimede müügiga tegelevate välismaiste koostööpartneritega ja Eestis asuvate klientidega suhtlemine, taimede vahendamine ja klientide nõustamine. Z OÜ koostööpartnerite hulgas on mitmeid välismaiseid noortaimede kasvatajaid, kelle tarnitud taimi müüakse edasi Eestis asuvatele aianditele, puukoolidele jt klientidele. YY-ga ja CC-ga sõlmitud töölepingu punktis 7 on reguleeritud saladuse hoidmise kohustust ning see sisaldab ka ärisaladuse definitsiooni. Lepingu alapunkti 7.

  1. kohaselt on kõik lepingu alapunktis 7.
  2. defineeritud konfidentsiaalne informatsioon ning kõik füüsilised ja intellektuaalsed teabekandjad konfidentsiaalsed ning jäävad alati tööandja omandisse. Lepingu alapunkti 7.3 kohaselt kuuluvad konfidentsiaalse informatsiooni hulka muuhulgas kõik klientide, tarnijate ja partnerite nimekirjad, nende kohta käivad lepingud, formularid, oskusteave (know-how), arveldusdokumendid ja muud Z OÜ valduses olevad dokumendid ja andmed, hinnakirjad, ostetavate toodete omahinnad ja hinnakujundusmehhanismid, ettevõtte 3

(24)raamatupidamisarvestuse dokumendid ja muu finantsinformatsioon, arvutiinformatsioon, programmid, infosüsteemid, kasutajatunnused ja paroolid, väljaõppealased dokumendid ja juhendid, personali andmed, informatsioon tööandja intellektuaalse omandi (patendid, kaubamärgid, autoriõigused, ärisaladused ja nendega seonduvad tehnoloogiad ning tooted jne) ja selle loomise kohta, info tööandja poolt teistes äriühingutes ja nende loomise projektides osalemise ja muude ärialaste läbirääkimiste kohta, igasugune muu informatsioon, mida võib käsitleda Z OÜ ärisaladusena. XX-ga sõlmitud töölepingu punktis 6 on reguleeritud poolte muud kohustused. Lepingu alapunkti 6.3 kohaselt töötaja kohustub hoidma ärisaladusi, hinnakujunduse põhialuseid, kauba ostuhinda, varude suurusi, inkassatsiooni korda jmt, mille avalikustamine võib kahjustada tööandja huve. Töötades Z OÜ-s, asutasid XX, YY ja CC 08.08.2016 osaühingu Q OÜ, mille põhitegevusala on maastiku hooldus ja korrashoid. Hiljemalt augustis 2016 koostatud äriplaani alusel oli neil plaanis alustada konkureerimist Z OÜ-ga aiandustoodete, noortaimede ja taimmaterjali hulgimüügi valdkonnas. Ajavahemikul vähemalt alates 08.2016-27.07.2017 pidasid CC, YY ja XX ühiselt ja kooskõlastatult Q OÜ ärihuvide nimel ning tööandja Z OÜ ärisaladust ja töövahendeid ära kasutades läbirääkimisi erinevate Z OÜ hankijatega ja klientidega selleks, et need koostööpartnerid Z OÜ-lt üle võtta äritegevust alustavasse konkureerivasse ettevõttesse Q OÜ. Seejuures kasutasid nad ilma Z OÜ loata Z OÜ tegevusega seotud ärisaladust sisaldavaid andmeid ettevõtte koostööpartnerite käibe ning tarnijate ja koostööpartnerite kohta ärilise eesmärgiga kasutada neid andmeid ettevõtte Q OÜ tegevuses. Nende tegevus seisnes järgnevas. 15.07.2016 edastas CC oma Z OÜ e-postiaadressilt kirja oma isiklikule epostiaadressile xxx manusega Müük_klient vs hankija (l).xlsx. Antud fail sisaldab Z OÜ klientide ja hankijate andmeanalüüse. 08.08.2016 edastas YY Z OÜ e-postiaadressilt e-kirja aadressile xxx, millele oli lisanud Q OÜ
  1. aasta äriplaani projekti.
  2. aasta augustikuu äriplaani projekti järgi on ettevõtja peamiseks konkurendiks Z OÜ. Äriplaanis on märgitud: „Oleme kokkuleppeid sõlminud osadega tarnijatest, kellega omame eelnevalt pikaaegse koostöö kogemuse ja kelle pakutavad tooted on Eesti turul tuntud ja nõutud". Sellest järeldub, et Z OÜ koostööpartneritega sõlmiti kokkuleppeid Q OÜ heaks juba
  3. aastal, s.t ajal, mil töötajad töötasid Z OÜ-s. Äriplaani lk-l 1 on märgitud äriideena: „Q OÜ on iseseisvalt tööd alustav, aiandustoodete ja taimmaterjali hulgimüügiga tegelev ettevõte. [...] Q OÜ planeeritav tegevusvaldkond on professionaalsete aiandustootjate teenindamine, ehk peamiselt noortaimede ja aiandustoodete hulgimüük. [...] Q OÜ põhilised koostööpartnerid on Saksamaa, Hollandi ja Taani aiandusettevõtted, kellega on eelnevad koostöö kokkulepped ja lähitulevikus on plaanis allkirjastada siduvaid lepinguid. Oleme oma põhiliste koostööpartneritega tihedas kontaktis ja püüame tuua Eesti turule nende poolt aretatud uusi tooteid ja turundusideid". [...] Äriplaani lk 12 on märgitud koostööpartnerid: Suurema osa käibest moodustavad kahe tarnija, kellega omame ka eksklusiivlepingut, müügid - V GmbH ja D GmbH. V GmbH - Saksa ettevõte, kellega omame eksklusiivlepingut. Käive 2016ndal aastal 313 000 €, millest kasum 29,96% ehk 93 800 € . [...] D GmbH müük 157 986 €, millest kasum 22,93 % ehk 36 232,91 €. Saksa ettevõte, kellega omame eksklusiivlepingut. [...] Äriplaanis on tabel, kus on loetletud 17 Z OÜ koostööpartnerit, nende müügisummad ja kasum. Äriplaani kohaselt koosneb Q OÜ meeskond kolmest liikmest: • XX - ettevõtte omanik ja juhatuse liige; 4
(24)• CC - ettevõtte omanik ja juhatuse liige; • YY - ettevõtte omanik ja juhatuse liige. Üheks suureks trumbiks konkurentide ees on äriplaani kohaselt lilletootjate seas kõrgelt nõutud spetsialist XX, kes on ka üks Q OÜ asutajatest. Tänu oma pikaajalisele kogemusele aiandusvaldkonnas, omab pr. Kaldas nii klientide kui ka tarnijate seas suurt usaldust. Tema teadmised ja konsultatsioon on Eesti lilletootjate seas väga kõrgelt nõutud ja hinnatud. 30.03.2017 edastas YY oma Z OÜ e-postiaadressilt kirja oma isiklikule postiaadressile yyy pealkirjaga Z lepingud, koos kolme manusega: e- • Z müügi raamleping U.bdoc; • Käsundusleping UU.bdoc ja • Lisa nr 1 Müügi üldtingimused (l).bdoc. Klientide, tarnijate ja partnerite lepingute konfidentsiaalsus on otsesõnu välja toodud YY ja CC töölepingute punktis 7.
  1. 07.05.2017 täitis CC Q OÜ huvides Swedbank AS stardilaenu taotluse panga internetilehel: https://www.swedbank.ee/business/finance/capital/startingloan?language=EST ja lisas Q OÜ äriplaani, milles oli kasutatud Z OÜ ärisaladust. Taotletava laenu summa oli 52 000 eurot ja laenu otstarve: üldhalduskulude ja materiaalse põhivara soetamisega seotud kulutuste finantseerimine. Tegemist oli stardilaenu taotlusega, mida tagatakse koostöös SA KredEx käendusega. Laenutaotlusele lisatud äriplaani järgi on ettevõtja peamiseks konkurendiks Z OÜ. Äriplaanis on märgitud: „Oleme kokkuleppeid sõlminud osadega tarnijatest, kellega omame eelnevalt pikaaegse koostöö kogemuse ja kelle pakutavad tooted on Eesti turul tuntud ja nõutud". Äriplaani lk-l 1 on märgitud äriideena: „Q OÜ on iseseisvalt tööd alustav, aiandustoodete ja taimmaterjali hulgi- ja jaemüügiga tegelev ettevõte. [...] Mõte alustada iseseisvat tööd tulenes kahe firma (AS H EV ja T OÜ) ühinemise järgselt tekkinud konkurentsiolukorrast Eesti turul, kus muude riikide turgudel konkurentidena figureerivad ettevõtted (tarnijad) on sunnitud Eesti turul olema esindatud ühe firma ehk Z OÜ poolt. Q OÜ planeeritav tegevusvaldkond on professionaalsete aiandustootjate teenindamine ehk peamiselt noortaimede ja aiandustoodete hulgimüük. [...] Q OÜ põhilised koostööpartnerid on Saksamaa, Hollandi ja Taani aiandusettevõtted, kellega on eelnevad koostöö kokkulepped ja lähitulevikus on plaanis allkirjastada siduvaid lepinguid. Oleme oma põhiliste koostööpartneritega tihedas kontaktis ja püüame tuua Eesti turule nende poolt aretatud uusi tooteid ja turundusideid". [...] Äriplaani lk-l 2 on märgitud: Enamik meie klientidest on üle Eesti asuvad lillekasvatusega tegelevad aiandusettevõtjad, suur- ja väiketootjad. Q asutajad on olnud osalised selle valdkonna arengus viimase 15 aasta jooksul. Meie kliendibaasis on enam kui 200 aktiivselt aiandustootmisega tegelevat ettevõtet. [...] Meie valikus on hulgaliselt eksklusiivsorte, mille ainuesindusõigus on Eesti turul Q OÜ-
  2. [...]
  3. Koostööpartnerid (tarnijad): Suurema osa käibest moodustavad kahe tarnija, kellega omame ka eksklusiivlepingut, müügid - V GmbH ja D GmbH. V GmbH - Saksa ettevõte, kellega omame eksklusiivlepingut. [...] D GmbH - Saksa ettevõte, kellega omame eksklusiivlepingut. [...] Lisaks kahele eelnevalt mainitud firmale, on äriplaanis viidatud koostööpartneritena veel 9 ettevõttele. Järgneb tabel, kus on loetletud kokku 16 koostööpartnerit (mis kattuvad Z OÜ koostööpartneritega), nende müügisummad ja kasum. 5
(24)Nimelt pangale esitatud äriplaani lk 3, ettevõte Q OÜ tulevast müüki prognoosivas tabelis, kattuvad N ApS, B, G, F B.V., D B.V. ja Z B.V. numbrid täielikult Z OÜ 2016/2017 hooaja andmeid sisaldavas tabelis (e-kiri, mille manus „Müük hankija kaupa-seeria LILL.xlsx") sisalduvate numbritega. Arvud on esitatud vaid ilma komakohtadeta ning ümardatuna. Ülejäänud hankijate kauba müügi numbrid on väga sarnased Z OÜ andmetega ja põhinevad ilmselgelt Z OÜ 2016/2017 hooaja andmetel. Sarnased ja ümardatuna esitatud on tabelis ka kasumi protsendid. Äriplaani lk 1-2 ja 4 esitatud tulevaste Q OÜ klientide loetelu langeb kokku Z OÜ klientidega. Äriplaani kohaselt koosneb Q OÜ meeskond kolmest liikmest: • XX - ettevõtte omanik ja juhatuse liige; • CC - ettevõtte omanik ja juhatuse liige; • YY - ettevõtte omanik ja juhatuse liige. 14.07.2017 edastas XX oma Z OÜ e-postiaadressilt kirja ccc ja yyy, millele oli lisatud manus H 2017-2018.xlsx. Tegelikkuses sisaldab manus Z OÜ tarnija J noortaimede sortimenti ja hindu, mis on saadetud Z OÜ-le kasutamiseks uueks hooajaks 2017/
  1. Tegemist on hankija poolt spetsiaalselt Z OÜ jaoks koostatud hinnakirjaga, s.t Z OÜ ärisaladusega, mille XX edastas eesmärgiga kasutada neid andmeid Q OÜ äritegevuses. 20.07.2017 tegi Swedbank AS esialgse positiivse otsuse Q OÜ-le laenu andmise osas. 24.07.2017 edastas XX oma Z OÜ e-postiaadressilt isiklikule e-postiaadressile xxx kirja, mis sisaldas Z OÜ koostööpartner G A/S noortaimede tootenäidiseid. Tegemist on hankija poolt Z OÜ-le edastatud informatsiooniga, mille XX edastas eesmärgiga kasutada neid andmeid Q OÜ äritegevuses. 27.07.2017 edastas YY Z OÜ e-postiaadressilt isiklikule aadressile yyy 7 e-kirja järgmiste manustega: • Müük hankijate kaupa_seeria LILL; • Müük-klient vs hankija.xlsx; • Tarnijad vs ostusummad.xlsx; • Hankijate ja klientide võrdlus selle sügise tellimuste ja viimase hooaja müükide osas.msg; • ABC-istutuspott tootjale.xlsx; • Z Pricelist autumn 2017.xls; • Flores aed Dümmen 2017 tellimus.xlsx. Edastatud manuste puhul on tegemist Z OÜ-le kuuluvate intellektuaalsete teabekandjatega, mis sisaldavad andmeid müügi mahtude kohta, hankijate, hinnakirjade, müügianalüüside, hinnakujundusmehhanismide, käibe, sh varude suuruse ja kasumi kohta. Üheski manuses toodud info ei ole kogumis, üksikosade täpses paigutuses ega kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad. Samuti ei ole tegemist avalikkusele kättesaadava informatsiooniga. Tegemist on Z OÜ ärisaladusega, mille osas olid YY, CC ning XX töölepinguga kohustatud ärisaladust hoidma ning mis on edastatud selge kavatsusega kasutada neid andmeid Q OÜ äritegevuse planeerimisel. Samal päeval, s.o 27.07.2017 esitasid YY, CC ja XX Z OÜ-le töölepingu lõpetamise avaldused, millega soovisid nendega töölepingu lõpetamist, lugedes viimaseks tööpäevaks 26.08.
  2. 6
(24)04.08.2017 saatis D GmbH Z OÜ-le teate, et lõpetab Z OÜ-ga koostöö ja alates 01.09 alustavad koostööd uue edasimüüjaga Eestis. 14.08.2017 saatis V GmbH Z OÜ-le teate, et nad ei ole huvitatud koostööst ja lõpetavad koostöö peale viimast tellimuse saatmist üldtingimustel 34. nädalal 2017. Oma tööülesannetest ja faktilisest olukorrast tulenevalt olid CC, YY ja XX isikuteks, kellel oli juurdepääs Z OÜ andmetele, teabele ettevõtte hinnapoliitikast ning kellel olid õigused ja võimalused selle informatsiooniga töötamiseks. Seega on tegemist isikutega, kellel oli faktiline juurdepääs ärisaladusele selle Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS lepingu) art 39 punkt 2 tähenduses, mille kohaselt füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et:
  1. a)selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;
  2. b)sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu;
  3. c)selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas, ja kes pidi seadusest ja töölepingust tulenevalt hoidma seda saladuses. CC, YY ja XX poolt edastatud e-kirjavahetusest ja dokumentidest nähtub, et nad on Q OÜ tegevuse planeerimisel, sh äriplaani koostamisel, kasutanud ja Swedbank AS-lt laenu taotlemisel kasutanud ja avaldanud informatsiooni, mis on käsitletav Z OÜ ärisaladusena, s.o konfidentsiaalse teabena ja mis ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav mistahes kolmandatele isikutele: • andmed Z OÜ tarnijate, klientide ja nende kontaktisikute kontaktandmete kohta, mh on edastatud Z OÜ ja kliendi vahelisi lepinguid; • detailsed müügiaruanded klientide ja tarnijate lõikes, sealhulgas kasumimarginaalid, juurdehindluse andmed; • informatsioon selle kohta, kui suuri tellimusi on Z OÜ erinevatelt tarnijatelt aastate lõikes teinud; • andmed klientide, tarnijate ja nende ostumahtude kohta; • andmed klientide ostueelistuste ning konkreetsete toodete osas vajalike laovarude vajalikkuse kohta; • tarnijate poolt Z OÜ-le koostatud hinnakirjad; • Z OÜ toodete müügianalüüs. Z OÜ on rakendanud konkurentsipiirangu ja äriteabe saladuses hoidmiseks CC ja YY-ga töölepingu p 7, mis on tavapärane kaitsemehhanism äriteabe salajas hoidmiseks. Nimetatud töölepingu punktiga sätestatakse nii ärisaladusena käsitletav teave kui kohustus vastava teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks. XX-ga sõlmitud töölepingu punktis 6 on reguleeritud poolte muud kohustused. Lepingu alapunkti 6.3 kohaselt töötaja kohustub hoidma ärisaladusi, hinnakujunduse põhialuseid, kauba ostuhinda, varude suurusi, inkassatsiooni korda jmt, mille avalikustamine võib kahjustada tööandja huve. Lisaks töölepingutele tuleneb töötaja konkurentsipiirang ja kohustus tööandja saladuste hoidmiseks ka võlaõigusseaduse §-st 625 ja töölepingu seaduse §-dest 22 ja 23. 7
(24)
  1. Harju Maakohtu
  2. juuli
  3. a otsusega üldmenetluses mõisteti YY, XX ja süüdistuses

§ 377

lg 1 järgi ning Q OÜ süüdistuses

§ 377lg 2 järgi õigeks.

CC Kohus jättis tõendina arvestamata kannatanu esindaja poolt esitatud e-kirjad, sest need on saadud ebaseadusliku jälitustegevuse käigus. Süüdistatavate töölepingutes ei ole selgelt määratletud ettevõtte ärisaladuse sisu. Praktiliselt kogu ettevõtet puudutav informatsioon on kuulutatud konfidentsiaalseks. Tööandja peab tegema kõik endast oleneva, et hoida ettevõtte ärisaladust. Z OÜ ei ole seda vajalikul määral teinud. On küsitav, kas müügiesindajal peab olema ligipääs ettevõtte ja kliendi vahelistele lepingutele või ettevõtte hinnakujundusmehhanismidele. Töötaja poolt enda isiklikule e-postile edastatud tööalaseid materjale ei saa käsitleda ärisaladuse avaldamisena. Z OÜ eelmiste perioodide müügiaruanded ja informatsioon selle kohta, kui suuri tellimusi on Z OÜ aastate lõikes erinevatelt tarnijatelt teinud on statistika, millel puudub kaubanduslik väärtus. Tellimuste mahtusid ei pidanud Z OÜ vajalikuks ärisaladusena kaitsta, edastades neid ilma konfidentsiaalsuskohustuseta logistikateenust pakkuvale ettevõttele. Teavet ei muuda automaatselt ärisaladuseks asjaolu, et see ei ole avalikult kättesaadav. Q OÜ tegevuse planeerimisel kasutasid süüdistatavad enda oskusteavet, mis oli neil olemas juba ennem Z OÜ-s tööle asumist. Süüdistatavatel ei olnud keelatud pärast Z OÜ-s töölepingu lõppemist töötada samal erialal. Süüdistatavate poolt Z OÜ-st lahkumine ja uue konkureeriva ettevõtte loomine kahtlemata Z OÜ juhtkonnale ei meeldinud, kuid läbi kriminaalmenetluse ei ole õige karistada ettevõttest lahku löönud endisi töötajaid ning praeguseid konkurente. Kuna kohus mõistab OÜ Q juhatuse liikmed neile esitatud süüdistuses õigeks, tuleb ka OÜ Q esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kuna kohus mõistis süüdistatavad õigeks, siis jäeti kannatanu tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. 3. Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni prokurör ja kannatanu esindaja. 3.1 Prokurör taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ning kannatanu tsiviilhagi rahuldamist. Prokurör leiab kokkuvõtlikult, et oma tööülesannetest ja faktilisest olukorrast tulenevalt oli süüdistatavatel juurdepääs Z OÜ andmetele, teabele ettevõtte hinnapoliitikast ning nendel olid õigused ja võimalused selle informatsiooniga töötamiseks. Seega on tegemist isikutega, kellel oli faktiline juurdepääs ärisaladusele selle Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS lepingu) art 39 punkt 2 tähenduses, mille kohaselt füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega. Täidetud olid ka eeltingimus, et: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas, ja kes pidi seadusest ja töölepingust tulenevalt hoidma seda saladuses. Maakohus tõi, tuletatuna TRIPs lepingust ning EKTÄKS-st, välja ärisaladuse kolm elementi, mis peavad olema täidetud, et tegu oleks ärisaladusega: 1) teave on saladus (ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad); 2) teabel on kaubanduslik või äriline väärtus ja 8

(24)3) teabe osas on võetud mõistlikke samme, et hoida teavet saladuses isiku poolt, kes seda teavet kontrollib. 1) Teave on saladus. Nagu Maakohtu otsuses on märgitud, algab ärisaladuse kaitsmine selle määratlemisest. Maakohus leidis, et süüdistatavate töölepingutes ei olnud üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt kirja pandud ega töötajatele selgeks tehtud, mis on ettevõtte ärisaladus, mille kaitsmist töötajatelt oodatakse. Prokurör kohtu järeldustega ei nõustu. XX lepingus on ärisaladusena nimetatud: hinnakujunduse põhialused, kauba ostuhind, varude suurus, inkassatsiooni kord ning CC ja YY lepingutes: klientide, tarnijate ja partnerite nimekirjad, nende kohta käivad lepingud, hinnakirjad, ostetavate toodete omahinnad ja hinnakujundusmehhanismid; ettevõtte raamatupidamisarvestuse dokumendid jne, mille taga on konkreetne ning ettevõtte töötajatele arusaadav sisu. E-kirjad, mille edastamist süüdistatavatele ette heidetakse, sisaldasid neid töölepingutes ärisaladusena määratletud andmeid – kaupade ostuhinda, müügi hinda ja koguseid (varude suurus); klientide, tarnijate nimekirjad; lepinguid jne. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et YY ja CC-ga sõlmitud töölepingud sisaldasid täiendavalt punkti 7.2, mille kohaselt on kõik lepingu alapunktis 7.3. defineeritud konfidentsiaalne informatsioon ning kõik füüsilised ja intellektuaalsed teabekandjad on konfidentsiaalsed ning jäävad alati tööandja omandisse. Seega on tööandja üheselt arusaadavalt kuulutanud töölepinguga ärisaladuseks need samad intellektuaalsed teabekandjad (failid, mis olid edastatud e-kirjade manustena), mille edastamist ja milles toodud andmete kasutamist Q OÜ äritegevuses süüdistatavatele ette heidetakse. CC, YY ja XX poolt edastatud e-kirjavahetusest ja dokumentidest nähtub, et nad on Q OÜ tegevuse planeerimisel, sh äriplaani koostamisel kasutanud ja Swedbank AS-lt laenu taotlemisel kasutanud ja avaldanud informatsiooni, mis on käsitletav Z OÜ ärisaladusena, s.o konfidentsiaalse teabena ja mis ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav mistahes kolmandatele isikutele. Nendeks on: - andmed Z OÜ tarnijate, klientide ja nende kontaktisikute kontaktandmete kohta, mh on edastatud Z OÜ ja kliendi vahelisi lepinguid; - detailsed müügiaruanded klientide ja tarnijate lõikes, sealhulgas kasumimarginaalid, juurdehindluse andmed; - informatsioon selle kohta, kui suuri tellimusi on Z OÜ erinevatelt tarnijatelt aastate lõikes teinud; - andmed klientide, tarnijate ja nende ostumahtude kohta (sh kuude lõikes); - andmed klientide ostueelistuste ning konkreetsete toodete osas vajalike laovarude vajalikkuse kohta; - tarnijate poolt Z OÜ-le koostatud hinnakirjad; - Z OÜ toodete müügianalüüs. 2) Teabel on kaubanduslik või äriline väärtus. Süüdistatavad on Q OÜ tegevuse planeerimisel, sh äriplaani koostamisel, kasutanud ja Swedbank AS-lt laenu taotlemisel kasutanud ja avaldanud informatsiooni, mis on käsitletav Z OÜ ärisaladusena. 9
(24)
  1. aastal koostatud äriplaani projekti väljavõttest nähtub, et ainuüksi V GmbH käibeks oodati 313 000 euurot, millest kasum 93 800 eurot ja D GmbH puhul 157 986 eurot, millest kasum 36 232,91 eurot. Äriplaani projektis on tabel, kus on loetletud 17 Z OÜ koostööpartnerit, nende müügisummad ja kasum (kokku 177 645,96 eurot). 07.05.2017 täitis CC Q OÜ huvides Swedbank AS stardilaenu taotluse panga internetilehel ja lisas Q OÜ äriplaani, milles oli kasutatud Z OÜ ärisaladust. Taotletava laenu summa oli 52 000 eurot ja laenu otstarve: üldhalduskulude ja materiaalse põhivara soetamisega seotud kulutuste finantseerimine. Äriplaanis on tabel, kus on loetletud kokku 16 koostööpartnerit (mis kattuvad Z OÜ koostööpartneritega), nende müügisummad ja kasum. Samuti nähtub äriplaanist, et Q OÜ eesmärk 2017/2018 hooajaks oli saavutada käive 600 000 eurot, millest kasum moodustab 9%, ehk 54 000 eurot. Seega oli süüdistatavate jaoks otsene Z OÜ ärisaladuse rahaline väärtus 52 000 eurot laenuraha Swedbankist. Äriline väärtus oli aga kogu see käive, millele äriplaani projektis ning äriplaanis viidatakse. Enamus faile, mida süüdistatavad kasutasid sisaldasid arvandmeid, mis väljendasid konkreetseid rahasummasid. Summad olid kirja pandud Z OÜ äritegevuse käigus ning omasid konkreetset väärtus Q OÜ äritegevuse planeerimiseks, s.o ärilist väärtust. Samuti ei ole mingit kahtlust, et kogu see teave, mille süüdistatavad edastasid endale 2017 juuli kuus, s.o mõned päevad enne Z OÜ-ga töölepingu ülesütlemist või lausa sellega samal päeval (14, 24 ja 27.07.2017), omas süüdistatavate jaoks ning Q OÜ äritegevuseks olulist väärtust. Muidu puudunuks igasugune vajadus nende andmetele edastamiseks. 3) Teabe osas on võetud mõistlikke samme, et hoida teavet saladuses isiku poolt, kes seda teavet kontrollib. Z OÜ oli rakendanud konkurentsipiirangu ja äriteabe saladuses hoidmiseks CC ja YY-ga töölepingu p 6 ja 7, mis on tavapärane kaitsemehhanism äriteabe salajas hoidmiseks. Töölepingute p 7-s sätestatakse nii ärisaladusena käsitletav teave kui kohustus vastava teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks. XX-ga sõlmitud töölepingu alapunkti 6.3 kohaselt kohustub töötaja hoidma ärisaladusi, hinnakujunduse põhialuseid, kauba ostuhinda, varude suurusi, inkassatsiooni korda jmt, mille avalikustamine võib kahjustada tööandja huve. Süüdistuses on välja toodud ka asjaolu, et lisaks töölepingutele tuleneb töötaja konkurentsipiirang ja kohustus tööandja saladuste hoidmiseks ka võlaõigusseaduse §-st 625 ja töölepingu seaduse §-dest 22 ja
  2. Lisaks olid majandustarkvaras hoitavad andmed (mida nt süüdistatavad otseselt kasutasid äriplaanis) kaitstud paroolidega. Seega oli Z OÜ poolt tehtud nõutavad ning mõistlikud sammud, et hoida teavet saladuses. Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et kohtumenetluses uuritud tõenditega on süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toime panemises tõendamist leidnud. YY, XX, CC ning juriidiline isik Q OÜ, kelle ärilistes huvides süüdistatavad tegutsesid, panid kuriteo toime kavatsetult. Nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, ühise eesmärgi, s.o Q OÜ edu, nimel.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi liikme (juhatuse liige) poolt juriidilise isiku huvides.

§ 377näeb ette ka juriidilise isiku vastutuse. YY, XX ja CC on Q OÜ juhatuse liikmed. 10

(24)Süüdistatavate tahtlik tegevus tööülesannetega seoses teatavaks saanud ärisaladuse avaldamisel ja kasutamisel ilma ettevõtja loata, mis on toime pandud ärilisel eesmärgil ja grupis, kvalifitseerub YY, XX, CC puhul

§ 377

lg 1 järgi ning Q OÜ-l

§ 377lg 2 järgi.

Sellest tulenevalt leiab prokurör, et kohus on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti, mõistes YY, XX, CC ja Q OÜ põhjendamatult neile esitatud süüdistuses õigeks. 3.2 Kannatanu esindaja taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ning tsiviilhagis esitatud nõuete rahuldamist. Kannatanu esindaja apellatsiooni motiivid kattuvad valdavas osas prokuröri apellatsiooni motiividega. Kokkuvõtvalt leiab kannatanu esindaja, et tema poolt esitatud tõendid on jäetud alusetult tähelepanuta, sest ebaseaduslikus jälitustegevuses ei ole seni veel kedagi süüdi tunnistatud. Tegemist oli tööandja arvutitega, mistõttu tööandjal on õigus nendes olevaid faile kontrollida. Tunnistajate ütlusi on hinnatud valikuliselt ja tehtud neist ebaõiged järeldused. Kriminaalmenetluses kogutud ja kohtu ette toodud tõendid kinnitavad, et süüdistatavad on toime pannud

§ 377lg-s 1 sätestatud süüteo.

Süüdistatavad on ilma kannatanu loata kasutanud ja avaldanud kannatanu ärisaladust ärilistel eesmärkidel eesmärgiga võtta üle kannatanu tellimused. Kannatanu on määratlenud ärisaladusena käsitatava teabe süüdistatavatega sõlmitud töölepingutes. Ärisaladus, mille avaldamist ja kasutamist süüdistatavatele süüks pannakse, ei ole avalikult kättesaadav, kannatanu on võtnud kasutusele meetmed, et teave ei jõuaks kolmandate isikuteni ning ärisaladusel on kaubanduslik väärtus. Ärisaladust avaldati Q OÜ-le ja kasutati Q OÜ käivitamiseks. Süüdistatavad on kavatsetult planeerinud kannatanu käibe ülevõtmist Q OÜ poolt. Kohus on jätnud olulised tõendid arvesse võtmata ja on tõendeid hinnanud ühekülgselt.

  1. Ringkonnakohtu istungil kannatanu esindaja ja prokurör toetasid apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist. Süüdistatavad ja nende kaitsjad taotlesid jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalidega, prokuröri ja kannatanu esindaja apellatsioonide väidetega ning kaitsjate seisukohaga apellatsioonide kohta, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele, kuna maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on viinud põhjendamatu kohtuotsuse tegemiseni. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 5.1 Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatavad YY, XX ja CC Z OÜ-s töötamise ajal 08.08.2016 ettevõtte Q OÜ asutasid ja selle tegevuse käivitamiseks oma töökohast saadud teadmisi kasutasid. Nende asjaolude vastu ei vaidle ka süüdistatavad ega nende kaitsjad. Kuna eeltoodud maakohtu poolt tuvastatud asjaolude osas vaidlus puudub, siis ringkonnakohus neid tõendatuks tunnistatud ja apellatsioonis vaidlustamata asjaolusid otsuses teistkordselt ei analüüsi. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus vaid selle üle, kas süüdistatavad YY, XX ja on Q OÜ-d asutades avaldanud ja kasutanud Z OÜ ärisaladust. CC 11

(24)

§ 377

tähenduses on ärisaladuse avaldamine ja kasutamine alternatiivsed teokoosseisud, s.o avaldamisega ei pea ilmtingimata kaasnema ka kasutamine. Ärisaladuse avaldamine tähendab selle teatavakstegemist konkreetsele isikule või määratlemata isikute ringile. Kui ärisaladuse avaldamine on selle teatavakstegemine kolmandatele isikutele, siis kasutamine tähendab ärisaladuse õigustamatut tarvitamist subjekti enda poolt. Avaldamine ja kasutamine on karistatav, kui ärisaladus avaldati ettevõtja loata. Süütegu on lõpule viidud saladuse avaldamisega (kui ärisaladus on jõudnud teise isikuni) või kasutamisega (toimepanija on ise rakendanud ärisaladust). Ärisaladuse avaldamisel ei ole seega oluline, kas teine isik ärisaladust mõistab või kasutab. Samuti ei ole nõutav kahju tekitamine ettevõtjale. Tegu on karistatav üksnes juhul, kui ärisaladus avaldati või seda kasutati ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil. See tähendab, et teo toimepanija soovis, et ettevõtja saaks kahju või et kolmas isik (ärisaladuse saaja) saaks kasu või et ta ise saaks kasu või kolmas isik või tema ise saaks kasutada ärisaladust äritegevuses. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi koosseisuasjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks peab isik tegutsema ärilisel (kasu saamise) või kahju tekitamise eesmärgil, seega kavatsetult. CC-le, YY-le, XX-le ja Q OÜ-le esitatud süüdistusest nähtub, et nad on tegevuse planeerimisel, sh äriplaani koostamisel ilma tööandja loata, kasutanud ja Swedbank AS-lt laenu taotlemisel kasutanud ja avaldanud informatsiooni, mis on käsitletav Z OÜ ärisaladusena, s.o konfidentsiaalse teabena ja mis ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav mistahes kolmandatele isikutele. Seega ei heideta süüdistatavatele ette seda, et nad ettevõtte ärisaladust sisaldavaid dokumente saatsid oma isiklikule meilile, saatsid neid omavahel või avaldasid Q OÜ-le. 5.2 Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks peatuda tõendite lubatavuse küsimusel. 31. jaanuari 2019 kohtuistungil on kannatanu esindaja esitanud tsiviilhagi kinnitavad tõendid, sealhulgas XX isiklikult meilikontolt välja prinditud e-kirjad (5 kd tl 149-159, 163-220), mille kohus vaatamata kaitsjate vastuväidetele tõendina vastu võttis. Kohus lubas anda nendele tõenditele hinnangu kohtuotsuse tegemise käigus (6 kd tl 5 pöördel). Kohtuotsuse tegemise käigus jättis maakohus XX e-kirjad tõendite kogumist välja, sest tegemist võib olla ebaseadusliku jälitustegevuse käigus saadud lubamatute tõenditega. Kannatanu esindaja maakohtu seisukohaga ei nõustu ja palub ringkonnakohtul nende tõenditega siiski arvestada, sest süüdistuses

§ 137lg 1,2 järgi ei ole ühtki isikut süüdi tunnistatud.

Tõendeid ei ole õige jätta kõrvale pelgalt kahtluste pärast. Asja materjalidest nähtub, et süüdistatava XX kuriteoteate alusel alustati kriminaalmenetlust enam kui kaks aastat tagasi, mida on kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu kaks korda lõpetatud, kuid lõpliku lahendini ei ole kuni käesoleva ajani jõutud. Z OÜ juhatuse liige OO ja haldusjuht AA on kahtlustatavana üle kuulatud aasta tagasi. Kohtukolleegium nõustub kannatanu esindajaga, et süütuse presumptsiooni põhimõttest juhindudes tuleb eeldada, et KrMS § 137 lg 1,2 järgi kvalifitseeritavaid süütegusid pole toime pandud seni, kuni pole tõendatud vastupidist. Seega leiab kohtukolleegium erinevalt maakohtust, et süüdistatava XX e-kirjad on tõendina lubatavad. Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium tunnistaja AA ütluste usaldusväärsuse küsimust. 12

(24)22. veebruaril 2019 esitasid YY, XX, CC ja Q OÜ kaitsjad O. Nääs ja K. Rande kuriteoteate, milles taotlesid AA suhtes kriminaalmenetluse alustamist

§ 320lg 1 alusel ja palusid alustada tema suhtes kriminaalmenetlust.

Kuriteokaebuse esitajad leidsid, et AA väited isiklike kirjade leidmise kohta XX töölaualt ei ole tõendatud ega eluliselt usutavad. AA-l oli motiiv valeütluste andmiseks, milleks oli toimepandud kuriteo varjamine. Selleks oli ebaseaduslik jälitustegevus. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör jättis

  1. märtsi 2019 teatisega kriminaalmenetluse alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Prokurör märkis, et valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises, mille all peetakse silmas ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Tõenditeks ei ole aga ülekuulatava omapoolsed hinnangud, oletused ja arvamused. Subjektiivsest küljest lähtuvalt on koosseis täidetud, kui teo toime pannud isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st et ta peab olema teadlik, et ta annab valeütluseid. Kohtupraktika kohaselt ütluste lahknemine neist tõenditest, millele tuginedes süüteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda veel valeütluste andmist. YY, XX, CC ja Q OÜ kaitsjad vaidlustasid kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris, taotledes jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Riigiprokuratuuri
  2. aprilli 2019 määrusega jäeti YY, XX, CC ja Q OÜ kaitsjate kaebus rahuldamata. Riigiprokurör nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises esitatud seisukohtadega. Riigiprokuröri hinnangul ei ole AA ütluste ja sideettevõtjale esitatud päringu vastuolu pinnalt võimalik tõsikindlalt väita, et AA oleks teadlikult valeütlusi andnud. Prokuröri hinnangul ei ole võimalik koguda tõendeid, mis kinnitaksid kahtlusteta, et AA on teadlikult andnud valeütlusi, s.o tõendeid selle kohta, et AA ei arvanud, et ta kella 19.00 paiku kontorist lahkus. Riigiprokuratuuri
  3. aprilli 2019 määruse peale esitas YY, XX, CC ja Q OÜ esindaja K. Rande kaebuse, milles palub Riigiprokuratuuri määrus tühistada ja kohustada prokuratuuri kriminaalmenetlust alustama.
  4. juuni
  5. a määrusega jättis ringkonnakohus YY, XX, CC ja Q OÜ esindaja K. Rande kaebuse rahuldamata ja Riigiprokuratuuri
  6. aprilli 2019 määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus prokuratuuri seisukohaga, et olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik piisavalt kindlalt tuvastada, et AA oleks andnud valeütlusi selle kohta, kas ta oli
  7. augustil 2018 kell 22.35 veel tööl, rääkimata sellest, et oleks tuvastatav, et ta andis valeütlusi teadvalt. Seega ei ole Z OÜ haldusjuhi AA suhtes valeütluste andmise süüdistuses kriminaalmenetlust alustatudki, rääkimata tema süüditunnistamisest, mistõttu kohtukolleegiumil on võimalik tema ütlusi käesolevas menetluses tõendina hinnata. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole alust AA poolt
  8. jaanuari 2019 kohtuistungil (5 kd tl 36-41) antud ütluste usaldusväärsuses kahelda, sest tema enda ütluste kohaselt annab ta ütlusi nende asjaolude kohta, mida mäletab. Tema ütlustest nähtub, et leidis XX e-kirjade väljatrükid tema töölaualt paberihoidja vahelt. Asjaolu, et tema mobiiltelefon asus töökohaga sama mobiilimasti tööpiirkonnas ei tähenda, et ta pidi asuma sellel ajal ilmtingimata Z OÜ tööruumides. Samuti ei ole välistatud võimalus, et XX e-kirjad prinditi Z OÜ tööruumides välja kaugtöö tegemise korras ning et pärast AA töökohast lahkumist jäi sinna veel inimesi. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtuga, et AA ja OO ütlused on omavahel vastuolus. Tegelikult nähtub mõlema tunnistaja ütlustest, et arvuti faile hakkas AA 13

(24)läbi vaatama OO korraldusel selleks, et leida hinnakirju. Selle põhjuseks oli asjaolu, ett lilleosakonna töötajad viibisid ühel ajal puhkusel ja andsid puhkuse ajal lahkumisavaldused. Algamas oli aga hooaeg ja vaja oli hinnakirju. AA ja OO ei teadnud, mil määral lilleosakonna töötajad uueks hooajaks valmistunud olid. Seetõttu oligi vaja nende arvutites olevate dokumentidega tutvuda. AA leidis Q äriplaani YY tööarvutis olevast meilist, mitte tema isiklikult meilikontolt ega juba välja prindituna. Seega on tunnistaja AA kohtuistungil antud ütlused kohtukolleegiumi hinnangul tõendina lubatavad. 5.3 Järgnevalt hindab kolleegium apellantide väiteid, mis puudutavad süüdistatavate õigeksmõistmist. 5.3.1 Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti märkinud, et kuna ärisaladue kaitsmine algab selle määratlemisest, siis on vaja esmalt tuvastada, mis on ärisaladus ja seejärel tuvastada, kuidas on tööandja töötajatele üheselt mõistetavalt avanud ettevõtte ärisaladuse olemuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 8. juuni 2009. a otsuse nr 3-1-1-46-09 märkinud, et ärisaladuse mõiste ei ole Eesti õiguskorras üheselt defineeritud. Alates 1. jaanuarist 2008 kehtiva konkurentsiseaduse § 63 lg 1 kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladuse mõiste sisulisel määratlemisel on võimalik kasutada TRIPS-lepingu art 39 lg-t 2, mille kohaselt füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et:
  1. a)selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;
  2. b)sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu;
  3. c)selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Kolleegium märkis ka seda, et üldjuhul peab ettevõtja kindlaks määrama, mis on tema ettevõttes ärisaladus, tehes seda näiteks töölepingus või sisekorraeeskirjas. Selline õiguslik regulatsioon ja kohtupraktika ärisaladuse mõiste kindlaksmääramisel kehtis ka praeguses asjas süüdistatavatele etteheidete tegemise ajal, s.o aastatel 2016-2017. Ärisaladust puudutav direktiiv (2016/943) on üle võetud ka Eesti õigusesse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) kaudu, mis jõustus 17.12.2018. Ärisaladuse definitsioon on identne kehtiva TRIPS-lepingu artiklis 39 lõikes 2 toodud mõistega, mida seni on ärisaladuse mõiste sisustamisel kasutatud. EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1. see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2. sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3. selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. 14
(24)Seega on ärisaladusel ka käesoleval ajal kolm elementi, mis peavad olema täidetud, et tegu oleks ärisaladusega, s.o teave ei ole üldteada või kergesti kättesaadav, sellel on kaubanduslik väärtus ja teavet kontrolliva isiku poolt on võetud mõistlikke samme, et hoida teavet saladuses. 5.3.2 Praeguses asjas leidis maakohus, et süüdistatavate töölepingutes ei olnud üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt kirja pandud ega töötajatele selgeks tehtud, mis on ettevõtte ärisaladus, mille kaitsmist töötajatelt oodatakse. Süüdistatavate poolt kasutatud andmed olid vabalt kättesaadavad ja neil ei olnud ärilist väärtust ning neil oli vaid statistiline tähendus. Kannatanu esindaja ja prokurör oma apellatsioonides maakohtu seisukohtadega ei nõustu. Ka kohtukolleegium leiab, et maakohtu järeldus tugineb puudulikule ärisaladuse määratluse analüüsile ega tugine kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditel. XX töölepingus on ärisaladusena nimetatud: hinnakujunduse põhialused, kauba ostuhind, varude suurus, inkassatsiooni kord ning CC ja YY töölepingutes: klientide, tarnijate ja partnerite nimekirjad, nende kohta käivad lepingud, hinnakirjad, ostetavate toodete omahinnad ja hinnakujundusmehhanismid; ettevõtte raamatupidamisarvestuse dokumendid. YY ja CC-ga sõlmitud töölepingutes oli veel täiendavalt kokku lepitud, et kõik lepingu alapunktis 7.3. defineeritud konfidentsiaalne informatsioon ning kõik füüsilised ja intellektuaalsed teabekandjad on konfidentsiaalsed ning jäävad alati tööandja omandisse. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul tööandja üheselt ja arusaadavalt tunnistanud töölepinguga ärisaladuseks need samad intellektuaalsed teabekandjad (failid, mis olid edastatud e-kirjade manustena), mille edastamist ja milles toodud andmete kasutamist Q OÜ äritegevuses süüdistatavatele ette heidetakse. Süüdistatavate poolt edastatud e-kirjad, mille edastamist süüdistatavatele ette heidetakse, sisaldasid nende töölepingutes ärisaladusena määratletud andmeid – kaupade ostuhinda, müügi hinda ja koguseid (varude suurus); klientide, tarnijate nimekirju; lepinguid jne. Maakohtu istungil on CC andnud ütlusi, et omas juurdepääsu ostu- ja müügihinnakirjadele, kasumimarginaalidele, majandustarkvarale ERPLY, kuhu kõik info sisestati, klientidele ja tarnijatele. CC on selgitanud, et teades ja tundes tarnija eripära on võimalik müügihinnast arvutada ostuhind ja lisaks seda eripära tundes on võimalik lisada transpordihind, mis tekitab laohinna. Sellele tuginevalt on süüdistatav leidnud, et kuivõrd eraldivõetuna on andmed üldiselt kättesaadavad, siis võis ta neid andmeid kasutada nende poolt loodud Q OÜ äriplaani koostamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust käsitleda Q OÜ äriplaanis kajastuvaid andmeid üldteada andmetena, mida Z ei soovinud ärisaladusena kaitsta. Nii XX, CC kui ka YY töölepingutes sisaldusid eraldivõetuna nii klientide, tarnijate, partnerite nimekirjad, hinnakirjad, nende kohta käivad lepingud, hinnakujundusmehhanismid. Seega nähtub Z OÜ ja süüdistatavate vahel sõlmitud töölepingutest, et tööandja on võtnud meetmeid, et hoida seda teavet saladuses ning see teave ei ole kokkupandult üldteada või kergesti kättesaadav. Teave ei ole üldteada, kui see ei ole teistele isikutele tervikuna nähtav ja kättesaadav. Praeguses asjas oli XX-l, CC-l ja YYl juurdepääs klientide andmetele, ostuja müügihindadele ning teave hinnakujundusmehhanismidest, mistõttu nende andmete kokkupanemisel said nad arvutada vajalikud hinnad, mis moodustavadki kokkupandult sellise konfidentsiaalse ettevõttesisese info, mida saab lugeda ärisaladuseks. Seda on ütluste andmisel märkinud ka CC, et teades ja tundes tarnija eripära, on võimalik vajalikud hinnad välja arvestada. Sellisest eripärast sai CC saada teadlikuks vaid Z OÜ-s töötades ning Z OÜ kliendiandmetest. Seda, et müügimahud kujutavad endast ärisaladust, on CC kohtuistungil ka ise kinnitanud ja küsinud, kas ta peab selle kohtuistungil avaldama (6 kd tl 58 pöördel). Ta pidas küll silmas Q müügimahtu, kuid sellest nähtub, et ta sai väga hästi aru, et ka Z OÜ müügimahud on ärisaladus. Neid andmeid kasutasid 15
(24)XX, CC ja YY nende poolt loodud ettevõtte Q OÜ äriplaanide koostamiseks, millega kasutasid Z OÜ ärisaladust. Laenu saamise eesmärgil esitasid nad äriplaani pangale, millega kasutasid ja avaldasid pangale Z OÜ ärisaladuse. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu väitega, et kui isegi juhatuse liige OO ei osanud kohtuistungil öelda, kas
  1. juulil 2017 XX poolt oma isiklikule meilile edastatud e-kiri oli ärisaladus, siis ei saa seda ette heita ammugi mitte ettevõtte töötajatele. Esiteks on tsiteerinud maakohus tunnistaja ütlusi valikuliselt. Ta ei osanud kindlalt väita vaid ühe e-kirja sisu kohta, kas tegemist on ärisaladusega või mitte. Kogu ülejäänud kirjavahetuse kohta on tunnistaja kinnitanud, et tegemist on Z OÜ ärisaladusega (2 kd tl 28-36). Teiseks oli ärisaladus kindlaks määratud süüdistatavate ja Z OÜ vahel sõlmitud töölepingutes, mistõttu juhatuse liige ei pidanudki teadma, millist informatsiooni need töölepingud konkreetselt sisaldasid. Samuti ei nõustu kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et kuna Z OÜ edastas tellimuse mahud logistikateenust pakkuvale ettevõttele ilma konfidentsiaalsuskohustuseta, siis ei ole tegemist ärisaladusega. Logistikafirma töötaja NN ütlustest nähtub, et firma viib tellitud kauba vajalikku kohta, kuid kauba hinnast, kogumahtudest, kasumimarginaalidest ja allahindluse määradest ta teadlik ei ole ( 6 kd tl 18-24). Seega on maakohtu seisukoht ekslik. Tegemist ei ole andmetega, mida on võimalik leida avalikest andmebaasidest. Maakohtu otsusest ei nähtu, millistest andmebaasidest selliseid andmeid tavakodanik leida võib. Samuti ei ole tegemist lihtsalt statistiliste andmetega, sest tegemist oli ettevõtte poolt ärisaladuseks tunnistatud andmetega, millel oli kaubanduslik väärtus. See asjaolu nähtub üheselt ka juhatuse liikme OO ütlustest (2 kd tl 28-36). Seda, et tegemist oli kaubanduslikku väärtust sisaldava teabega, kinnitab süüdistatavate endi tegevus, kes saatsid Z OÜ ärisaladust sisaldavaid andmeid oma isiklikule meilile eesmärgiga kasutada seda teavet uue ettevõtte tegutsemise käigus. Ärisaladuse kasutamiseks ja avaldamiseks Z OÜ luba ei olnud. See, et süüdistatavate eesmärgiks oli oma ettevõtte loomine ja Z OÜ koostoopartnerite ülevõtmine, nähtub äriühingu V esindaja RR
  2. veebruari 2019 kohtuistungil antud ütlused (6 kd tl 18-22). Kohtukolleegium peab tunnistaja RR ütlusi usaldusväärseks, sest ka XX e-kirjavahetus koostööpartneritega kinnitab tema ütlusi. XX kirjavahetust nähtub, et läbirääkimisi peetakse tööandja eest varjatult (5 kd tl 159-159, 163-221). Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et süüdistatavate poolt ärisaladuse avaldamist ja kasutamist on jaatanud ka tsiviilkohus, ehkki süüdistatavad taotlesid tsiviilkohtult hoopis vastupidise fakti tuvastamist. Nii nähtub kohtute elektroonilise infosüsteemi andmetest, et
  3. augustil 2017 esitasid CC, YY ja XX Z OÜ vastu hagiavalduse nendega sõlmitud töölepingute erakorralise ülesütlemise tühisuse nõudes. Kostja heitis hagejatele töölepingu erakorralisel lõpetamisel ette konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumist (TLS § 88 lg 1 p 8) ja usalduse kaotust (TLS § 88 lg 1 p 5). Harju Maakohus jättis
  4. oktoobri 2019 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis
  5. juuni 2019 otsusega CC, YY ja XX apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis oma otsuses muuhulgas, et töötaja peab täitma oma töösuhtest tulenevaid kohustusi tööandja vastu lojaalselt (TLS § 15 lg 1 ja § 16 lg 1). Töötaja peab silmas pidama tööandja kasu ning mitte eelistama sellele isiklike või kolmandate isikute huve. Seetõttu leiab kolleegium, et isegi kui töölepingus kehtiv konkurentsipiirang puudub, ei või töötaja tööandjale konkurentsi osutada ebaausaid võtteid kasutades. Praegusel juhul on aga hagejad kostja suhtes just ebaausalt ja -lojaalselt käitunud. Hagejad on kostjaga sõlmitud töösuhtest tulenevat siseinfot ja ärikontakte ära kasutades osalenud läbi Q OÜ kostjale 16
(24)konkurentsi osutamise ettevalmistamises. Hagejate tegevus on põhjustanud kostjale kahju tarnijate kaotuse, tarnetingimuste halvenemise või vähemalt vastava ohu tõttu. Ringkonnakohtu lahend on jõustumata, sest hagejad vaidlustasid selle Riigikohtus. Vaatamata sellele peab kohtukolleegium vajalikuks sellele lahendile viidata, sest see toetab kohtukolleegiumi seisukohta süüdistatavate poolt ärisaladuse avaldamise ja kasutamise küsimuses. Süüdistatavatele ei heidetagi ette ärisaladuse saatmist oma isiklikule meilile, samuti nende saatmist omavahel. Seetõttu on ainetu maakohtu väide, et ärisaladuse saatmine oma isiklikule meilile ei ole kuritegu. Tegemist on süüdistuse piiridest ajaliselt väljapoole jääva tegevusega, mis iseloomustab vaid süüdistatavate tegevuse subjektiivset koosseisu. Süüdistatavate töölepingutes ei olnud tõesti kohustust, et nad ei tohi pärast Z OÜ-st lahkumist oma erialal töötada ja oma varasemaid teadmisi kasutada. See aga ei tähenda kohtukolleegiumi hinnangul seda, et süüdistatavad võivad pärast töölt lahkumist teise ettevõtte ärisaladust kasutada. Lisaks sellele ei kasutanud ja avaldanud süüdistatavad Z OÜ ärisaladust mitte pärast töölt lahkumist, vaid selles ettevõttes töötamise ajal. Süüdistatavad saidki kasutada ja avaldada Z OÜ ärisaladust tänu sellele, et neil oli ligipääs ettevõtte ärisaladusele. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et süüdistatavate tegevuses ei olnud midagi taunitavat. Q OÜ äriplaane koostades kasutasid süüdistatavad Z OÜ ärisaladust. Äriplaanis on sõnaselgelt märgitud, et nende peamine konkurent Eestis on Z OÜ. Koostööpartneritega on märgituid 16 koostööpartnerit, mis kattuvad Z OÜ koostööpartneritega. Ära on toodud nende müügisummad ja kasum. Suurema osa käibest moodustavad kahe tarnija müügid, kellega on sõlmitud eksklusiivleping (V GmbH ja D GmbH). Kohtukolleegiumi hinnangul on kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega tõendatud, et süüdistatavad kasutasid äriplaani koostamisel Z OÜ ärisaladust ning pangast laenu taotlemisel kasutasid ärisaladust sisaldavat äriplaani ja avaldasid ärisaladuse pangale laenu saamise eesmärgil. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et süüdistatavad tegutsesid ärisaladuse kasutamisel ja avaldamisel kavatsetult, sest neil oli Q OÜ juhatuse liikmetena eesmärk saada pangalt laenu nende poolt loodud ettevõtte tegutsemiseks ja võtta üle Z OÜ koostööpartnerid. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Seega oma tahtliku tegevusega panid YY, XX ja CC toime tööülesannetega seoses teatavaks saanud ärisaladuse avaldamise ja kasutamise ilma ettevõtja loata, mis on toime pandud ärilisel eesmärgil ja grupis, s.o

§ 377

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 17.12.2018 on tegu kvalifitseeritav

§ 377

lg 1 järgi, s.o ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise ja avaldamisena, kui see on toime pandud ärilisel eesmärgil). Q OÜ pani selle kuriteo toime oma juhatuse liikmete YY, XX ja CC kaudu ning kannab vastutust

§ 14alusel juriidilise isikuna.

Lähtudes eeltoodust tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse YY, XX ja CC õigeksmõistmises süüdistuses

§ 377

lg 1 ja Q OÜ § 377 lg 2 järgi ja teeb uue otsuse, millega mõistab nad esitatud süüdistuses süüdi. 5.4 Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium süüdistatavatele karistuse mõistmise küsimust. 17

(24)Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 377

lg 1 redaktsioon nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. 17.12.2018 jõustunud EKTÄKS teo kvalifikatsiooni ei muutnud, kuid laiendas teokirjeldust ja suurendas sanktsioonimäära.

§ 5

kohaselt tuleb mõista karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, sest praegusel juhul sätestab seadusemuudatus rangema karistuse.

§ 56lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Riigikohus on

  1. mai
  2. a otsuses nr 3-1-1-52-13 korranud oma varem avaldatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Lisaks eelnevale peab kohtukolleegium vajalikuks viidata KrMS § 331 lg-le 2, mille kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Seega ei või kohtukolleegium mõista süüdistatavatele rangemat karistust, kui on taotlenud oma apellatsioonis prokurör. Prokurör leiab oma apellatsioonis, et praeguses asjas on karistuse eesmärke võimalik saavutada YY-le, XX-le ja CC-le vangistuse mõistmisega sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega kuueks kuuks, mis jätta

§ 73

alusel tingimisi kohaldamata, kui süüdistatavad ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör ei pea süüdistatavatele rahalise karistuse mõistmist otstarbekaks, sest see ilmselt raskendaks kannatanule tekitatud kahju hüvitamist. Q OÜ-le taotleb prokurör mõista rahaline karistus summas 10 000 eurot. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavate süü on suur, sest nad lõid Z OÜ-s töötamise ajal uue ettevõtte Q OÜ, mille juhatuse liikmeteks nad kõik olid. Omades juurdepääsu ärisaladusele töötasid nad selles ettevõttes veel edasi enam kui aasta, kasutades ja avaldades oma töökoha ärisaladust. Süüdistatavate eesmärk oli nendele kuuluvale ettevõttele üle võtta kõik endise töökoha koostööpartnerid. Neile kuuluva Q OÜ äriplaanis on nad näidanud Z OÜ-d oma peamise konkurendina. Oma süüd ükski süüdistatavatest ei tunnista ja püüavad leida võimalusi, et hoopis oma tööandjat süüdlasena ja halvas valguses näidata. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et juba ainuüksi süü suurus ei võimalda mõista süüdistatavatele rahalist karistust. Süüdistatavad on varem karistamata. Omavad kindlat elu- ja töökohta. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium prokuröri karistusettepanekuga ja mõistab YY-le, XX-le ja CC-le

§ 377

lg 1 järgi karistuseks vangistuse kuueks kuuks.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatavad ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. kannatanule tekitatud kahju hüvitamist. Samuti nõustub kohtukolleegium prokuröri karistusettepanekuga Q OÜ osas ja mõistab talle rahalise karistuse summas 10 000 eurot. 18

(24)5.5 Järgnevalt võtab kohtukolleegium seisukoha tsiviilhagi osas. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kannatanu Z OÜ on esitanud
  1. oktoobril 2017 prokuratuurile tsiviilhagi, milles palub mõista Z OÜ kasuks välja CC-lt 604 eurot ja leppetrahv 7 800 eurot, YY-lt 604 eurot ja leppetrahv 6 600 eurot ning XX-lt 604 eurot. Lisaks sellele taotletakse CC-lt, XX-lt ja YY-lt solidaarselt välja mõista 456 eurot.
  2. aprillil 2018 prokuratuurile esitatud hagiavalduse täienduses taotleb kannatanu mõista Z OÜ kasuks XX-lt, YY-lt ja CC-lt solidaarselt välja 179 057,68 eurot, samuti tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks hüvitis kohtu määratud ulatuses.
  3. mail 2018 koostas prokurör süüdistusakti, mille punktides 15.15 ja 15.16 märgib, et kirjalikeks tõenditeks on muuhulgas
  4. oktoobri 2017 tsiviilhagi ja
  5. aprilli 2018 tsiviilhagi täiendus. Kohtute elektroonilise andmebaasi andmetest nähtub, et prokurör saatis samal päeval elektronposti teel süüdistusakti kohtusse. Sellele oli lisatud
  6. aprilli 2018 tsiviilhagi täiendus ja Z OÜ tõend täiendava kahju tekitamise kohta.
  7. oktoobri 2017 tsiviilhagi prokurör kohtusse ei saatnud.
  8. septembri 2018 eelmenetluse istungil on kohtunik märkinud, et kohus ei saa võtta praegu tsiviilhagi osas seisukohta, sest kohus saab üldmenetluses ainult süüdistusakti. Kohus määras võtta tsiviilhagi menetlusse (1 kd tl 18-19). Kohus tegi samal päeval kirjaliku määruse, millega muuhulgas andis süüdistatavad kohtu alla ja võttis tsiviilhagi menetlusse (1 kd tl 20). Eeltoodust nähtub, et kohus võttis menetlusse ainult
  9. aprillil 2018 prokuratuurile saadetud tsiviilhagi täienduse, sest esialgset
  10. oktoobri 2017 tsiviilhagi prokurör kohtusse ei saatnud.
  11. jaanuari 2019 kohtuistungil määras kohus jätkata kohtuistungit kannatanu esindaja kirjalike tõendite uurimisega (6 kd tl 1-2). Kohtuistungi kirjalikust protokollist ja helisalvestisest nähtub, et kannatanu esindaja esitas maakohtule
  12. oktoobri 2017 tsiviilhagi ja
  13. aprilli 2018 tsiviilhagi täienduse koos tõenditega. Menetlusosalistel taotluse suhtes vastuväiteid ei olnud. Seetõttu kohus määras võtta tsiviilhagi ja selle täiendus koos tõenditega toimiku materjalide juurde. Samal kohtuistungil, pärast kannatanu tsiviilhagide kriminaaltoimiku materjalide juurde võtmist selgus, et prokurör saatis kohtusse ainult tsiviilhagi täienduse koos tõendiga kahju tekitamise kohta, esialgne tsiviilhagi on aga ekslikult jäänud kohtusse saatmata. Prokurör leidis, et seda viga saab parandada kohtuistungil, sest kannatanu ei peaks prokuröri eksimuse tõttu kannatama. Erinevalt prokurörist olid kaitsjad vandeadvokaadid K. Rande ja O. Nääs seisukohal, et kohtuistungil enam esialgset tsiviilhagi esitada ei saa, sest prokuröri kohustus on saata süüdistusakt kohtusse koos tsiviilhagiga. Kui tsiviilhagi ei ole kohtusse saadetud, siis ei saa läbi vaadata ka selle täiendust. Vandeadvokaat O. Nääs märkis, et selle tõttu ei peaks kannatama ka süüdistatavad ning tegi taotluse täiendav tsiviilhagi koos tõendiga prokurörile tagastada. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja tagastas
  14. aprilli 2018 tsiviilhagi täienduse koos lisaga prokuratuurile.
  15. aprillil 2019 jätkus kohtuistung kohtuvaidlustega (6 kd tl 136-137). Prokurör toetas tsiviilhagi osas kannatanu nõudeid. Kannatanu esindaja taotles süüdistatavatelt tsiviilhagides märgitud summade väljamõistmist. Kaitsja vandeadvokaat O. Nääs leidis, et tsiviilhagi 19
(24)lahendamise küsimust enam tõusetuda ei saa, sest kohus on juba varem jätnud tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus seda veel määrusena vormistanud ei ole, siis palus kaitsja seda kohtul teha. Prokurör ega kannatanu esindaja ei ole oma repliigis kaitsja tsiviilhagi lahendamise võimalikkuse kohta oma seisukohta avaldanud. Kuna maakohus mõistis 3. juuli 2019 kohtuotsusega kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks, siis jäeti tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohtukolleegium nõustub maakohtu istungil kohtuvaidluste käigus esitatud kaitsja vandeadvokaat O. Nääsi seisukohaga, et tsiviilhagi lahendamise küsimust kohtuistungil enam tõusetuda ei saanud. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. KrMS § 381 lg 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu

§ 225lg 1 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul. Kr

MS § 225 lg 1 kohaselt võivad menetlusosalised, sealhulgas kannatanu, neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur menetlusosalise kirjaliku taotluse alusel seda tähtaega pikendada. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et pärast eelpoolnimetatud tähtaja möödumist esitatud tsiviilhagi tagastab prokuratuur määrusega, selgitades kannatanule õigust esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Eeltoodust nähtub, et seadusandja on kehtestanud kannatanule tsiviilhagi esitamiseks konkreetse tähtaja, mistõttu seda tähtaega ületanud tsiviilhagi vastuvõtmiseks prokuratuuril kaalutlusruum puudub ja see tuleb tagastada. Prokuratuur ei kontrolli tema kaudu esitatava tsiviilhagi nõuetele vastavust. See on kohtu ülesanne. Tsiviilhagi esitamine prokuratuuri või uurimisasutuse kaudu aga tagab, et tsiviilhagi jõuab kohtusse koos süüdistusaktiga, et nende menetlemist oleks võimalik koos ette valmistada. Samuti on see vajalik süüdistatavate kaitseõiguse tagamiseks. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et tsiviilhagi on võimalik esitada juba kriminaalmenetluse alustamisest alates või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist alustatakse selle aluseks olevas menetluses kriminaalmenetlust ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse kannatanuna menetlusse (vt Riigikohtu erikogu

  1. veebruari
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12, p 44). Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  3. oktoobri 2017 otsuse nr 1-17-4343 punktis 12 märkinud, et kuigi alates
  4. jaanuarist 2017 kehtiva KrMS § 38 lg 1 p 2 sõnastus on mõnevõrra muutunud - tsiviilhagi ja avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleb esitada KrMS § 225 lg-s 1 ja § 240 p-s 4 sätestatud tähtaja jooksul - on kolleegiumi hinnangul eeltoodud arusaamad jätkuvalt kohaldatavad. Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt võimalik kannatanul esitada teatud tingimuste korral tsiviilhagi isegi enne kriminaalmenetluse alustamist. Praeguse asja materjalidest nähtub, et kannatanu esitas prokuratuurile ja uurimisasutusele tsiviilhagi
  5. oktoobril 2017 ja tsiviilhagi täienduse
  6. aprillil
  7. Prokuratuur saatis koos süüdistusaktiga kohtusse
  8. aprilli 2018 tsiviilhagi täienduse.
  9. oktoobri 2017 tsiviilhagi jättis prokurör kohtusse saatmata.
  10. septembri 2018 eelmenetluse istungil andis kohus süüdistatavad kohtu alla ja võttis tsiviilhagi menetlusse. Kuna prokurör ei olnud
  11. oktoobri 2017 tsiviilhagi kohtusse saatnud, siis sai kohus võtta kohtukolleegiumi hinnangul menetlusse ainult
  12. aprilli 2018 täiendava tsiviilhagi. 20

(24)
  1. jaanuari 2019 kohtuistungil selguski, et prokurör ei ole esialgset tsiviilhagi kohtusse saatnud ja kohtuistungil ta seda enam esitada ei saa. Seoses sellega rahuldas kohus kaitsja vandeadvokaat O. Nääsi taotluse ja tagastas ka
  2. aprilli 2018 täiendava tsiviilhagi koos lisadega prokurörile. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  3. novembri 2017 otsuse nr 1-16-6115 punktis 32.3 märkinud, et sarnaselt süüdistusaktiga on tsiviilhagi menetlust käivitav ja menetluseset piiritlev dokument. Seega praeguses asjas maakohtu menetlusse ühtegi seaduslikus korras, s.o prokuröri poolt esitatud tsiviilhagi enam ei jäänud, mida tulnuks kohtul lahendada. Vaatamata sellele jättis maakohus
  4. juuli
  5. a otsusega seoses süüdistatavate õigeksmõistmisega kannatanu tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ilmselt lähtus maakohus seejuures tõdemusest, et ta oli
  6. jaanuari 2019 kohtuistungil kannatanu taotlusel esialgse ja täiendava tsiviilhagi toimiku materjalide juurde võtnud. Selle taotluse rahuldamise suhtes menetlusosalistel vastuväiteid ei olnud. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus oleks pidanud jätma
  7. jaanuari 2019 kohtuistungil kannatanu taotluse tsiviilhagide kriminaalasja juurde võtmise kohta rahuldamata, sest tsiviilhagi kohtusse saatmise õigus on ainult prokuröril. Lisaks sellele saab maakohus KrMS § 262 lg 41 ja 2631 lg 1 kohaselt võtta tsiviilhagi menetlusse võtmise suhtes seisukoha ainult eelmenetluse istungil tehtava määrusega. Ehkki maakohtu kohtuistungi protokolli sõnastuse kohaselt on kohus kannatanu tsiviilhagid kriminaalasja materjalide juurde võtnud, on kohtukolleegiumi arusaamise kohaselt samastatav selline tegevus tsiviilhagi menetlusse võtmisega. Seda näitab ka menetluse edasine käik, sest kõik menetlusosalised, välja arvatud vandeadvokaat O. Nääs, said asjast aru nii, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagid on menetlusse võetud ja need tuleb lahendada. Kohtukolleegiumi hinnangul rikkus maakohus kannatanu taotlusel tsiviilhagide menetlusse võtmisega kriminaalmenetlusõigust, mille kohtukolleegium tunnistab KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks, sest sellega kaasnes ebaseadusliku kohtuotsuse tegemine. Kuna rikkumist on võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada, siis ei tingi see kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, ei tervikuna ega tsiviilhagi küsimuses üksinda. Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu õigeksmõistva otsuse, siis tuleb tühistada kohtuotsus ka osas, millega kannatanu Z OÜ tsiviilhagi jäeti süüdistatavate XX, YY, CC ja Q OÜ vastu KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohtukolleegium märgib apellatsiooni piiridest väljuvalt, et ja Q OÜ vastu ei olegi tsiviilhagi esitatud. Kuna kannatanu on esitanud maakohtule tsiviilhagi KrMS § 381 lg 3 ja § 225 lg 1 nõudeid rikkudes, siis jätab kohtukolleegium kannatanu Z OÜ tsiviilhagi süüdistatavate XX, YY ja CC vastu KrMS § 2962 lg 1 p 5 alusel läbi vaatamata. KrMS § 2631 lg 2 kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviil- või halduskohtumenetluse korras.
  8. Järgnevalt peatub kohtukolleegium menetluskuludel. 6.1 KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 21
(24)Kuna tegemist on menetluskuluga, mis ei ole materiaalses mõttes käsitletav karistusena, siis tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. novembri
  2. a otsus nr 3-1-1-83-10). Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemas praktikas selgitanud, et kohtuotsuse resolutiivosas ei ole üldjuhul vaja iga menetluskulu liigi kohta eraldi otsustust teha, kuid eraldi tuleb välja tuua otsustus sundraha väljamõistmise kohta (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. novembri
  4. a otsus nr 3-1-1-81-15). Kohtukolleegium kuulutab kohtuotsuse
  5. oktoobril
  6. Vabariigi Valitsuse
  7. detsembri 2018 määrusega nr 117 kehtestati alates
  8. jaanuarist 2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. XX, YY ja CC tunnistatakse süüdi

§ 377

lg 1 ja Q OÜ

§ 377lg 2 järgi teise astme kuriteos.

Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega süüdistatavatelt välja mõista sundraha 610 eurot. 6.2 Apelleeritud kohtuotsusega jäeti valitud kaitsjatele vandeadvokaatidele K. Randele ning O. Nääsile maakohtus makstud tasu 17 030,66 eurot ja tasu tõlketeenuse osutamise eest 240 eurot riigi kanda, sest KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu õigeksmõistva otsuse ja mõistab süüdistatavad neile esitatud süüdistuses süüdi, siis eeltoodust tulenevalt jätab kohtukolleegium valitud kaitsjatele vandeadvokaatidele K. Randele ja O. Nääsile makstud tasu 17 030,66 eurot süüdistatavate kanda. Lisaks sellele mõistab kohtukolleegium süüdistatavatelt Eesti Vabariigi kasuks välja tasu tõlketeenuste osutamise eest 240 eurot. Iga süüdistatav peab tasuma riigile 60 eurot. 6.3 Kannatanu valitud esindajale vandeadvokaat K. Virule maakohtus makstud 12 677 eurot jäeti samuti riigi kanda, sest KrMS § 182 lg 5 kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Tsiviilhagi muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel. Kuigi kohtukolleegium muudab kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alust, ei pea kohtukolleegium vajalikuks maakohtu otsustust tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu riigi kanda jätmise osas muuta. 6.4 Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 185 lg 1 ja KrMS § 337 lg 1 p 4 sätestavad, et kui apellatsioonimenetluses tühistatakse esimese astme kohtu otsus täies ulatuses või osaliselt ja tehakse uus kohtuotsus, siis kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis kannab õigusabikulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu ja muud vajalikud kulud käsitatavad menetluskuluna üksnes osas, milles need on mõistliku suurusega. Esindajatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii esindaja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on menetlejal kaalutlusruum, hindamaks tehtud 22

(24)toimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada esindajatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud esindustoimingutega. Menetleja poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Valitud kaitsjad vandeadvokaadid K. Rande ja O. Nääs esitasid ringkonnakohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt YY, XX, CC ja Q OÜ kasuks välja 1232 eurot valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Taotluse kohaselt on kaitsjatel kulunud oma ülesannete täitmiseks aega kokku 7,08 tundi, millele lisandub ringkonnakohtu kohtuistungi aeg. Ühe tööühiku hind on K. Randel 150 eurot ja O. Nääsil 170 eurot tund. Õigusabikulu seisneb valitud kaitsjate poolt maakohtu otsusega ja apellatsioonidega tutvumises, apellatsioonide kohta seisukoha esitamises, kohtuistungiks ettevalmistamises ja kohtuistungil osalemises. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotletud tasu põhjendatud ja vajalik. Kohtukolleegium ei vaidlusta ka ühe tööühiku hinda. Seetõttu mõistab kohtukolleegium Eesti Vabariigilt YY, XX, CC ja Q OÜ kasuks igaühele välja 308 eurot (kokku 1232 eurot) valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Kannatanu Z OÜ valitud esindaja esitas ringkonnakohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt kannatanu Z OÜ kasuks välja 3 412,50 eurot valitud esindajale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Taotluse kohaselt on esindajal kulunud oma ülesannete täitmiseks aega kokku 26,15 tundi, millele lisandub ringkonnakohtu kohtuistungi aeg. Ühe tööühiku hind on 130 eurot tund. Õigusabikulu seisneb apellatsiooniteate esitamises, maakohtu otsuse analüüsimises, vestlustes ja telefonivestlustes prokuröri ning kliendiga, apellatsiooni koostamises, e-toimikus prokuröri apellatsiooni vastuvõtmises ja sellega tutvumises, apellatsiooni täiendamises ja kohtule edastamises, kohtuga kohtuistungi ajakooskõlastamises, kohtuistungiks ettevalmistamises ja kohtuistungil osalemises. Kohtukolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohtukolleegium hinnangul on e-toimikus dokumendi vastuvõtmine, apellatsiooniteate edastamine ja kohtuistungi aja kokkuleppimine sellised toimingud, mida kannatanule eraldi hüvitama ei pea. Kohtukolleegiumi hinnangul on need kaitsja ja valitud esindaja igapäevased tööülesanded, mis on hõlmatud apellatsiooni koostamisega ja kohtuistungiks ettevalmistamisega. 2,15 tundi on kulutatud aega kliendiga suhtlemiseks seoses sellega, kas esitada apellatsioon või mitte. Kohtule jääb arusaamatuks, miks peaks hüvitama kannatanule prokuröriga peetud telefonivestluse eest. Sama valitud esindaja võttis osa maakohtu istungist, mistõttu ta oli kriminaalasja materjalidega ja kohtuistungi käiguga kursis. Tegemist ei ole mahuka ega keeruka kriminaalasjaga. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et 17,45 tundi on apellatsiooni koostamiseks ebamõistlikult pikk aeg. Kohtukolleegiumi hinnangul on praeguses asjas põhjendatud lugeda mõistlikuks töötasu 12 tunni eest summas 1560 eurot. Seetõttu mõistab kohtukolleegium Eesti Vabariigilt Z OÜ kasuks välja 1560 eurot valitud esindajale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 23
(24)
  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3 ja § 340 lg 4 p-st 3 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  2. juuli
  3. a kohtuotsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Prokuröri ja kannatanu esindaja apellatsioonid rahuldatakse osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Otsus parandatud 10.12.2019 määrusega RESOLUTSIOON Lugeda Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a kohtuotsusega nr 1-18-4590 YY-lt, XX-lt, CC-lt ja QOÜ-lt välja mõistetava sundraha suuruseks 810 eurot. Tühistatud osaliselt Riigikohtu 15.05.2020 otsusega RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus, välja arvatud osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja otsustas apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise.
  9. Jõustada Harju Maakohtu
  10. juuli
  11. a otsus.
  12. Kaitsjate kassatsioon rahuldada. Kannatanu kassatsioon jätta rahuldamata.
  13. Mõista Eesti Vabariigilt YY, XX, CC ja Q OÜ kasuks välja 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot igaühele (kokku 1300 eurot) kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.
  14. Mõista Eesti Vabariigilt H OÜ kasuks välja 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. 24
(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.